-s sätestatud nõudeid, mistõttu ei ole menetluses kogutud teave kasutatav maksususmma määramisel. Kaebaja hinnangul on kaevatava korraldusega rikutud tema õigust kiirele ja efektiivsele maksumenetlusele ning heale ja õiglasele haldusmenetlusele, seetõttu tuleb kõrvaldada vaidlustatud toimingute faktilised tagajärjed kaebaja suhtes läbiviidavast maksumenetlusest. Kaebaja hinnangul on vastustaja, pöördudes kolmanda isiku poole enne vastava teabe nõudmist kaebajalt, toiminud õigusvastaselt. Kaebaja hinnangul ei ole taoliselt kogutud tõendite ja teabe kasutamine maksumenetluses lubatav. Kaebaja ei nõustu vastustaja 17.04.3008 vastuses toodud põhjendustega, mille kohaselt tuli pöörduda panga poole teabe saamiseks seetõttu, et välismaa äriühingul ei ole Eestis õigusvõimet, mistõttu ei saa teda kohustada teavet esitama. Kaebaja selgituste kohaselt võib juriidiline isik TsÜS §26 lg 1 kohaselt omandada kõiki tsiviilõigusi- ja kohustusi, va need, mis on omased üksnes inimesele. Konto nr 1120156668 valdajaks on OÜ P üks osanikest P. läbi äriühingu Eesti filiaali ja on kantud registrisse 04.04.1997. Seega on P. läbi oma Eestis asuva filiaali seaduse mõttes juriidiliseks isikuks, kellel on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Filiaal ei ole juriidiline isik. Filiaali juhataja elukoht on Eestis ning filiaali aadressiks on registris märgitud T.. Tallinn. Seega oli maksuhalduril võimalik pöörduda teda huvitanud pangakonto valdaja poole teda huvitanud küsimustes ning puudus põhjus teabe saamiseks pöörduda Hansapnaga poole. Kaebajal ei ole võimalik kontrollida, kas teistelt kontovaldajatelt on eelnevalt küsitud teavet kontodel toimunu kohta enne panga poole pöördumist. Kaebuse kohaselt on maksumenetluses lubatud tõendite kogumine üksnes seaduses sätestatud alustel ja ulatuses. Kaebaja hinnangul ei saadud kaevatava korraldusega kogutud teavet seaduses ettenähtud viisil ja on seetõttu revideeritava isiku õigusi riivav. Kaebaja on seisukohal, et maksuhalduril ei ole õigust hinnata pangalt saadud teavet ja muuta sel alusel tema maksukohustust kontrollitaval perioodil. Ehhkki ülejäänud kahe pangakonto valdajad ei oma Eestis püsivat tegevuskohta, on neil registreerimisaadress ja asukoht oma asukoha riigis 2 3-08-1505 ning korralduste saatmine registreermisaadressile oleks antud juhul õige ja põhjendatud. Vaideotsusest ei selgu, millist puutumust omavad vaideotsuses viidatud äriühingud kaebajaga. Kaebaja hinnangul on maksuhaldur teinud maksumenetluses toiminguid, mis ei puutu mingil moel kaebaja maksumenetlusse. Kaebaja on seisukohal, et maksuhaldur on kinnitanud, et on hankinud teavet isikutelt, kes tegelikult ei ole kolmandad isikud kaebaja suhtes toimunud maksumenetluses. Asjasse mittepuutuva teabe kogumine venitab põhjendamatult maksumenetlust. Samuti ei ole sellise teabe kogumine kaebaja maksukohustuse muutmiseks põhjendatud ega seaduslik. Kaebaja hinnangul viitab makushalduri tegevus talle seaduses antud nõudeõiguse kuritarvitamisele ning on vastuolus haldusmenetluses kehtiva proportsionaaluses ja eesmärgipärasuse põhimõttega. 24.10.2008 esitatud täiendavas seisukohas märgib kaebaja, et kui välismaisel äriühingul on Eestis filiaal, siis ei pea ta enam eraldi registreerima oma püsivat tegevuskohta maksuhalduri struktuurüksuses. Antud juhul on kõigil maksuhalduri huviorbiidis olevatel välismaistel äriühingutel registreeritud filiaal Eestis. Registriandmed on avalikud ja kättesaadavad ka maksuhaldurile. See, et avalikke andmeid eelnevalt ei kontrollitud, ei anna alust seadusvastaste korralduste tegemiseks. Maksuhalduril on võimalus, õigus ja kohustus pöörduda äriühingute filiaalide esindajate poole Eestis. Väide, et filiaal ei oska anda selgitust emafirma kohta, on alusetu. Kui filiaali juhatajal ei ole võimalik teabenõudele vastata, on ta kohustatud pöörduma emafirma poole ja edastama talle riigiasutuse poolt saadetud nõude. Kaebaja hinnangul tuleb haldusmenetluse põhimõtteid eirates saadud teave kõrvale jätta kaebaja maksukohustuse hindamisel. Samuti on kaebaja seisukohal, et maksuhalduril puudus igasugune vajadus teha järelepärimisi selliste äriühingute osas, kellel puudub seos kaebajaga. Raha liikumise asjaolude väljaselgitamisel on kaebajale arusaamatu, mil moel saab maksuhaldur rahasummade liikumisest eristada kaebaja poolt tasutud rahasummasid rahaliikumise üldsummadest. Kusjuures maksuhaldur ise kinnitab, et vaidlusaluste äriühingute ja kaebaja vahel tehinguid tehtud ei ole. Kaebaja on seisukohal, et kaevatava korraldusega kontrollitud äriühingutel ei ole seost kaebajaga ning teabenõudmine tuleb tunnistada õigusvastaseks ja jätta kõrvale kaebaja maksumenetlusest. Vastustaja esitatud kaebust ei tunnista. Vastustaja väidetel on kaevatava korraldusega küsitud teavet äriühingute pangakontode väljavõtete ja kontode allkirjaõiguslike isikute kohta. Ükski nendest äriühingutest ei ole kantud Eesti maksukohustuslaste registrisse ning maksuhalduril puudus enne panga poole pöördumist andmed nimetatud äriühingute asukoha ja esindajate kohta. Samuti puudusid andmed selle kohta, kas välismaised äriühingud on maksukohustuslased
Seetõttu ei saanud maksuhaldur pöörduda korralduses märgitud äriühingute poole, sest maksuhaldril puudus teave nende äriühingute kontaktandmete kohta. Kuna antud informatsiooni omas pank, pöördus maksuhaldur vajaliku teabe saamiseks panga kui teabe valdaja poole. Eesti äriregistrisse on kantud P Eesti filiaal. Äriseadustiku § 364 lg 2 kohaselt ei ole filiaal juriidiline isik ja tema tegevusest tulenevate kohustuste eest vastutab välismaa äriühing. Seega vastutab emafirma filiaali tegevuse eest, mitte vastupidi. Filiaali juhataja esindab üksnes filiaali, mitte emafirmat. See ei oleks olnud otstarbekas pöörduda filiaali poole küsimustega, millele oleks saanud vastata emafirma. Maksuhalduril puudus enne vastuse saamist teave selle kohta, et äriühingu eisindajaks ja filiaali juhatajaks ning kaebaja juhatuse liikmeks on sama isik – S. P.
§-st 11 tuleneb, et maksuhaldur otsustab, milliseid toiminguid ta peab vajalikuks revsijoni läbiviimisel ja milliseid tõendeid kogub selleks, et realiseerida uurimispõhimõtet. Maksuhaldur ei ole maksustamise seisukohalt oluliste asjaolude väljaselgitamisel seotud ainult revideeritava poolt esitatud tõendite ja taotlustega. 06.02.2008 korraldusest nr 12-2.2/1558 ilmneb, kuidas on kogutav teave seotud kaebaja suhtes läbviidava maksumenetlusega, sest selles on kirjeldatud raha liikumist mitme äriühingu arvelduskonto kaudu. Raha liikumise asjaolude väljaselgitamist peab maksuhaldur kaebaja maksumenetluses oluliseks. 3 3-08-1505 Maksuhalduri hinnangul puudub alus väideteks, et maksuhaldur kogub ebaolulist teavet ning kuritarvitab oma õigusi. Kaevatav korraldus kannab kiire ja efektiivse maksumenetluse eesmärki ega ole õigusvastane. 03.11.2008 esitatud täiendavates vastuväidetes ei nõustu vastustaja kaebaja täiendavate selgitustega. Efektiivse menetluse põhimõttest tulenevalt pöördus maksuhaldur panga poole, kes valdab teavet kõigi kolme välismaise äriühingu kohta ja suudab kõige kiiremini anda vajalikku teavet. Pank aktsepteeris maksuhalduri korraldust ning seetõttu ei oma asjas tähtsust, kas revideeritav isik peab antud korralduses toodud põhjusi piisavaks. Maksuhalduri hinnangul ei ole efektiivse ja kiire maksumeneltusega kooskõlas kaebaja versioon, mille kohaselt oleks vastustaja pidanud tegema äriühingute filiaalidele korraldused teabe saamiseks, sest ÄS § 385 lg 1, lg 2 ei hõlma filiaali juhataja kohustusi esindada välimaist äriühingut. Seega oleks käsitletud teabenõuete esitamine üksnes pikendanud teabe saamist ning vajaliku teabe saamine ei oleks olnud tagatud. Arvestada tuleb ka seda, et kahe äriühingu filiaalid olid kantud Eestis registrisse 2007. oktoobris, mistõttu ei saanud neil olla teavet äriühingute tegevuse kohta 2005-2006. aastatel. Kontrollitava isiku pädevuses ei ole hinnata maksuhalduri poolt kogutud teabe seotust oma tegevusega.
sätetest tulenevalt hinnatakse maksumenetluses kogutud teabe asjakohasust maksuhalduri poolt pärast kontrollitava isiku maksukohustuse õige suuruse tuvastamist. KOHTU PÕHJENDUSED Kaebaja esitas kohtule kaebuse, milles kaebaja taotleb kaevatava haldusakti ja toimingu õigusvastasuse tuvastamist ning vastustaja kohustamist taotletud toimingu tegemiseks. Esitatud taotlus on kooskõlas HKMS § 6 lg 2 p 2 ja lg 3 p 1. Maksu- ja Tolliameti 26.05.2008 vaideotsusega on jäetud kaebaja vaie toimingute tegemiseks kohustamiseks rahuldamata (tl 36, 40) Lähtudes eeltoodust on kaebus esitatud HKMS § 9 lg 2, lg 5 sätestatud tähtaja jooksul. Arvestades eeltoodut on kaebus lubatav. Menetlusosalised on esitanud kohtule täiendavaid materjale peale 03.10.2008 määruses antud tähtaegu. Halduskohtumenetluse seadustikust tulenevast uurimispõhimõttest tuleb kohtul tuvastada asja lahendamiseks olulised asjaolud. Antud põhimõte kaalub üles kohtu poolt antud menetlustähtaegade 3-4 päevase ületamise ning seetõttu on põhjendatud 03.10.2008 määruses antud tähtaegade ennistamine ning menetlusosaliste poolt esitatud materjalide toimikusse võtmine. Kaebaja on seisukohal, et kaevatava korraldusega on rikutud tema õigusi kiirele ja efektiivsele maksumenetlusele ning heale ja õiglasele haldusmenetlusele. Kaebaja väidetel ei oma P, O ja V seost kontrollitava maksukohustuslasega ning Hansapangale tehtud korralduses pandud kohustus anda teavet äriühingute pangakontode liikumiste kohta, tuleb tunnistada õigusvastaseks. Maksuhalduri 06.02.2008 korralduse nr 12-2.2/1558 adressaadiks on AS Hansapank (tl 13). Korraldus teabe andmiseks kohustamiseks on antud krediidiasutuste seaduse § 88 lg 5 p 4 alusel. Krediidiasutuste seadus § 88 lg 5 p 4 alusel on krediidiasutus kohustatud kirjaliku või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud järelepärimise vastusena avaldama pangasaladust maksuhaldurile vastavalt maksukorralduse seaduses sätestatule. Korralduses tugineb maksuhaldur
lg 1 ja lg 2.
lg 1 sätestab, et maksuhalduril on õigus nõuda kolmandatelt isikutelt, sealhulgas krediidiasutustelt, teavet maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks. 4 3-08-1505 Kolmandalt isikult teabe nõudmiseks annab maksuhaldur käsitletud paragrahvi lg 3 kohaselt käesoleva seaduse §-s 46 sätestatud nõuetele vastava korralduse, kuhu märgitakse ka maksukohustuslase nimi, kelle maksuasjaga seoses teavet kogutakse, samuti kolmanda isiku poole pöördumise põhjus. Tulenevalt käsitletud paragrahvi lg 2 tuleb enne kolmandalt isikult teabe nõudmist teabe saamiseks pöörduda maksukohustuslase poole, välja arvatud juhul, kui maksuhalduril puuduvad andmed maksukohustuslase elu- või asukoha kohta, maksukohustuslane ei ole maksuhaldurile teadaoleval aadressil kättesaadav või takistab maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamist ning käesoleva seaduse § 72 lõike 5 punktis 6 sätestatud juhul. Kogutud tõendite kohaselt uurib maksuhaldur maksumenetluses OÜ P suhtes läbiviidava revisjoni käigus maksustamise seisukohast tähendust omavaid asjaolusid. Asjas esitatud tõendite kohaselt ei ole maksuhaldur vaidlustatud teabenõudes märgitud teabe saamiseks maksukohustuslase poole pöördunud. Seega ei ole maksuhaldur teabe nõudmisel kinni pidanud
Asjas kogutud tõendite kohaselt ei ole maksuhaldur enne kolmandalt isikult teabe nõudmist pöördunud teabe saamiseks maksukohustuslase poole, kuid kohtu hinnangul ei välista antud asjaolu taoliselt kogutud tõendite ja teabe kasutamist maksumenetluses. Maksuhalduri pöördumine panga poole enne pöördumist maksukohustuslase poole, ei saa kohtu hinnangul piirata maksuhalduri kohustust kontrollida riikliku järelevalve korras maksude tasumise õigsust ja õigust nõuda selle kohustuse täitmiseks vajalikku teavet. Vastasel juhul muutuks riiklik järelevalve maksude tasumise üle ebaefektiivseks. Asjaolule, kas ja mil moel kogutud teave on seotud kaebaja maksukohustusega kontrollitaval maksustamisperioodil ning kas vaidlustatud toiming oli seotud maksumenetluses seatud eesmärgiga, saab anda hinnangu revisjoni lõpule jõudmisel. Kaevatava korralduse kohaselt on teabenõue tehtud Hansapangale kui kolmandale isikule
Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust selle üle, et asjas vaidlustatud asjaolud puudutavad kaevatavas korralduses käsitletud järgmisi äriühinguid: P, O ja V. Kaebaja väidetel tuli maksuhalduril enne panga poole pöördumist nõuda korralduses märgitud äriühingutelt endalt teavet toimunud tehingute kohta ja/või pangakontodel toimunud liikumiste kohta. Kaebaja tugineb kaebuses antud väite osas
lg 1 ja lg 2.
lg 1, lg 2, lg 3 ei sätesta maksuhaldurile nõudeid kolmandatele isikutele tehtavate teabenõuete esitamise järjestuse osas ega pangakonto valdajatelt nõusoleku/teabe küsimise kohustust enne teabenõude tegemist pangale. Seega võis maksuhaldur hoolimata asjaolust, et ta ei pöördunud eelnevalt otse äriühingute poole, koostada teabenõude krediidiasutusele ning seetõttu ei saa vaidlustatud korralduse tegemisest järeldada, et maksuhaldur on oma õigusi kuritarvitanud.
lg 1 kohasel peab maksuhaldur korralduses põhjendama kolmanda isiku poole pöördumist. Kaevatavas korralduses on märgitud maksukohustuslase andmed, kelle osas revisjon läbi viiakse, revisjoni käigus selgunud asjaolud ning põhjused, miks maksuhalduril ei ole võimalik pöörduda otse välismaa äriühingute poole. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et kaevatav korraldus on sellele adressaadile teatavaks tehtud. Haldusakti teatavaks tegemisel edastatakse teave haldusakti kohta adressaadile ning teatavaks tegemise viis peab võimaldama haldusaktile igakülgse hinnangu andmist, otsustamaks, kas haldusaktiga rikutakse isiku õigusi või mitte. Korralduse adressaat teabenõuet vaidlustanud ei ole. Asjas puudub vaidlus selle üle, et krediidiasutus on korraldust aktsepteerinud ning nõutud teabe maksuhaldurile edastanud (tl 16-26). Kuna korralduse adressaat korraldust ei ole vaidlustanud ning on korralduse täitnud, nõustub kohus maksuhalduri väidetega selles osas, et seetõttu ei oma käesolevas asjas tähtsust, kas revideeritav isik OÜ P peab pangale suunatud korralduses toodud põhjendusi piisavateks. 5 3-08-1505 Kuna kaevatava korraldusega ei ole pandud kaebajale kohustusi ega esitatud kaebaja suhtes nõudmisi, ei anna kohus õiguslikku hinnangut kaebaja väidetele/tõlgendustele seoses kaevatava korralduse sisuga. Kaebaja on seisukohal, et enne panga poole pöördumist tuli maksuhalduril esitada vastava sisuline nõue kõigepealt pangakontot valdavate isikute poole. Korralduse tegemisega pangale on kaebaja hinnangul rikutud tema õigusi kiirele ja efektiivsele maksumenetlusele. Maksuhalduri poolt 06.02.2008 edastatud teabenõudele on pank vastanud ja esitanud nõutud andmed 11.02.2008. Seega kulus maksumenetluses kolme äriühingu osas nõutud teabe saamiseks aega 5 päeva. Kaebuses ei ole esitatud väiteid ega tõendeid, millest saaks/võiks järeldada, et teabenõuete esitamisel korralduses märgitud äriühingutele, oleks olnud võimalik saada nõutud teave oluliselt kiiremini ja suuremas/täielikumas mahus. Hinnates teabe saamise kiirust ja saadetud andmete mahtu, ei saanud teabenõude pangale esitamine iseenesest rikkuda kaebaja õigust kiirele ja efektiivsele maksumenetlusele. MTA kontrollib 30.11.2006 korralduse alusel OÜ P poolt maksude tasumise õigsust 2 aasta osas. Revisjon hõlmab mitut maksu: käibe-, tulu- ja sotsiaalmaksud ning töötuskindlustus- ja kohustusliku kogumispensioni maksed (tl 38). Seega on tegemist ulatusliku kontrolliga, mis nõuab suure hulga andmete saamist, tõendite kogumist ning hindamist. Revisjoni käigus kogutud tõendite ja teabe asjakohasust saab hinnata pärast kontrollitava isiku maksukohustuse tuvastamist. Samuti ei saa maksumenetluses välistada olukorda, et teatud juhtudel võib asjaolu, kas konkreetset isikut saab antud maksumenetluses käsitelda kolmanda isikuna või mitte, selguda alles pärast nõutud teabe saamist ja hindamist. Tõendeid, mis viitaksid maksuhalduri poolt nõudeõiguse kasutamise kuritarvitamisele, kohus asjas ei tuvastanud. Hinnates asjas kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses ei riku kaevatava korralduse tegemine ja kaevatav korraldus kaebaja õigusi kaebuses kirjeldatud asjaoludel. Tulenevalt eeltoodust tuleb kaebus jätta rahuldamata. Kaebaja on esitanud kohtule taotluse asjas kantud kohtukulude hüvitamiseks. HKMS § 92 lg 1 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega ei kuulu kaebaja taotlus kohtukulude hüvitamiseks rahuldamisele. Annika Vendik Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.