← Eesti

3-08-2180/8

Obsah (7)§ 14§ 7§ 5§ 10§ 6§ 20§ 12

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-08-2180 Otsuse kuupäev 30.01.2009 Kohtunik Mai Saunanen Kohtuasi FIE Priit Ojamaa Treiali Talu kaebus PRIA peadire

„Loomakasvatusehitise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord" alusel. FIE Priit Ojamaa Treiali Talu taotles toetust 16 uue hobusekoha ehitamiseks summas 154 283 krooni. PRIA peadirektori 26.06.2008 käskkirjaga nr 1-3.13-7/171 jättis PRIA FIE Priit Ojamaa Treiali Talu investeeringutaotluse nr 142008780083 rahuldamata. PRIA peadirektori 21.08.2008 käskkirjaga nr 1-3.13-7/241 tunnistati kehtetuks PRIA peadirektori 26.06.2008 käskkiri nr 13.13-7/171 ja jäeti FIE Priit Ojamaa Treiali Talu taotlus nr 142008780083 uuesti rahuldamata. 09.09.2008 esitas Priit Ojamaa PRIA peadirektori 21.08.2008.a käskkirjale nr 1-3.13-7/241 vaide. 03.

  1. 2008.a vaideotsusega nr 13-48/50 jättis PRIA peadirektor FIE Priit Ojamaa Treiali Talu vaide rahuldamata. 02.11.2008 esitas FIE Priit Ojamaa Treiali talu kaebuse halduskohtule. 13.11.2008 kohtumäärusega jättis kohus kaebuse käiguta ning määras tähtaja kaebuse nõuete täpsustamiseks. Kohtu poolt määratud tähtajaks esitas kaebuse esitaja kohtule kaebuse täpsustuse. Menetlusosalised on andnud nõusoleku asja lahendamiseks kirjalikus menetluses. Kohus määras tähtaja täiendavate tõendite ja dokumentide esitamiseks
  2. jaanuarini
  3. Selleks tähtajaks esitas täiendavad selgitused ja tõendid kaebuse esitaja. Kaebuse taotlus ja põhjendused Esialgses kaebuses taotles Priit Ojamaa PRIA peadirektori 03.10.2008 vaideotsuse nr 13-48/50 tühistamist. 13.11.2008 kohtumääruse täitmiseks formuleeris kaebuse esitaja kaebuse lõplikud taotlused Kaebuse esitaja taotleb PRIA peadirektori 21.08.2008.a. käskkirja nr 1-3.13-7/241 tühistamist ning investeeringu abikõlbulikuks tunnistamist. Juhul, kui kohus leiab, et kaebuse esitaja kulutused on vaid osaliselt seaduspärased, taotleb kaebuse esitaja investeeringu osalist abikõlbulikuks tunnistamist (tl 35). Kaebaja esitas taotluse meetme 1.4.2 raames investeeringu toetamiseks EL Nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 ja Eesti Maaelu arengukava 2007-2013 järgi, kuna võttis kasutusele vahepeal kasutusest välja jäänud loomakasvatushoone. See hoone on vähemalt 30 aastat vana, mistõttu oli vaja asendada iganenud statsionaarsed tehnoloogilised seadmed uutega. Kaebuse esitajale heidetakse ette ehitusloa puudumist. Kaebuse esitaja arvates on ekslik PRIA seisukoht, et toetada saab vaid ehitamist, milleks on vajalik ehitusluba. Kaebaja tegi hoone kasutuselevõtuks mitmeid töid, millest vaid osalise katusekonstruktsiooni ja -katte vahetuse võib liigitada ehitusluba nõudvate tööde hulka, mille puudumist talle viimase otsusega ette heidetakse. Kaebaja ei oska hinnata olukorda paremini kui Haaslava valla ehitusnõunik, kelle arvates pole antud juhul ehitusluba vajalik. Kaebuse esitaja on seisukohal, et tema poolt on tehtud ehitustööd kooskõlas ehitusseadusega ning investeering on ka abikõlbulik ja tema taotlus on toetatavate investeeringute hulgast vääralt välja arvatud. Ehitusseadus tunnistab ka ehitustöid, milleks piisab kohaliku omavalitsuse nõusolekust. ES § 16 lg 1 p 2 ütleb, et ehitise tehnosüsteemide muutmiseks, mis on hoone osa, on vajalik kohaliku omavalitsuse kirjalik nõusolek . Need tööd moodustavad suurema osa kaebuse esitaja ehituse eelarvest ning on toetuskõlbulikud. Haaslava vallavalitsuse vastava nõusoleku (20.veebruar 2008 nr 7- 2.8/225) on kaebaja PRIA-le edastanud ja seda pole vaidlustatud. Vastavalt meetme määrusele ja selle seletuskirjale on vee, kanalisatsiooni, elektri, kütte ja ventilatsiooni osas tehtud investeeringud abikõlbulikud. Põllumajandusministri
  4. novembri 2007.a

"Loomakasvatusehitise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord" § 6 lg 4, millega luuakse erand lg 3 p-le 16 sätestab, et asendusinvesteering vähemalt 30 aastat vanades hoonetes on toetuskõlbulik, lisaks on toetatav üle 10 aasta vanuse statsionaarse tehnoloogilise seadme väljavahetamine. Kaebuse esitaja muutis tootmise laadi ja loomade pidamise tehnoloogiat, mille tulemusel tõusis tulusus ja loomade heaolu täpselt nagu määrus nõuab. Kui PRIA leiabki, et osa investeeringust ei ole kooskõlas määruse nõuetega, siis lubab põllumajandusministri määrus toetada investeeringut ka osaliselt. Põllumajandusministri 9. novembri 2007. a

§ 14

lg 3 kohaselt, kui taotluse täies ulatuses rahuldamine ei ole võimalik või põhjendatud, võib PRIA teha taotluse osalise rahuldamise otsuse. Antud juhul jätab PRIA peadirektori 21.08.2008.a. käskkiri nr 1-3.13-7/241 toetuse määramata ka 2 abikõlbulikele investeeringutele, viidates vaid osale investeeringust, mis võib-olla oleksid nõudnud ehitusluba. 03.10.2008 vaideotsuses nr 13-48/50 leiab PRIA, et vastavalt ehitusseadusele on rekonstrueerimine tegevus, milleks on vaja ehitusluba ning kuna seda pole vormistatud või pole vaja siis pole tegemist meetmepärase tegevusega ning ei saa ka kaebuse esitaja poolt tehtud investeeringut toetada. Sellele otsusele eelnes rida varasemaid otsuseid. Kaebuse esitaja vaidlustas PRIA peadirektori käskkirja kolmel korral. PRIA poolt toodud väited tema taotluse tagasilükkamiseks on otsitud, sest need muutuvad iga käskkirjaga. Menetlemise käigus sai kaebuse esitaja e-kirja PRIA-lt, milles teatatakse, et tema taotlust on võimalik menetleda, kui ta esitab ehitusloa, mis loomapidamishoonete registrile lisaks eeldab hoone ehitusregistrisse arvelevõttu ja kaebuse esitaja poolset neljateistkümne tuhande kroonist lisakulutust. Peale kulutuse tegemist ja enne dokumentide esitamist sai kaebuse esitaja äraütleva vastuse. Esimeses käskkirjas toodud põhjused tühistatakse teise käskkirjaga ning kolmandas käskkirjas kasutab PRIA tõendina tema vaides kasutatud sõnade vastuolu samade sõnade kasutusega ehitusseaduses. Kuigi kontroll koha peal oli juba tehtud, ei ole vastuses hinnatud objekti tegeliku sobivuse hindamise meetme tingimustega. Kaebuse esitaja on teinud ettevalmistavad kulutused kokku ümmarguselt poolesaja tuhande krooni väärtuses, kuid pole saanud kasutada loodetud toetusi. Kaebuse esitaja tegi investeeringu, seejärel esitas investeeringu toetuse taotluse investeeringumeetmele 1.4.2, millele PRIA andis äraütleva vastuse. Vastuseks vastustaja kirjalikule seisukohale märkis kaebuse esitaja, et ta mõistab, et vanade hoonetega tehtavate erandlike tööde klassifitseerimine määruse alla on keeruline, kuid antud juhul on vastustaja eksinud, kui ei lugenud tema taotlust toetuskõlbulikuks. Kuna taotluse esitaja ei ole esitanud ehitusluba vastavalt seadusele, siis väidab vastustaja, et ei saa taotlust toetada, sest pole rekonstrueeritud ega ehitatud. Kaebuse esitaja on tuginenud ehitusseadusele, meetme taotlusvormile ning vihikule "Abiks taotlejale". Kaebuse esitaja poolt ehitatu on toetatav tehnosüsteemide asendusinvesteering vastavalt määruse erandile § 6 lg 4 ja vastavalt meetme juhendile. Ehitusseaduse § 16 lg 1 p 2 lubab asendada tehnosüsteeme omavalitsuse kirjaliku loa alusel, mida kaebuse esitaja ongi teinud. Kaebuse esitaja on kontakteerunud ka vallavalitsusega, kes on nõus välja andma ka ehitusloa, kui see peaks vajalikuks osutuma. Ehitusluba võiks pidada vajalikuks vaid katusekatte ja osa katusekonstruktsiooni väljavahetamiseks ja kaebuse esitaja pole sellest keeldunud. Ehitusluba, mida võiks taotleda katusematerjali ning kandekonstruktsiooni vahetamiseks, pole ta vormistanud vastavalt 14.12.2008 kokkuleppele PRIA-ga. PRIA väitel ei saa vallavalituse väljastatud nõusolekut pidada nõusolekuks tehnosüsteemide muutmiseks. Vallavalitsus on andnud välja just sellise kirja tulenevalt omavalitsuse kompetentsist ja kaebuse esitaja vajadustest, mida kaebuse esitaja selgitas vallavalitsusele E-kirja teel. Vallavalitsuse nõusolek puudutab nõusolekut loomapidamishoones kavandatavate ehitustöödeks (tehnosüsteemide: vesi, - elekter, kanalisatsioon, ventilatsioon ja loomapidamise tehnoloogia asendamiseks) vastavalt ehitusseadusele. Kirjaliku nõusoleku vorminõuded on toodud ehitusseaduses § 16 lg 2 ja kaebuse esitaja hinnangul on need täidetud. Kaebuse esitaja veendumuse kohaselt oli tal töödeks luba. Pole kahtlust, et lehmalaut ja hobusetall on tehnoloogiliselt erinevad. Igal hobusekohal on valgustus, veevarustus ja piire (vineeritahvlitest koostatud uksega puur, mis on ühendatud metallraamiga ja kinnitatud põranda ja kandekonstruktsiooni külge), eraldiseisvalt ei moodusta need hobusekohta, vaid on lihtsalt tehnosüsteemi osad. 3 Vastustaja viitab mõistele "põhiinvesteering" vastavalt põllumajandusministri

§ 7

lg-le 7 ning tõlgendab seda kui investeeringut, mis on rahaliselt kulukam ja millest sõltub, kas asendusinvesteeringut saab erandina toetada. Kaebuse esitaja on juhindunud taotlusest ning taotluse täitmiseks koostatud juhendist – "Abiks taotlejale" , mis ei toeta sellist mõiste seletust ega liigitust. Vastustaja eksitab väites, et kommunikatsioonide (elektri, ventilatsiooni, ja veevarustuse tehnoloogia) väljavahetamine on toetatav asendusinvesteering ning loomapidamistehnoloogia ehk lehmakohtade asendamine hobusekohtadega on hoopis põhiinvesteering. Mõlemal juhul on tegemist tehnoloogia asendamisega, mis on lubatud erandina vanadel hoonetel. Vastustaja peab hinnapakkumist ja tööde vastuvõtmise akti üldsõnaliseks ning väidab, et hinnapakkumine peab olema iga tegevuse ja investeeringu kohta eraldi. Taotlejale jagatud materjalides ei ole neid nõudeid, milline täpselt ehitaja pakkumine peab olema. Ehitaja esitas pakkumise vastavalt nende ettevõtte tavadele, mida kaebuse esitaja ning ka PRIA taotluse esitamisel tehtud kontrolli käigus pidas vastuvõetavaks. Ehitus on lõpetatud, töö eest on tasutud ning ei ole tekitanud probleeme tellijale ega ehitusjärelvalvele. Ehituspakkumise aluseks olnud dokumendid (spetsifikatsioon ja plaanimaterjal) täpsustavad tööde loetelu, need on pakkumise osad ning on PRIA-le ka edastatud. Ehitaja kinnitab, et kõik paigaldatud tehnoloogilised seaded on uued, kuigi tehnoloogia asendamise ja statsionaarsete seadmete väljavahetamise puhul pole sellist kinnitust vaja, samuti pole ka mõistetav vastustaja nõue uue tehnoloogilise seadme hinna võrdluseks uuega. Uueks põhjuseks on väide, et arve on esitatud enne 01.01.2007 ning seetõttu ei saa neid kulutusi arvestada ja projekti toetada. Taas on tegemist otsitud põhjendusega, et mitte taganeda juba langetatud otsusest. See väide on vastuolus PRIA varasema seisukohaga, et määravaks on tasumise, mitte arve esitamise aeg. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti vastuväited kaebusele Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet palub jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja on esitanud järgnevad vastuväited: Põllumajandusministri 09.11.2007

§ 5

lg 1 p 1 kohaselt on toetatavaks tegevuseks põllumajanduslooma pidamiseks kasutatava loomakasvatushoone või - rajatise või loomade pidamiseks piiritletud ala (edaspidi loomakasvatusehitis) ehitamine „Ehitusseaduses" sätestatud korras ja tingimustel. Ehitusseaduse § 2 lg 6 p 3 kohaselt on ehitise rekonstrueerimine ehitamine. Ehitusseaduse § 12 lg 2 näeb ette, et ehitamiseks peab olema ehitusluba. Kuna rekonstrueerimine on ehitamine, siis pidi ka rekonstrueerimiseks olema ehitusluba, mida aga taotleja ei esitanud.

§ 10

(käsitleb taotlusele esitatavaid nõudeid) lg 4 p 6 näeb ette ehitusloa esitamise. Sel põhjusel jättis PRIA

  1. juunil 2008 peadirektori käskkirjaga nr 1-3.137/171 taotluse toetuse saamiseks rahuldamata. Kuna taotleja väitel ja esitatud tõenditest lähtuvalt ei ole tegemist rekonstrueerimisega ehitusseaduse kohaselt, siis tunnistas PRIA ülalnimetatud käskkirja kehtetuks. Kuivõrd määrus lubab anda toetust vaid ehitamiseks (rekonstrueerimine on ehitamine), siis jättis PRIA käskkirjaga nr 1-3.13-7/241 21.
  2. 2008 taotluse uuesti rahuldamata, kuna taotleja ei taotle toetust rekonstrueerimiseks (tööd ei vasta seaduse kohaselt rekonstrueerimise mõistele). Vaidlusaluses 21.08.2008 käskkirjas nr 1-3.13-7/241 toodu on tõepoolest uus põhjendus, mis tuleneb toetuse taotleja poolt esitatud vaidest, milles ta väidab, et tegemist pole rekonstrueerimisega ehitusseaduse kohaselt ja ehitusluba polegi vaja. Kui tegemist ei ole rekonstrueerimisega ehitusseaduses sätestatud korras ja tingimustel, siis toetust

alusel määrata ei saa, parendamine ja remont ei ole toetatav tegevus. Taotleja leiab, et juhul, kui terve investeering ei olegi abikõlblik, siis on abikõlblikud vee, kanalisatsiooni, elektri, kütte ja ventilatsiooni osas tehtud investeeringud st taotlus tuleks 4 rahuldada osaliselt. Taotleja väitel moodustavad need suurema osa tehtavast investeeringust ja Haaslava Vallavalitsus on andnud selleks nõusoleku. Ehitusseaduse § 2 loeb ehitamiseks peale rekonstrueerimise veel ka ehitise püstitamist, laiendamist, lammutamist ja ehitise tehnosüsteemide muutmist. Haaslava Vallavalitsuse ehitusnõuniku

  1. veebruaril
  2. a väljastatud teatise nr 7-2.8/225 kohaselt „ei ole Haaslava Vallavalitsusel pretensioone seoses Sepa maaüksusel olemasoleva laudahoone ümberkohaldamisega hobusetalliks". Majandus-ja kommunikatsiooniministri
  3. detsembri
  4. a määruse nr 68 § 1 lg 1 p 5 kohaselt peab isik esitama kohalikule omavalitsusele kirjaliku nõusoleku taotluse, kui ta soovib muuta ehitise tehnosüsteeme. § 2 lg 2 p 2 järgi esitatakse kirjaliku nõusoleku taotluses andmed ehitise tehnosüsteemide muutmise korral ehitise kui terviku ja selle ehitise osa kohta, kus tehnosüsteeme muudetakse. Haaslava Vallavalitsuse teatist selle kohta, et kohalik omavalitsus ei oma pretensioone seoses olemasoleva laudahoone ümberkohaldamisega hobusetalliks, ei saa pidada kirjalikuks nõusolekuks ehitise tehnosüsteemide muutmiseks. Taotleja poolt välja valitud Grupp & Partnerid OÜ 24.11.2006 hinnapakkumise p 7 kohaselt on üheks teostatavaks investeeringuks „kaevu ja veevarustuse remont ja jootjad" summas 67 796 krooni ja p 9 „elekter, lambid, juhtmed ja kilp" summas 38 135 krooni, toetus nimetatud summadelt oleks vastavalt 33 898 krooni ja 19 067 krooni, kokku 57 202 krooni. Kogu taotletav toetus on 154 283 krooni, seega ei moodusta nimetatud tööd suuremat osa taotletavast toetusest. Põhiinvesteering, (projekt), mis täidaks meetme eesmärki ja millele toetust taotletakse on ikkagi 16 hobusekoha ehitus.

§ 7

lg 7 näeb ette, et investeeringuobjekti hinnapakkumine peab olema iga tegevuse ja investeeringuobjekti kohta eraldi. Väljavalitud hinnapakkumine (Grupp & Partnerid OÜ) ei vasta sellele nõudele, on üldsõnaline ja sellest ei nähtu eraldi materjalide hulk, kulu, töökulu jms. See ei selgu ka 10.12.2007 sama ettevõtja poolt koostatud tööde üleandmise vastuvõtmise aktist, mis on samane hinnapakkumisega. Kui taotleja soovib kaevu ja veevarustust rekonstrueerida, siis peab investeeringuobjekti hinnapakkumine sisaldama ka uue samaväärse investeeringuobjekti ehitamise hinda (

§ 7

lg 6 näeb ette, et juhul kui taotleja taotleb toetust hoone või rajatise rekonstrueerimiseks, peab investeeringuobjekti hinnapakkumine sisaldama ka uue samaväärse investeeringuobjekti ehitamise hinda). Hinnapakkumine uue samaväärse investeeringuobjekti ehitamise hinda ei sisalda. Elektrisüsteemi investeeringu puhul peab olema litsentseeritud isiku kooskõlastus (

§ 10lg 4 p 10).

Eeltoodust tulenevalt ei ole võimalik ka taotluse osaline rahuldamine. Toetuse taotleja on väitnud ka, et asendusinvesteering vähemalt 30 aasta vanustes hoonetes on toetuskõlbulik ning PRIA on selle jätnud tähelepanuta.

§ 6

l g 3 p l 6 kohaselt ei ole abikõlblikud lihtsa asendusinvesteeringu tegemiseks tehtud kulutused pärast samalaadse põhivara kasuliku eluea lõppemist. Määruse § 6 lg 4 järgi loetakse lõike 3 punktis 16 nimetatud lihtsaks asendusinvesteeringuks investeering, mille abil asendatakse olemasolev ehitis või selle osa uue ajakohastatud ehitise või selle osaga ilma tootmise laadi või kasutatavat tehnoloogiat põhjalikult muutmata. Asendusinvesteeringuks ei loeta vähemalt 30 aasta vanuse põllumajandusehitise täielikku lammutamist ja asendamist ajakohastatud ehitisega ega põllumajandusehitise rekonstrueerimist. Kuna toetuse taotleja ei kavatse põllumajandusehitist täielikult lammutada ja asendada ajakohastatud ehitisega, vaid kavatseb seda teha ainult osaliselt, siis on tegemist lihtsa asendusinvesteeringuga, mis ei ole abikõlblik. 5 04. detsembril 2008 anti taotleja esindajale veelkordselt võimalus esitada suulises vormis kohapeal PRIA-s arvamusi ja vastuväiteid ning selgitati nõudeid. Vaidlustatav taotluse mitterahuldamise otsus põhineb eelkontrolli tulemustel. Lisaks sellele peab taotlus läbima ka analüüsi. Käesolevaks ajaks on analüüsis selgunud, et taotlus jääks rahuldamata ka seetõttu, et investeeringu tegemist tõendavad dokumendid on väljastatud varem kui 2007. a 1. jaanuaril (

§ 20lg 1), tööde teostaja OÜ Grupp & Partnerid arve nr 611007 on väljastatud 13.

detsembril

  1. a. Kohtu otsus ja põhjendused Kohus rahuldab FIE Priit Ojamaa Treiali Talu kaebuse osaliselt. Asjas kogutud materjalidest nähtub, et FIE Priit Ojamaa Treiali Talu esitas loomakasvatusehitise investeeringu toetuse avalduse 19.02.2008 (tl 11-15). Taotlus on registreeritud numbri all
  2. Priit Ojamaa Treiali Talu taotles toetust 16 hobusekoha ehitamiseks summas 154 500 krooni (taotluse vormi p 6.6 ja p 10.1). Toetatavaks tegevuseks märgib taotleja: loomakasvatusehitise ehitamine (taotluse vormi p 6.1) ja loomakasvatusehitise paikse tehnoloogilise seadme paigaldamine (vormi p 6.4). Investeeringu tegemise aeg on märgitud 01.01.2007-17.10.2007 (vormi p 12). 17.04.2008 kirjaga nõudis PRIA täiendavate dokumentide esitamist, milleks olid nõuetele vastav hinnapakkumine ning ehitusloa kinnitatud koopia (tl 17). PRIA peadirektori 26.juuni 2008.a. käskkirjaga nr 1-3.13-7/171 jäeti Priit Ojamaa Treiali Talu investeeringutoetuse taotlus rahuldamata põhjusel, et taotleja poolt esitatud hinnapakkumine oli liialt üldsõnaline ning taotleja ei esitanud ehitusluba, mis on ehitise rekonstrueerimise puhul vajalik (tl 7). 29.07.2008 on kaebuse esitaja saatnud PRIA-le kirja, milles selgitab hinnapakkumise asjaolusid ning seda, et investeeringuobjektil tehtud töid ei saa käsitleda rekonstrueerimisena (milleks on vajalik ehitusluba), tehtud tööd on tehnilise seadmestiku asendamine uute kaasaegsete seadmetega, mis võimaldavad hoone kasutusele võtta. Nende tööde teostamiseks on olemas vallavalitsuse nõusolek, kaebuse esitaja palub tema taotluse uuesti läbi vaadata (tl 24-25). Kaebaja taotlus investeeringutoetuse saamiseks on jäetud teistkordselt rahuldamata PRIA peadirektori
  3. augusti 2008.a. käskkirjaga nr 1-3.3-7/241 ( tl 8). Kaebuse esitaja arvates on tema poolt teostatud tehnosüsteemide asendusinvesteering toetatav kulutus vastavalt põllumajandusministri
  4. novembri 2007.a

§ 6lg-s 4 sätestatud erandile ning vastavalt meetme juhendile.

Käesoleva vaidluse esemeks oleva PRIA peadirektori 21.08.2008 käskkirja nr 1-3.13-7/241 õigusliku alusena on märgitud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 457 lg 5 p 1 ja põllumajandusministri 9. novembri 2007.a

"Loomakasvatusehitise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord" § 12 lg 2 p

  1. Vastavalt Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 457 lg 5 p-le 1 tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus, kui taotleja või taotlus ei vasta toetuse saamiseks esitatud nõuetele. Põllumajandusministri
  2. novembri 2007.a.

( edaspidi määrus nr 129) § 12 lg 2 p 3 sätestab, et taotleja ja taotlus vastavad nõuetele, kui täidetud on kõik määruses sätestatud nõuded. Vaidlustatud käskkirja põhjenduses märgitakse „/…/Toetuse taotleja poolt esitatud ehitusjärelevalve kirjelduse kohaselt ei ole tegemist rekonstrueerimisega ning hinnapakkumine ei pea sisaldama uue investeeringuobjekti ehitamise hinda ja vajalik ei ole ehitusluba. Kuna 6 meetme määruse kohaselt saab toetust taotleda vaid ehitamisele, siis ei ole võimalik taotlust toetuse saamiseks rahuldada.” ( tl 8). Eeltoodud põhjendusest lähtuvalt saab kohus teha järelduse, et PRIA on seisukohal, et ehitamisena

tähenduses saab käsitleda üksnes niisugust tegevust, milleks ehitusseaduse järgi on nõutav ehitusluba. Kuna kaebuse esitaja investeeringutoetust sellisele tegevusele (loomakasvatushoone rekonstrueerimiseks) ei taotle, siis jäetakse tema taotlus rahuldamata. Kohus ei nõustu PRIA poolse määruse tõlgendusega. Põhjendatud on kaebuse esitaja seisukoht, et ehitusseadus käsitleb ehitamisena ka sellist tegevust, milleks ei ole ehitusluba nõutav. Nii sätestab ES § 2 lg 6 p 4, et ehitamine on ka ehitise tehnosüsteemide muutmine. Vastavalt ES § 16 lg 1 p-le 2 on juhul, kui muudetakse ehitise tehnosüsteeme, nõutav kohaliku omavalitsuse kirjalik nõusolek. Seega pole ehitamisena käsitletav mitte üksnes selline tegevus, milleks peab olema ehitusluba. Vaidlusalune käskkiri ei sisalda põhjendust, miks jääb rahuldamata investeeringutoetuse taotlus ehitamise osas, milleks ei ole ehitusluba vajalik. Täiendavad põhjendused, miks investeeringutoetuse taotlus rahuldamata jäetakse, on osaliselt esitatud PRIA 3. oktoobri 2008.a. vaideotsuses nr 13-48/50 (tl 9-10). Nimetatud dokumendis hinnatakse muuhulgas ka toetuse taotleja väidet, et asendusinvesteering vähemalt 30 aasta vanustes hoonetes on toetuskõlbulik. Vastuseks sellele väitele on vaideotsuses märgitud:

§ 6

l g 3 p l 6 kohaselt ei ole abikõlblikud lihtsa asendusinvesteeringu tegemiseks tehtud kulutused pärast samalaadse põhivara kasuliku eluea lõppemist. Määruse § 6 lg 4 järgi loetakse lõike 3 punktis 16 nimetatud lihtsaks asendusinvesteeringuks investeering, mille abil asendatakse olemasolev ehitis või selle osa uue ajakohastatud ehitise või selle osaga ilma tootmise laadi või kasutatavat tehnoloogiat põhjalikult muutmata. Asendusinvesteeringuks ei loeta vähemalt 30 aasta vanuse põllumajandusehitise täielikku lammutamist ja asendamist ajakohastatud ehitisega ega põllumajandusehitise rekonstrueerimist. Kuna toetuse taotleja ei kavatse põllumajandusehitist täielikult lammutada ja asendada ajakohastatud ehitisega, vaid kavatseb seda teha ainult osaliselt, siis on tegemist lihtsa asendusinvesteeringuga, mis ei ole abikõlblik. Samas ei ole vastustaja refereerinud vaideotsuses

§ 6

lõike 4 teksti tervikuna.

§ 6

lg 3 p 16 sätestab tõepoolest, et abikõlblikud ei ole lihtsa asendusinvesteeringu tegemiseks tehtud kulutused pärast samalaadse põhivara kasuliku eluea lõppemist. Samas sätestab määruse § 6 lg 4 sellest ka erandi. Nimetatud sätte viimase lause kohaselt ei loeta asendusinvesteeringuks rohkem kui kümne aasta vanuse statsionaarse tehnoloogilise seadme asendamist uue statsionaarse tehnoloogilise seadmega. Lähtudes

§ 6lg 3 p-st 16 on selline investeering seega põhimõtteliselt toetuskõlbulik.

Nii vaidlustatud käskkirjas kui ka vaideotsuses puudub põhjendus, miks tehnosüsteemide asendusinvesteering (kaebaja poolt avalduse vormil p 6.4 kirjeldatud investeeringuobjekt) ei ole käesoleval juhul PRIA poolt toetatav (abikõlbulik) investeering. Kaebuse esitaja väide, et selline investeering võiks olla

§ 6lg 4 kohaselt toetuskõlbulik, on põhjendatud.

Seda, et selline investeering võiks olla toetuskõlbulik võib välja lugeda ka PRIA veebilehel avaldatud meetme 1.4.2 kohta taotlejatele mõeldud abimaterjalist, millele kaebaja on ka osundanud (Loomakasvatusehitise investeeringutoetus taotlusvoor 17.detsember 2007- 20.veebruar

  1. Abiks taotlejale.- lk 8-9.) 7 Investeeringutoetuse taotluse rahuldamata jätmise otsustus tehakse kaalutlusõiguse alusel. Riigikohtu halduskolleegium on oma lahendites korduvalt rõhutanud, haldusakti motiveerimise olulisust. Haldusakti motiveerimine tagab selle kontrollitavuse. Oluline on ka faktilise ja õigusliku motivatsiooni omavaheline loogiline sidumine, mis peab haldusakti adressaati ja aktiga tutvujat veenma, et juhtumi asjaolud koostoimes kohaldatavate õigusaktidega toovad tõepoolest kaasa just sellesisulise haldusotsustuse tegemise. Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjendustes tuleb ära märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Kohus on seisukohal, et PRIA peadirektori
  2. augusti 2008.a. käskkiri nr 1-3.3-7/241, millega jäeti teistkordselt rahuldamata Priit Ojamaa Treiali Talu investeeringutoetuse taotlus nr 142008780083, on nii faktiliselt kui õiguslikult motiveerimata. Haldusakti faktilises põhjenduses on kohtu arvates esitatud asjasse mittepuutuvad väited, millel ei ole haldusakti õigusliku alusega loogilist seost. Haldusaktist ei selgu, mis osas ei vasta investeeringutoetuse taotleja või siis taotlus nõuetele (tulenevalt haldusakti õigusliku alusena märgitud seaduse § 457 lg 5 p-st 1) ning konkreetselt millised määruses nr 129 sätestatud nõuded ei ole täidetud (lähtuvalt haldusakti õigusliku alusena märgitud

§ 12

lg 2 p3) Selliselt põhjendatud haldusakt ei ole kontrollitav ning on seetõttu õigusvastane. Mõningad investeeringutoetuse taotluse rahuldamata jätmise põhjendused on vastustaja esitanud kohtumenetluses. Nii väidetakse kohtule esitatud kirjalikus vastuses, et kaevu ja veevarustuse rekonstrueerimise puhul pidanuks hinnapakkumine vastavalt

§ 7lg-le 6 sisaldama ka uue samaväärse investeeringuobjekti ehitamise hinda.

Elektrisüsteemi investeeringu puhul on

§ 10lg 4 p 10 kohaselt nõutav litsentseeritud isiku kooskõlastus.

Eeltoodust tulenevalt ei ole võimalik ka taotluse osaline rahuldamine. Samuti märgib vastustaja, et Haaslava Vallavalitsuse teatist selle kohta, et kohalik omavalitsus ei oma pretensioone seoses olemasoleva laudahoone ümberkohaldamisega hobusetalliks, ei saa pidada kirjalikuks nõusolekuks ehitise tehnosüsteemide muutmiseks (tl 44). Vastustaja selgitab, et kohtumenetluse ajal (

  1. detsembril 2008) anti taotleja esindajale veelkordselt võimalus esitada suulises vormis kohapeal PRIA-s arvamusi ja vastuväiteid ning selgitati nõudeid. Vastustaja märgib, et vaidlustatav taotluse mitterahuldamise otsus põhineb eelkontrolli tulemustel. Taotlus peab läbima ka analüüsi. Käesolevaks ajaks on analüüsis selgunud, et taotlus jääks rahuldamata ka seetõttu, et investeeringu tegemist tõendavad dokumendid on väljastatud varem kui
  2. a
  3. jaanuaril (

§ 20lg 1), tööde teostaja OÜ Grupp & Partnerid arve nr 611007 on väljastatud 13.

detsembril

  1. a. Ühtegi eeltoodud põhjendustest ei ole PRIA peadirektori
  2. augusti 2008.a. käskkirjas nr 1-3.37/241 taotluse rahuldamata jätmise alusena märgitud. Asja materjalidest ei nähtu, et taotluse puudustele, millele vastustaja osundab kohtumenetluses, oleks juhitud kaebaja tähelepanu enne
  3. augusti 2008.a. käskkirja nr 1-3.3-7/241 andmist. Seetõttu ei olnud kaebuse esitajal võimalik esitada nendele ka oma vastuväiteid vaidemenetluses ega ka kohtule esitatud kaebuses. Taotluse osalise rahuldamise võimalusi pole PRIA üldse kaalunud, kuigi

§ 14lg 3 seda võimaldab.

PRIA veebilehel on avaldatud ka

seletuskiri. Nimetatud seletuskirja kohaselt on loomakasvatusehitise investeeringutoetuse spetsiifilised eesmärgid suurendada konkurentsivõimet, sh soodustada uute tehnoloogiate kasutuselevõtmist, ja uuenduste tegemist, kaasa aidata keskkonna ja tööohutuse ning loomade heaolu parandamisega kaasnevate nõuete täitmisele. Seletuskirjas märgitakse ka seda, et toetatavate tegevuste täpne loetlemine määruses pole otstarbekohane, tegevused tuuakse ära üldisemalt, põhiliste investeeringuliikide kaupa. Vaidlustatud käskkirjast ei nähtu, miks kaebaja taotlus ei vasta loomakasvatusehitise investeeringutoetuse eesmärkidele ja tuleb seetõttu jätta täies ulatuses rahuldamata 8

  1. novembri 2008.a. otsuses haldusasjas nr 3-3-1-49-08 märgib Riigikohtu halduskolleegium, et üldjuhul ei saa kohus asuda ise haldusakti resolutsiooni põhjendama õiguslike ja faktiliste alustega, mida haldusorgan oma haldusaktis ei ole selle andmisel (ex ante situatsioonis) märkinud. Seda eriti juhtumitel, kus haldusakt antakse kaalutlusõiguse alusel (Riigikohtu halduskolleegiumi
  2. oktoobri
  3. a otsus asjas nr 3-3-1-39-07). Haldusakti põhjendamine on üldine nõue, mis peab tagama põhiseaduse §-s 15 sätestatud kaebeõiguse reaalse teostamise võimaluse (Riigikohtu halduskolleegiumi
  4. mai
  5. a otsus asjas nr 3-3-1-14-00). Kui haldusakti adressaat ei tea haldusakti andmise tegelikke põhjuseid selle andmise hetkel, siis ei ole tal efektiivselt ja argumenteeritult võimalik vaidlustada haldusakti andmise asjaolusid. Läbi haldusakti õigusliku ja faktilise aluse saab isikule selgeks, miks just selline haldusakt tema suhtes anti. Vastasel korral kanduks haldusakti õigusliku ja faktilise aluse otsimine üle kohtumenetlusse. Sellisel juhul ei kontrollita enam haldusorgani tegevust, vaid otsitakse põhjendusi haldusakti kehtima jäämiseks. Ühtlasi ei ole kirjaliku põhjendamise eesmärk ainult tagantjärele otsuse kontrollimine, vaid ka haldusorgani enesekontrolli tagamine (Riigikohtu halduskolleegiumi
  6. oktoobri
  7. a otsus asjas nr 3-3-1-54-03, p 36). Haldusorgani enesekontrolli kaudu peab haldusorgan jõudma selgusele otsuse õigsuses. Vastuväidetes PRIA poolt kaebuse kohta esitatud vastusele märgib kaebaja, et taotlejale jagatud materjalides ei ole neid nõudeid, milline täpselt ehitaja pakkumine peab olema. Ehitaja esitas pakkumise vastavalt nende ettevõtte tavadele, mida kaebuse esitaja ning ka PRIA taotluse esitamisel tehtud kontrolli käigus pidas vastuvõetavaks. Ehitus on lõpetatud, töö eest on tasutud ning ei ole tekitanud probleeme tellijale ega ehitusjärelvalvele. Ehituspakkumise aluseks olnud dokumendid (spetsifikatsioon ja plaanimaterjal) täpsustavad tööde loetelu, need on pakkumise osad ning on PRIA-le ka edastatud. Ehitaja kinnitab, et kõik paigaldatud tehnoloogilised seaded on uued, mõistetav pole ka vastustaja nõue uue tehnoloogilise seadme hinna võrdluse kohta. Väide, et arve on esitatud enne 01.01.2007 ning seetõttu ei saa neid kulutusi arvestada ja projekti toetada, on kaebaja arvates otsitud põhjendus, et mitte taganeda juba langetatud otsusest. See väide on vastuolus PRIA varasema seisukohaga, et määravaks on tasumise mitte arve esitamise aeg. Kohus ei hakka käesolevas kohtumenetluses hindama PRIA poolt esitatud uusi taotluse rahuldamata jätmise põhjendusi, kohus saab käesoleva kohtuvaidluse lahendamisel lähtuda vaidlustatud haldusaktis toodud põhjendustest. Samas peab kohus siiski vajalikuks märkida, et PRIA poolt kohtumenetluses esitatud seisukohad on vasturääkivad ja pole kooskõlas PRIA ametnike poolt taotlejatele, sh kaebajale antud selgitustega. Nii märgitakse loomakasvatusehitise investeeringutoetuse taotlusvooru 17.detsember 2007-
  8. veebruar 2008 kohta koostatud materjalis „Abiks taotlejale”, et aastal 2007 alanud esimeses taotlusvoorus esitatud taotluste puhul on abikõlbulikud enne taotluse esitamist tehtud investeeringud. (Abiks taotlejale- lk 6). PRIA-le kaebaja poolt saadetud selgitustaotlusele vastab toetuste osakond, et arved peavad olema tasutud peale
  9. jaanuari 2007.a. Toetuste osakond ei osunda sellele, et arve peab tööde teostaja poolt olema väljastatud peale
  10. jaanuari 2007.a. ( tl 71). Asjaolu, et vaidlustatav taotluse mitterahuldamise otsus põhineb üksnes eelkontrolli tulemustel ning taotlus ei olnud otsuse tegemise ajaks läbinud veel analüüsi, viitab kohtu arvates olulistele puudustele taotluse menetlemisel. Taotluse kohta otsuse langetamisel ei ole haldusorgan välja selgitatud kõiki asja otsustamiseks tähtsust omavaid asjaolusid. Taotlejale ei ole antud enne asja otsustamist võimalust omapoolsete selgituste ja vastuväidete või puuduolevate dokumentide esitamiseks või PRIA arvates nõuetele mittevastavalt vormistatud dokumentide (nt vallavalitsuse teatise) nõuetele vastavusse viimiseks. Eeltoodud põhjendustest lähtudes rahuldab kohus kaebuse osaliselt. Kohus tühistab PRIA peadirektori 21.08.2008 käskkirja nr 1-3.13-7/241 ja kohustab Põllumajanduse Informatsiooni ja 9 Registrite Ametit FIE Priit Ojamaa Treiali Talu investeeringutoetuse taotluse nr 142008780083 uuesti läbi vaatama. Kohtul ei ole pädevust teha PRIA-le kaebuses taotletud konkreetne ettekirjutus – tunnistada investeeringutoetuse taotlus täielikult või osaliselt abikõlbulikuks. Investeeringutoetuse täielikult või osaliselt abikõlbulikuks tunnistamise otsuse ja sellest tulenevalt ka investeeringutoetuse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemine on PRIA pädevuses. Taotluse uuel läbivaatamisel tuleb PRIA-l viia läbi nõuetele vastav haldusmenetlus ja teha taotluse kohta uus loomakasvatusehitise investeeringutoetuse eesmärkidest lähtuv kaalutletud otsus. Mai Saunanen kohtunik 10

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.