Obsah (6)

§ 46§ 40§ 45§ 391§ 42§ 1

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Tiina Pappel Otsuse tegemise aeg ja koht 17. november 2008. a, Tallinn Haldusasja number 3-08-1198 Haldusasi E.A kaebus Nõmme Linna

) 46 lg 1 p-st 2 tulenevad andmed näidates ära, millistel õiguslikel alustel ja millise õigusaktiga on omaniku nõudel lõpetatud eluruumi kasutamisõigus, kuna A.S, V.S ning E.S väidavad, et kasutavad ruumi omaniku loal. 6. Nõmme LOV 21.12.2007 teatisega nr 7.-2/117 (toimiku lk. 28) keelduti A.S, V.S ja E.S elukoha aadressandmete muutmisest, kuna eelnimetatud isikute poolt esitati juba eelneva menetluse käigus kirjalik keeldumine nimetatud toimingu teostamisest ning kuna E.A ei esitanud

§ 46

lg 1 p 2 tulenevaid andmeid selle kohta, millistel õiguslikel alustel ja millise õigusaktiga on omaniku nõudel lõpetatud eluruumi kasutusõigus.

1. 03.04.2008 pöördus Nõmme LOV poole E.A esindaja H.R, kes taotles A.S ja V.S elukoha aadressandmete muutmist põhjusel, et vastaval registri dokumendil puudub majaomaniku allkiri (toimiku lk. 22).
2. Nõmme LOV 17.04.2008 kirjaga nr 7.-7/9 (toimiku lk. 5) jäeti taotlus läbi vaatamata. Kirja kohaselt on E.A xxxxx x ruumi omanikuna korduvalt pöördunud Nõmme LOV rahvastikuregistri osakonda avaldusega A.S, V.S ja E.S elukoha aadressandmete muutmiseks. Avaldused on esitatud 06.08.2007 ja 15.10.
3. Avaldusi on menetletud

§ 46

järgi ja vastatud keeldumisega 12.09.2007 ja 15.10.2007, kuna avalduses märgitud isikud on keeldunud toimingu teostamisest põhjendusel, et nad elavad aadressil xxxxx x. Kirjas soovitatakse pöörduda taotlusega kohtusse.

1. 20.06.2008 saabus Tallinna Halduskohtusse E.A kaebus, mille kohus jättis 13.08.2008 ning 15.09.2008 kohtumäärustega käiguta. Pärast 29.09.2008 kohtule saabunud kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamist võttis kohus E.A kaebuse menetlusse Nõmme LOV 17.04.2008 toimingu õigusvastasuse tuvastamise nõudes ning Nõmme LOV menetluse uuendamiseks kohustamise nõudes. KAEBUSE ESITAJA SEISUKOHT
2. A.S esitas Nõmme LOV-ile elukohateate ning

§ 40

lg 6 järgi pidi ta elukohateatele lisama eluruumi omaniku loa elukohateates nimetatud elukoha andmete kandmiseks rahvastikuregistrisse. A.S esitatud elukohateatel ei olnud kaebuse esitaja allkiri vaid L.A allkiri, kes ei ole eluruumi omanik. Kaebuse esitaja on seisukohal, et sellega on rikutud

§ 40tulenevaid nõudeid ning kaebuse esitaja abikaasa nõusolek ei ole piisav.

Samuti ruum, mille kohta A.S esitas elukohateate, ei ole ruum, vaid pooleliolev juurdeehitus, mis asub garaaži peal ning ei ole käesoleval ajal mõeldud eluruumiks. Vastavalt

§ 46

lg 1 on kaebuse esitajal kui omanikul õigus taotleda isiku rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi andmete muutmist. Nõmme LOV on oma tegevusega rikkunud kaebuse esitaja õigusi, jättes arvestamata kaebuse esitaja poolt elukohateatele mitte allakirjutamist. VASTUSTAJA SEISUKOHT 2

1. Vastustaja on vaidlusaluses asjas kannet rahvastikuregistrisse tehes käitunud korrektselt, kuna taotlejate poolt esitatud taotlusel oli omaniku allkiri nõustumise kohta kande tegemiseks rahvastikuregistri andmebaasi. Nõmme Linnaosa Valitsusele esitatud dokumendile olid kantud kaebuse esitaja isikuandmed ja allkiri, mille õigsust ei vaidlustatud mõistliku aja jooksul. Asja menetlenud ametnikel puudus kahtlus allkirja mittekuulumise osas E.A-le. Vastav küsimus tõusetus alles
2. aasta lõpul, mil L.A isiklikult vastava probleemi vastustaja juures tõstatas. E.A omandas kinnistu 2000 aastal. Kuna abielu kestel omandatud vara on ühisvara, siis isegi juhul, kui elukoha teatel oleks L.A allkiri, on rahvastikuregistrisse tehtud kanne õiguspärane. Rahvastikuregistrisse tehtav kanne on informatiivse iseloomuga ega anna isikule mingeid erilisi õigusi.

§ 40lg 5 kohaselt ei pea isiku elukohaks olema tingimata eluruum.

Puuduvad

§ 45

ja § 46 sätestatud alused kande muutmiseks, kuna kolmandad isikud elavad vastustaja hinnangul Päikese pst 6 kinnistul VÕS § 272 lg 4 p 3 alusel.

1. Rahvastikuregistri seaduse § 6 lg 1 kohaselt on rahvastikuregistri kannetel eelkõige informatiivne tähendus, millest tulenevalt on puudutatud isikute elukohana kantud rahvastikuregistrisse nende reaalne elukoht. Juhul, kui kaebuse esitaja sooviks on temale kuuluva kinnistu olulise osa väljanõudmine kolmandate isikute valdusest, siis tuleks kaebuse esitajal pöörduda tsiviilkohtusse. Vastustaja on korduvalt teavitanud kaebuse esitajat asjaolust, et tema taotluse rahuldamine ei ole võimalik. Kohtuistungil taotles vastustaja, et kohus jätaks kaebuse rahuldamata. KOLMANDATE ISIKUTE ALICE SINIMÄGI JA VALERI SINIMÄGI SEISUKOHT
2. Kolmandad isikud A.S ja V.S ei nõustu kaebusega ja paluvad jätta selle rahuldamata. A.S käis Nõmme LOV-is elukohaandmeid muutmas vastavalt

§ 40lg-s 6 sätestatud nõuetele.

Kuna ema E.A oli haige, siis täitis elukohateate ära A.S, kuid selle allkirjastas vasaku käega E.A. Juurdeehitise rajamiseks andsid kolmanda isiku vanemad ema E.A ja isa L.A suulise loa. Hoolimata suusõnalisest kokkuleppest keeldus juurdeehituse käigus isa L.A ema E.A esindajana andma kirjalikku ehitusluba ja tegemast kannet kinnistusregistrisse. Alusetud on väited, et perekond on omavoliliselt alustanud garaažipealse juurdeehituse tegemist. L.A osales isiklikult ehitustöödes. KOHTU SEISUKOHT

1. Kohus on seisukohal, et kaebuse esitaja poolt vaidlustatud Nõmme LOV toimingut ei saa pidada kaebuse esitaja esindaja poolt 03.04.2008 taotletud toimingu tegemisest keeldumiseks. Vaidlustatud toiminguga jäeti kaebuse esitaja taotlus läbi vaatamata põhjusel, et vastavaid taotlusi on varem korduvalt menetletud ning jäetud taotlused rahuldamata. Vaidlus puudub selle üle, et kaebuse esitaja varasemaid Nõmme LOV keeldumisi halduskohtus tähtaegselt ei vaidlustanud. Seega tuleb Nõmme LOV 17.04.2008 kirja pidada toiminguks, millega jäeti kaebuse esitaja taotlus menetluse uuendamiseks läbi vaatamata ning kohus saab käesoleval juhul kontrollida vaid seda, kas esinesid haldusmenetluse uuendamise alused või mitte. Eeltoodud seisukohale asus kohus ka 15.09.2008 määruses, millega jättis kaebuse käiguta (toimiku lk. 34).
2. Rahvastikuregistri seadus (

) sätestab rahvastikuregistri andmete koosseisu ja rahvastikuregistri kasutuselevõtmise, pidamise, andmete töötlemise, andmetele juurdepääsu, elukoha andmete rahvastikuregistrisse kandmise ja rahvastikuregistri pidamise üle järelevalve teostamise korra. Isiku elukoha andmete kandmist rahvastikuregistrisse reguleerib rahvastikuregistri seaduse 8. peatükk.

§ 391

lg 1 järgi hoolitseb rahvastikuregistri 3 objektiks olev isik enda ja oma alaealiste laste ning eestkostetavate elukoha aadressi õigsuse eest rahvastikuregistris, kasutades 8. peatükis sätestatud võimalusi.

§ 40

lg 1 kohaselt elukoha aadressi kandmiseks rahvastikuregistrisse esitab isik kirjalikult elukohateate elukohajärgse kohaliku omavalitsusüksuse pädevale asutusele.

§ 40

lg 5 järgi peab ruum, mille aadressi isik elukohateates elukohana märgib, olema elamu või korter, mis on kasutatav alaliseks elamiseks, välja arvatud 1) kui isik taotleb talle kuuluva ehitatava hoone või muu talle kuuluva ruumi aadressi enda ja temaga koos elavate isikute elukoha aadressina rahvastikuregistrisse kandmist; 2) kui isik tõendab ruumi, mis pole eluruum, kasutamist elukohana.

§ 40

lg 6 järgi, kui isik ei ole elukohateates märgitud eluruumi omanik, lisab ta elukohateatele eluruumi kasutamise õigust tõendava dokumendi koopia või eluruumi omaniku loa elukohateates nimetatud elukoha andmete kandmiseks rahvastikuregistrisse.

§-s 44 on esitatud elukoha aadressi rahvastikuregistrisse kandmisest keeldumise järgnevad ammendavad alused: 1) isik ei ole elukohateates nimetatud eluruumi omanik ja tal puudub omaniku luba või leping eluruumi kasutamiseks; 2) tegemist ei ole eluruumiga (välja arvatud

§ 42

lõikes 9 sätestatud juhul); 3) elukohateates esitatud andmed on puudulikud; 4) isik on esitanud elukohateates valeandmeid. 16. Kohus loeb tuvastatuks, et käesolevas haldusasjas ei ole vastustaja keeldunud A.S, V.S ja E.S elukoha andmete rahvastikuregistrisse kandmisest

§-s 44 toodud alustel. Samuti loeb kohus tuvastatuks, et toimingut, millega vastustaja kandis Tallinn, xxxxx x A.S, V.S ja E.S elukoha aadressina rahvastikuregistrisse, kaebuse esitaja ei vaidlustanud. Kohus märgib, et käesolevas haldusasjas kaebuse esitaja poolt esiletoodud väidet, mille kohaselt puudus kolmandatel isikutel elukohateates nimetatud eluruumi omaniku luba, samuti väidet, et tegemist ei ole eluruumiga, oleks saanud pidada asjakohaseks juhul, kui kaebuse esitaja oleks tähtaegselt vaidlustanud A.S, V.S ja E.S elukoha andmete rahvastikuregistrisse kandmise 2004. aastal. Kaebusest nähtuvalt pidi vähemalt kaebuse esitaja abikaasa L.A vastustaja eeltoodud toimingust seoses elukohateatele enda allkirja väidetava andmisega teadlik olema. Käesolevas haldusasjas ei saa aga eeltoodud kaebuse esitaja väiteid pidada asjakohasteks, kuna

-i järgi ei ole need juba rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi muutmise aluseks. 17.

§ 45

lg 1 kohaselt võib rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi muuta muuhulgas ruumi omaniku õigustatud nõudmisel (p 2).

§ 46

lg 1 järgi on ruumi omanikul õigus taotleda kohaliku omavalitsusüksuse pädevalt asutuselt isiku rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi andmete muutmist, kui: 1) isiku elukohaks on märgitud omanikule kuuluv ruum ja 2) isikul ei ole õigust kasutada omaniku ruumi oma elukohana ja 3) isik ei kasuta omaniku ruumi elukohana. Seega peab isiku rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi andmete muutmiseks esinema üheaegselt kolm tingimust. Neist kasvõi ühe tingimuse puudumisel ei kuulu

§ 45lg 1 p 2 alusel esitatud taotlus rahuldamisele.

Käesoleval juhul keeldus vastustaja

§ 45

lg 1 p 2 alusel toimingu teostamisest 12.09.2007 ja 15.10.2007 põhjusel, et A.S, V.S ja E.S elavad faktiliselt aadressil xxxxx x, millest tulenevalt ei olnud taotluse rahuldamiseks täidetud

§ 46lõikes 1 märgitud kolmas tingimus.

Vaidlus puudub selle üle, et eeltoodud keeldumisi kaebuse esitaja tähtaegselt halduskohtus ei vaidlustanud. Selle asemel esitas kaebuse esitaja vastustajale korduva analoogilise taotluse, mida tuleb käsitleda haldusmenetluse uuendamise taotlusena. 18.

§ 1

lg 2 kohaselt kohaldatakse rahvastikuregistri seaduses ettenähtud haldusmenetlusele haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. Kuna

-s puuduvad sätted menetluse uuendamise kohta, tuleb kohaldada haldusmenetluse seadust. HMS § 44 lg 1 järgi uuendab haldusorgan menetlusosalise taotlusel haldusmenetluse, kui: 1) taotluse esitaja õigusi kestvalt piirava haldusakti andmise aluseks olnud asjaolu või 4 õigusnorm on ära langenud; 2) asjas ilmnevad uued olulised tõendid, mis ei olnud isikule haldusmenetluse ajal teada; 3) jõustunud kohtuotsusega on tuvastatud, et haldusakt on antud või toiming on sooritatud pettuse või ähvardusega või muul viisil haldusorgani õigusvastase mõjutamise tulemusena või et haldusorgani nimel tegutsenud isik on haldusmenetluse käigus pannud toime kuriteo; 4) jõustunud kohtuotsusega on tühistatud kohtuotsus, millel haldusakt põhines. Kuivõrd vastustaja varasemad keeldumised toimingu sooritamisest tuginesid asjaolule, et kolmandad isikud elavad faktiliselt xxxxx x aadressil, oleks vastustaja pidanud menetluse uuendama juhul, kui kaebuse esitaja oleks esitanud talle tõendeid, mis kolmandate isikute faktilise elamise kaebuse esitaja elukohas xxxxx x aadressil ümber lükkavad. Sellisteks tõenditeks saaks pidada näiteks elukohateadet, millest nähtub kolmandate isikute elama asumine uuele aadressile, samuti tõendit selle kohta, et kolmandad isikud on püsivalt elama asunud välisriiki. Kohus märgib, et eeltoodud asjaolud on ka iseseisvad rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi muutmise alused, mis tulenevad

§ 45lg 1 p-st 1 ja p-st 5).

19. Samas tuleb möönda, et eeltoodud tõendite esitamine oleks olukorras, kus kolmandad isikud keelduvad mujale elama asumisest, vähetõenäoline. Uueks oluliseks tõendiks, mis saab kaasa tuua haldusmenetluse uuendamise, tuleb pidada ka

§ 45

lg 1 p-s 3 märgitud kohtuotsust, millega isik kaotab õiguse kasutada ruumi elukohana. Eeltoodud tõendi hankimiseks tuleks kaebuse esitajal aga pöörduda hagiga Harju Maakohtusse. Samas puudub vaidlus selle üle, et kaebuse esitaja hagiga kohtusse pöördunud ei ole. Kaebuse esitaja esindaja 03.04.2008 taotluses Nõmme LOV-le ei põhjendata taotluse esitamist ühegi asjassepuutuva asjaoluga ega esitata ka ühtegi uut olulist tõendit. Riigikohus on haldusasjas nr. 3-3-1-80-04 ps 11 leidnud, et kui haldusmenetluse uuendamiseks puudub alus, tuleb menetleda isiku pöördumist tavalise märgukirjana ning vastata sellele kirjaga, milles selgitatakse, et menetluse uuendamiseks puudub alus ja taotlus jäetakse läbi vaatamata. Vastustaja on 17.04.2008 kirjas piisavalt põhjendatud seda, miks kaebuse esitaja taotlust sisuliselt läbi ei vaadata. Käesoleval juhul puudusid taotluse sisuliseks menetlemiseks haldusmenetluse uuendamise alused ning vastustaja on seetõttu õigesti jätnud taotluse läbi vaatamata. 20. Eeltoodud kaalutlustel jätab kohus kaebuse rahuldamata. HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad kaebuse esitaja kohtukulud tema enda kanda. Tiina Pappel kohtunik 5