lg 2 p 1 järgi ei vasta asi muu hulgas lepingutingimustele, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi.
lg 2 p 2 järgi ei vasta üleantav asi lepingutingimustele lisaks ka siis, kui asi ei sobi otstarbeks, milleks ostja seda vajab või milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse; 5) põhjendatud on hageja poolt kogu nõuetele mittevastava küttesüsteemi väljavahetamine ja seoses ilmnenud varjatud puudustega tekitatud kahju hüvitamise nõue. Olulist tähtsust ei oma asjaolu, et rikke võis esile kutsuda elektrikatkestus, kuna tunnistaja E. Saabergi kinnitusel oleks ainuüksi katla või selle elektroonikaploki väljavahetamisel küttesüsteemi puudulikkuse tõttu ilmnenud sama rike uuesti; 6) kostja väited tema kui müüja vastutuse puudumisest seoses sellega, et hageja poolt oli eelnevalt korter üle vaadatud, ei ole põhjendatud. Samuti ei ole põhjendatud kostja tuginemine korteri üleandmise aktis 26.11.2006 märgitud pretensioonide puudumisele ning hageja antud lubadusele hilisemate pretensioonide mitteesitamisest.
lg kohaselt ei vastuta müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui ostja lepingu sõlmimisel asja lepingutingimustele mittevastavust teadis või pidi teadma.
lg 2 kohaselt ei või müüja tugineda kokkuleppele, millega välistatakse või piiratakse ostja õigusi. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks teatanud hagejale tema enda poolt paigaldatud küttesüsteemi ehitamise asjaoludest ja võimalikest varjatud puudustest. Hagejale kostja poolt üleantud dokumentidelt nähtus tööde teostajana üksnes OÜ Virgas, kelle töötajate poolt aga paigaldatud küttesüsteemi vastavust ei kontrollitud.
lg 1 kohaselt peab ostja teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Asjas on kostja enda kinnitusel tõendatud, et hageja teavitas ilmnenud puudustest kostjat koheselt ning
lg 1 kohaselt on nõudnud kostjalt kui müüjalt asja parandamist.
lg 5 tulenevalt kui ostja nõuab õigustatult asja parandamist ja müüja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib ostja asja ise parandada või lasta seda teha ning nõuda müüjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist; 7) kuna kostja õigustamatult ei nõustunud hageja esitatud pretensioonidega küttesüsteemis ilmnenud puudustega kahjude korvamiseks ega teinud midagi olukorra parandamiseks, siis oli hageja õigustatud ise olukorra lahendamiseks küttesüsteemi remontima (asendama) ning on õigustatud ka nõudma kahjude hüvitamist. Hageja on nõue ostuhinna alandamiseks on põhjendatud. Hinna alandamine toimub avalduse tegemisega teisele poolele (
Antud juhul on hageja esitanud sellekohase taotluse kohtumenetluse käigus nõude muutmise avalduses, mis kohtu hinnangul ei välista veel iseenesest nõude rahuldamist; 8) hageja ei ole asjas usaldusväärselt tõendanud lepingu eseme mittekohase täitmise väärtust, mistõttu ei ole ka põhjendatud ostuhinna alandamine 25% ehk vastavalt hageja nõutud summas 35 000 krooni.
lg 1 teise lause järgi, kui kohase ja mittekohase täitmise väärtusi ei saa täpselt kindlaks teha, siis vastavalt
Maakohus pidas põhjendatuks rahuldada hageja nõue ostuhinna vähendamiseks küttesüsteemi väljavahetamisel kantud ja tõendatud otseste kulutuste ulatuses, s.o katla ja küttesüsteemi paigaldamise maksumuses summas 22 500 krooni vastavalt OÜ Fluk Tehnik arvele 08.02.2007 ning küttesüsteemi rikke tuvastamiseks spetsialisti kohalekutsumiseks 08.01.2007 OÜ-le Virgas tasutud summas 350 krooni, kogusummas 22 850 krooni. Nimetatud summa vastab ostuhinna vähendamisele 15,65% võrra. Ostuhinna vähendamise summa määramisel võttis kohus arvesse ka asjaolu, et hageja valdusesse jäid varem paigaldatud radiaatorid, samuti väljavahetatud katel. 4 ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
Iga seadme riket ei saa lugeda eseme mittevastavuseks lepingu tingimustele; 2) ei arvestanud maakohus, et hageja rikkus kohtueelses vaidluses
Kui hageja leidis, et on ilmnenud eseme mittevastavus lepingu tingimustele, oleks ta pidanud vastavalt
§-dele 220-222 tuvastama mittevastavuse kompetentse isiku poolt ning esitama kostjale nõude õigeaegselt. Samuti keeldus hageja gaasikatla Elexia 20 CF ekspertiisi läbiviimisest; 3) on maakohus põhjendanud otsust ainult tunnistaja E. Saabergi, kes ei ole ei gaasikatelde ega ka gaasiküttesüsteemide ekspert, oletuste ja arvamustega. E. Saaberg ei ole viibinud hageja korteris ega üle vaadanud küttesüsteemi. E. Saabergi arvamus, et ühetorusüsteem ei ole lubatud, on vastuolus apellandi poolt esitatud Tehnokontrolli spetsialisti arvamusega; 4) on ebaõige maakohtu seisukoht, et apellandil ei olnud küttesüsteemi paigaldustööde läbiviimise ajal projekti. Apellandi esitatud dokumentaalsetest tõendite järgi oli projekt vormistatud vastavalt sellel ajal kehtinud normidele ja kantud registrisse kohaliku omavalitsuse poolt; 5) jättis maakohus arvestamata tunnistajate J. Olimpovi ja V. Želnovatõi ütlused, et ühetorusüsteem on lubatud ning torude ja radiaatorite paigaldamine on lubatud ilma spetsialisti kaasamiseta. Samuti kinnitasid eelnimetud tunnistajad, et elektririke Kohtla-Järve elektrivarustussüsteemis võis põhjustada katla rikke; 6) on maakohus ebaõigesti viidanud
§-le 101, kuna apellant tegutses seaduslikult nii küttesüsteemi paigaldamisel kui ka oma korteri müümisel. Samuti esitas apellant maakohtule kõik dokumendid, mis seda tõendavad - projektid, süsteemi vastuvõtmise aktid, sertifikaadid, skeemid, 21.11.2006 korteriomandi ostu-müügilepingu ning 24.05.2006 maaklerlepingu. Samuti 26.11.2006 koostatud akti, mille järgi võtab hageja korteri vastu ilma pretensioonideta; 7) maakohus ei arvestanud asjaolu, et tunnistaja J. Olimpov oli OÜ Fluk Tehnik juhina otseselt huvitatud tellimusest kogu küttesüsteemi väljavahetamiseks, mitte aga osaliseks remondiks, mistõttu ei saa pidada eelnimetatud isiku seisukohti objektiivseteks; 8) maakohus on ebaõigesti rakendanud
Arusaamatuks jääb mil moel võttis maakohus arvesse, et hageja valdusesse jäid radiaatorid ja katel. Otsusest ei nähtu, et radiaatorite ja katla maksumus oleks maha arvestatud lepingu mittekohase täitmise summast. Maakohus ei ole arvestanud asjaolu, et hageja paigaldas terve uue küttesüsteemi, selle asemel, et parandada olemasolev küttesüsteem. Ebaõige ja tõendamata on hageja väide, et gaasikatla Elexia 20 elektroonplatoo väljavahetamine oleks võtnud aega 4 kuud, kuna tunnistajate J. Olimpov ja V. Želnovatõi ütlustega on tõendatud, et platoo oleks saanud välja vahetada ühe päeva jooksul. 5 5. T. Trelina vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja Viru Maakohtu 5. juuni 2008 otsuse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt on maakohtu otsus põhjendatud ja seaduslik. Apellandi viited
§-dele 220-222 on alusetud ja on ümber lükatud tunnistajate J. Olimpovi, V.Zelnovatõi ja E. Saabergi ütlustega. Tunnistajate ütlustega on tõendatud, et korterisse paigaldatud küttesüsteem ei omanud kasutusluba ega polnud registreeritud küttegaasi ohutuse seadusega ettenähtud korras. Apellant ei esitanud vaatamata korduvatele lubadustele küttesüsteemi projekti kohtule, järelikult ei ole apellandile projekti olnudki. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
lg 1 järgi peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele muu hulgas kvaliteedi osas.
§-de 100, 101 ja 218 lg 1 järgi on just asja lepingutingimustele mittevastavus aluseks müüja võimalikule vastutusele. Seega on asja lahendamisel esmalt oluline küsimus, kas kostja (müüja) on rikkunud pooltevahelist müügilepingut, andes üle lepingutingimustele mittevastava asja.
lg 2 p 1 järgi ei vasta asi muu hulgas lepingutingimustele, kui sellel ei ole kokkulepitud omadusi. Müügilepingu p 2.2.4 kohaselt "lepingu eseme reaalosaks olev korter vastab täielikult projektile, puuduvad ilma õigusliku aluseta teostatud ümberehitused, korter on elamiskõlbulik, on ühendatud elektrivõrguga, vee- ja kanalisatsioonitrassidega ja on ahju- ja lokaalse gaasiküttega“. Hageja väite kohaselt lakkas korteris olnud gaasiküttel põhinev küttesüsteem töötamast detsembri lõpus 2006. Kuna müügilepingu p 2.2.4 kohaselt pidi korter olema gaasiküttega ning see lakkas töötamast, siis vaidluse lahendamisel on vaja tuvastada, kas asi ei vastanud lepingutingimustele ning kas tegemist oli varjatud puudusega. Ringkonnakohus leiab, et juhul, kui korteri kütmine toimub gaasiküttega ning see on ka lepingus fikseeritud ja küttesüsteem läheb rikki ja eluruumi kütmine ei ole võimalik, siis võib olla tegemist asja lepingutingimustele mittevastavusega
8.
lg 1 seob müüja vastutuse asja lepingutingimustele mittevastavuse eest puuduse olemasoluga asja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ostjale ülemineku ajal.
lg 2 järgi läheb riisiko ostjale üle asja üleandmisega, mitte lepingu sõlmimisega. Sama on fikseeritud müügilepingu p-s 6.6. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et gaasikütte süsteemi rike ilmnes detsembri lõpus 2006, s.o pärast seda, kui asi oli juba hagejale (ostjale) üle antud. Hageja väitel oli küttesüsteem puudustega juba temale asja üleandmise ajal, kostja on sellele väitele vastu vaielnud, s. o kostja seisukoha kohaselt vastas küttesüsteem lepingutingimustele. Asjakohatud on kostja poolt apellatsioonkaebuses esitatud viide
§-le 230 ning väide, et gaasikatla garantiiaeg oli kaks aastat ning kuna korteri müümise momendiks oli garantiiaeg lõppenud, siis ei saa panna küttesüsteemi mittekorrasoleku eest vastutust kostjale. Antud juhul ei 6 ole esitatud kostja vastu
§-st 230 tulenevat nõuet, vaid nõue tema vastu tuleneb müügilepingust seoses sellega, et asi ei vastanud lepingutingimustele. 9. Kostja väite kohaselt rikkus hageja
ning ei võtnud tarvitusele abinõusid selleks, et tuvastatakse asja lepingutingimustele mittevastavus pädeva isiku poolt ja ei esitanud nõuet õigeaegselt.
lg-te 1 ja 3 kohaselt on müüja vastutuse eelduseks ostja poolt müüjale puudusest teatamine mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta puuduse avastas või avastama pidi. Samasugune kokkulepe sisaldub müügilepingu p-des 6.8. ja 6.9. Tähtaega tuleb
Hageja väitis, et ta sai gaasiküttesüsteemi mittevastavusest teada detsembri lõpus 2006 ja teatas sellest koheselt kostjale, kelle abikaasa tuli kohale ja tutvus olukorraga. Ka kostja on ise kinnitanud esimese astme kohtuistungil, et hageja teatas talle rikkest ja ta abikaasa käis kohapeal (tl 83,107). Samuti kostja enda väite kohaselt on ta telefoni teel hagejaga probleemist vestelnud (tl 84). Ringkonnakohus leiab, et lähtudes eeltoodust, ei ole hageja rikkunud
Isegi kui hageja ka ei oleks teatanud kostjale puudustest mõistliku aja jooksul, kuid teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib hageja
Asja lepingutingimustele mittevastavusest teatamisel ei ole nõutav, et esitatakse müüjale spetsialisti arvamus selle kohta, milles mittevastavus seisneb.
ega ka üldine võlaõigusseaduse lepingulise vastutuse süsteem ei näe vastutuse eeldusena ette kohustuse rikkuja teadmist oma kohustuse rikkumisest ega asja puudusest. Seega kostja väited selle kohta, et tema poolt paigaldatud küttesüsteem vastas tema arvates nõuetele, ei vabasta teda vastutusest. Kostja poolt apellatsioonkaebuses viidatud tõendid (küttesüsteemi kasutusluba nr 3589, soojakoormuse muutmise ja küttele kuuluva korteri jääkpinna arvestus keskküttesüsteemi täieliku väljalülitamise korral, akt radiaatorite mahavõtmise ja püstikute isoleerimise kohta; 13.05.2008 kohtule esitatud skeem, 21.11.2006 korteriomandi ostu-müügileping, 24.05.2006 maaklerleping) ei tõenda seda, et tema poolt oli korteris õigesti välja ehitatud gaasiküttesüsteem ning gaasikatla rike ei olnud tingitud ebaõigest küttesüsteemist, vaid mõnest muust põhjusest. Asjaolu, et hageja on korteri 26.11.2006 aktiga vastu võtnud ning märkinud, et ta ei esita müüjale hilisemaid pretensioone, ei välista müüja vastutust
12. Hageja on esitanud kostja vastu ostuhinna alandamise nõude. Kuna kostja oli rikkunud oma kohustust seeläbi, et müüs lepingutingimustele mittevastava asja, siis oli hageja õigustatud nõudma õiguskaitsevahendina hinna alandamist. Maakohus on õigesti leidnud, et
§-is 224 sätestatud ostuhinna alandamise piiranguid ei esine ning ringkonnakohus ei korda vastavaid põhjendusi. Asjakohased ei ole kostja väited seoses sellega, et kuna tunnistajate J. Olimpovi ja V. Zelnovatõi ütluste kohaselt oli võimalik elektroonikaplokki välja vahetada ühe päeva jooksul, siis on ebaõiged hageja väited, et seda tarnitakse neli kuud ja tal puudus alus katla vahetamiseks. Maakohus on tuvastanud, et hageja teatas kostjale asja puudusest ja tegi ettepaneku asja parandamiseks. Kostja ise keeldus õigustamatult vastu võtmast hageja ettepanekut asja parandamise kohta ja seetõttu ei saa ta enam viidata sellele, et asja oleks saanud parandada tema arvates väiksemate kuludega. 13. Õige on kostja väide, et maakohus on ebaõigesti tõlgendanud
§-s 112 sätestatut, samas aga ei too see asjaolu kaasa maakohtu vaidlustatud otsuse tühistamist ja apellatsioonkaebuse rahuldamist. Võlaõigusseaduse § 112 lg 1 kohaselt, kui lepingupool võtab vastu kohustuse mittekohase täitmise, võib ta alandada tema poolt selle eest tasumisele kuuluvat hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Kohase ja mittekohase täitmise väärtused määratakse kohustuse täitmise aja seisuga. Kui kohase ja mittekohase täitmise väärtusi ei saa täpselt kindlaks teha, otsustab väärtuste suuruse asjaolusid arvestades kohus. Antud juhul ei ole maakohus otsustanud, millised on kohase ja mittekohase täitmise väärtused, vaid on ostuhinda vähendanud küttesüsteemi väljavahetamisel kantud kulutuste ning küttesüsteemi rikke tuvastamiseks spetsialisti kohalekutsumiseks tasutud summa ulatuses ja arvestanud ka hageja valdusse jäävaid radiaatoreid ja rikkiläinud katelt. Hageja ei ole esitanud kahju hüvitamise nõuet ning seetõttu on maakohus ebaõigesti arvestanud ostuhinna alandamisel hageja poolt kantud kulutusi. 8 Kuna hageja on juba ostuhinna tasunud, siis on tal õigus ostuhinda alandada ja
lg 3 alusel vähendada makstavat kokkulepitud hinda, nõudes ülemäära makstu tagastamist. Sama paragrahvi lõike 2 järgi toimub hinna alandamine avalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Maakohus on lugenud hageja poolt kohtumenetluse käigus esitatud hagiavalduse hinna alandamise avalduseks ning ringkonnakohus nõustub selle seisukohaga. Kuna hinna alandamise eesmärgiks on taastada lepingu mittekohase täitmisega rikutud tasakaal lepingupoolte kohustuste vahel, siis tuleb hinna alandamisel arvestada kohase ja mittekohase täitmise väärtuste omavahelist suhet. Võlaõigusseaduse § 112 lg 1 sätestab, et kui lepingupool võtab vastu kohustuse mittekohase täitmise, võib ta alandada tema poolt selle eest tasutavat hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Eeltoodut saab väljendada valemina: alandatud hind = lepingu eseme väärtus koos puudustega (mittekohase täitmise väärtus) x lepingus kokkulepitud hind : lepingu eseme väärtus ilma puudusteta (kohase täitmise väärtus). Kohase täitmise väärtus on asja turuväärtus. Müügihind võib olla väiksem kui asja harilik väärtus e turuhind, kuid kuna puuduvad andmed selle kohta, et kohase täitmise väärtus oleks teine, kui lepingus kokkulepitud hind, siis antud juhul on need mõlemad 146 000 krooni. Maakohtu põhjendustest nähtuvalt on ta tuvastanud, et mittekohase täitmise väärtus on 84,35% kohase täitmise väärtusest, s.o summaliselt 122 640 krooni. Ringkonnakohus leiab, et kuna müügiobjektiks on korteriomand, siis juhul, kui korteris ei ole toimivat küttesüsteemi ning seetõttu ei ole korteri kütmine ja sooja vee saamine võimalik enne vajaliku remondi tegemist, siis võib selle väärtus olla tõesti 15,65% väiksem kui korras oleva küttesüsteemiga korteril. Seega on alandatud hind 123 151 krooni (mittekohase täitmise väärtus 123 151 x müügihind 146 000 : kohase täitmise väärtus 146 000). Hageja maksis kostjale müügiobjekti eest 146 000 krooni ja tal on õigus nõuda kostjalt enam makstud 22 849 krooni (146 000 - 123 151) tagastamist. Maakohtu vaidlustatud otsuse resolutsioonis on märgitud tagasinõutavaks summaks 22 850 krooni ning kuna vahe on ainult 1 kroon, siis ei hakka ringkonnakohus maakohtu otsuse resolutsiooni muutma. 14. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad apellatsiooniastmes kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Egon Konsand Andra Pärsimägi 9 Viivi Tomson
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.