KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Ivo Pilving, Agu Timmi Otsuse tegemise aeg ja koht
- aprill 2009, Tartu Haldusasja number 3-08-1202 Haldusasi E.J kaebus Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse 26.05.2008 maksuotsuse nr 12-5/192 peale Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
- oktoobri 2008 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus E.J apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev
- märts 2009 Menetlusosalised Apellant (kaebuse esitaja) – E.J, esindaja vandeadvokaat Vahur Kivistik Vastustaja (haldusorgan) – Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskus, esindajad Anu Madissoon ja Kristel Uibo RESOLUTSIOON Jätta Tartu Halduskohtu
- oktoobri 2008 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Apellandi poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud jätta tema enda kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest, s. o alates
- aprillist
- MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
- Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskus kontrollis E.J
- aasta tulumaksu arvestamise ja tasumise õigsust tulenevalt tema poolt kinnisvaraga tehtud tehingutest. Kontrollimise tulemusel leidis maksuhaldur, et E.J on jätnud deklareerimata 137 500 krooni kasu, mille ta sai Ykinnistu müügist. 26.05.2008 väljastas Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskus maksuotsuse nr 12-5/192, millega määras E.Jle täiendavalt juurde tasumisele kuuluvat tulumaksu kokku 31 625 krooni. E.J esitas kohtule kaebuse, milles palub Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse 26.05.2008 maksuotsuse nr 12-5/192 tühistada ja välja mõista vastustajalt menetluskulud kogusummas 7787.10 krooni. Kui isiku elukohta ei saa kindlaks määrata, loetakse tema elukohaks tema igakordne viibimiskoht. Kaebaja on tõendanud, et
- aasta suvel kasutas ta alalise elukohana Ykinnistut. Kuna kinnistu müüdi samuti suvel, s. o 10.08.2008, siis ei ole alust seda mitte lugeda isiku elukohaks. Ebaõige on tuginemine rahvastikuregistri andmetele, samuti on ebaõige tugineda elektrienergia tarbimisele. Põhjendamata on maksuhalduri järeldus, et kuna vaidlusalusel kinnistul sauna ehitamist alles planeeriti, siis puudus arvestatav pesemisvõimalus. Kõiki asjaolusid kogumis hinnates on tõendatud kaebaja poolt Ykinnistu kasutamine alalise elukohana.
- Vastustaja Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskus palus jätta kaebus rahuldamata. Maksuhaldur lähtus kõigist asjas tähtsust omavatest asjaoludest ja hindas tõendeid kogumina. Kõiki asjaolusid kogumis hinnates puudus E.Jl nii vajadus kui võimalus kasutada Ykinnistut oma alalise või püsiva elukohana ehk kasutada Ykinnistut pikemal perioodil ööpäevaringselt. Seega polnud Ykinnistu näol tegemist E.J teise alalise või püsiva elukohaga X s Xtn asuva korteri kõrval, mistõttu ei ole põhjendatud Ykinnistu müügist saadud kasu vabastamine tulumaksust. HALDUSKOHTU LAHEND
- Tartu Halduskohus jättis
- oktoobri 2008 otsusega kaebuse rahuldamata. Antud asjas on vaidlus selles, kas üheaegselt mitme eluruumi nimetamine alaliseks või püsivaks elukohaks ja nende võõrandamisel tulumaksuvabastuse kasutamine on põhjendatud või mitte. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on tuvastatud, et E.J soetas 13.12.2005 Ykinnistu elamu 12 500 krooni eest ja müüs 10.08.2008 Ykinnistu 150 000 krooni eest, seega sai ta kinnistu müügist kasu 137 500 krooni ning oli kohustatud tulenevalt tulumaksuseaduse (edaspidi TuMS) §-st 1 lg 1 ja §-st 15 lg 1 maksma saadud kasult seaduses ettenähtud tulumaksu. Kaebaja väide, et Ykinnistu oli 2006 suvel tema peamine või alaline elukoht, on paljasõnaline ja ei leidnud kohtus tõendamist. E.J rahvastikuregistrisse kantud aadress on X linn, X8a-
- Kuigi seadus ei sätesta alalise või peamise elukoha määratlemise täpseid kriteeriume ega elukohas elamise aega, on maksuhaldur tuvastanud õigesti, et Ykinnistu ei olnud E.J alaline või peamine elukoht 2006 suvel, seega ei saa E.J antud juhul tulumaksuvabastust kasutada ning Ykinnistu võõrandamisest saadud kasu kuulub tulumaksuga maksustamisele. Eesti Energia AS poolt ei ole tuvastatud perioodil 12.06.2006 – 14.08.2006 elektrienergia tarbimist Ykinnistul. Elektrilepingu lõpetamisel 14.08.2006 esitas Eesti Energia AS arve, kus Ykinnistul perioodil 03.05.2006 – 14.08.2006 oli tarbitud elektrienergia kogus 0 kWh. Küll oli aga X Xtn 8a-1 korteris 2006.aasta suvekuudel tarbitud elektrienergiat. Alalise või püsiva elukohana ei saa aktsepteerida kohta, kus päeval tegeletakse kinnistu korrastamisega ja ööseks sõidetakse tagasi linnakorterisse. Seega on maksuhalduril Eesti Energia AS poolt Ykinnistu kohta esitatud andmete näol olemas otsene tõend, et E.J alaline ja püsiv elukoht ei olnud Ykinnistul. Asjaolu, et Ykinnistul puudus arvestatav pesemisvõimalus, mistõttu käis kaebaja väidetavalt linnakorteris end pesemas, kinnitab veelkord, et E.J ei kasutanud Ykinnistut oma alalise või 2 püsiva elukohana ehk ei kasutanud Ykinnistut lähtuvalt kaebuse esitaja isiklikest ja majanduslikest huvidest pikemal perioodil ööpäevaringselt. Ykinnistu ei ole olnud E.J alaline ja püsiv elukoht 2006, mistõttu ei ole kinnistu müügist saadud tulu tulumaksust vabastatud ja maksuhaldur määras õigesti E.Jle täiendavalt juurde tasumisele kuuluvat tulumaksu kokku 31 625 krooni. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
- E.J esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu
- oktoobri 2008 otsuse ning teha uue otsuse, millega rahuldada kaebus täielikult. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei sätesta TuMS elukoha mõistet. Maksukorralduse seadus (edaspidi MKS) § 9 lg 1 sätestab, et mõisteid elukoht ja asukoht kasutatakse käesolevas seaduses tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) tähenduses. TuMS ega MKS ei sätesta elukoha mõiste osas TsÜS-iga võrreldes erandeid, samuti ei näe MKS ega TuMS ette maksuhalduri võimalust isiku elukohta määrata. Tulumaksuvabastusel tuleb kohaldada vaid TsÜS-is märgitud mõisteid ning maksuhalduril ei ole võimalik maksu määramisel anda meelevaldselt elukoha mõistele teistsugust tähendust. TuMS § 15 lg 5 p 1 kohaselt on võimalik alalise või peamise elukohana käsitleda üheaegselt mitut eluruumi ning nendest ühe võõrandamisel on põhjendatud tulumaksuvabastuse kohaldamine. Elukoha määratlemisel on TsÜS-i kohaselt oluline isiku tahe eluruumi alalise elukohana kasutada. E.J on oma tahet kinnistut alalise elukohana kasutamiseks tõendanud. Maksu määramise ebaõigsust tõendab ka see, et TsÜS § 14 lg 4 kohaselt, kui isiku elukohta ei saa kindlaks määrata, loetakse tema elukohaks tema igakordne viibimiskoht. Seega tuleb alalise elukoha määramise vaidluse või mitmetitõlgendamise korral lugeda elukohaks viibimiskoht. E.J on tõendanud, et 2006 suvel kasutas ta alalise elukohana Ykinnistut. Kuna kinnistu müüdi samuti suvel, s. o 10.08.2006, siis kohaldub ka TsÜS § 14 lg 4 ning TMS § 15 lg 5 p 5 koosmõjus tulumaksuvabastus. Rahvastikuregistri seaduse § 40 lg 4 kohaselt elukohateates esitatakse ühe elukoha aadress. Kui isik kasutab elamiseks mitut elukohta, esitab ta rahvastikuregistrisse kandmiseks omal valikul ühe tema poolt kasutatava elukoha aadressi. Seega ei ole võimalik kanda rahvastikuregistrisse mitut elukohta, kuigi TsÜS § 14 lg 2 kohaselt isiku elukohaks saab lugeda üheaegselt mitut elukohta. Rahvastikuregistri kandele tuginedes järeldusi teha ei saa. Elektrienergiat ei saanud kinnistul kuluda seetõttu, et elektrit ei olnud elumajani toodud. Elekter oli toodud vaid liitumiskilbini ning seega ei saa elektrienergia tarbitud koguse järgi (mis oli 0 kWh) tõendada elukohana mittekasutamist. Halduskohus on rikkunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 442 lg 8 kuna ei ole võtnud seisukohta kaebaja poolt esitatud elektrienergia tarbimisega seotud väidete ja tõendite kohta. Tegemist on olulise menetlusnormi rikkumisega, mis on kohtuotsuse tühistamise iseseisvaks aluseks. Asjaolu, et Ykinnistul puudus arvestatav pesemisvõimalus, mistõttu käis kaebaja väidetavalt linnakorteris end pesemas, ei tõenda, et E.J ei kasutanud Ykinnistut oma alalise või püsiva elukohana. Uurimispõhimõttest tulenevalt lasub kohtul kohustus välja selgitada kõik asja õigeks lahendamiseks tähtsust omavad asjaolud. Halduskohtul on vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku § 16 lg-le 2 õigus koguda tõendeid omal algatusel (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-79-04). Halduskohus ei ole analüüsinud kohtuasja materjalide juurde võetud E.J selgitusi koos lisadega ega ole nende kohta ka seisukohta võtnud. Seetõttu on halduskohus rikkunud uurimisprintsiipi ning on nõustunud vaid vastustaja seisukohtadega. Kohus on põhjendamatult eelistanud ühte tõendit teisele ning ei ole põhjendanud, miks ta kaebaja seisukohtadega ei nõustu.
- Vastustaja Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskus vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. 3 Vastuväidete kohaselt puudub TuMS-is viide MKS §-le 9 lg 1, seega elukoht tulumaksuseaduse mõistes ei ole seotud elukoha mõistega tsiviilseadustiku üldosa seaduse tähenduses. Maksumaksja alalise või peamise elukoha määratlemise kohta on Maksu- ja Tolliameti koduleheküljel artikkel Maksumaksja alalise või peamise elukoha määratlemine maksuvabastuse rakendamisel. Nimetatud juhendis on toodud mitteammendav loetelu tõenditest, mida maksumaksja saab kasutada tõendamaks, et võõrandatud eluruum oli tema alaline või peamine elukoht. Maksuhaldur hindab maksumaksja poolt esitatud ja enda poolt kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses. Maksuhaldur konstateerib, et E.Jl oli suvekodu soetamiseks huvi ja soov ning võimalused, kuid samas ei suutnud E.J tõestada asjaolu, et X linnas asuva korteri kõrval oli tal teine alaline või püsiv elukoht. Seetõttu ei ole põhjendatud Ykinnistu müügist saadud kasu vabastamine tulumaksust. Maksuhaldur hindab rahvastikuregistri andmeid kogumis teiste tõenditega ning ei ole alust kahelda, et E.J registrisse kantud aadress ei oleks olnud tema alalise või peamise elukoha aadress. Ka Ykinnistu müügilepingul märgib E.J oma elukohaks X linn X8a-1 ja mitte Lompka küla, Jõevere. Maksuhaldur ei tuvastanud, et E.J elukohana registreeritud korteris poleks 2006 suvel elatud. Seda kinnitab 2006 suvekuudel Xtn korteris kasutatud elektri eest tasutud summa, mis oli küll väiksem kui aasta ülejäänud kuudel, kuid piisav, et maksuhaldur saaks veenduda selles, et korteris suvel viibiti ja korteris viibimise aeg ei olnud märkimisväärselt väiksem kui aasta ülejäänud kuudel. Elektrienergia tarbimise vähenemine suvel võib olla tingitud sellest, et suveperioodil on valgem ja soojem ning seetõttu kulub elektrit ka vähem. Ööpäevaringsel viibimisel suvekodus tekiks paratamatult vajadus elektri kasutamiseks, eriti kui võimalus selleks oli olemas, kuna elekter oli toodud kinnistu liitumiskilbini. Maksuhaldur ei saa aktsepteerida alalise või püsiva elukohana kohta, kus päeval tegeletakse kinnistu korrastamisega ja ööseks sõidetakse tagasi linnakorterisse. Maksuhalduril on Eesti Energia AS poolt Ykinnistu kohta esitatud andmete näol olemas otsene tõend, et E.J alaline ja püsiv elukoht ei olnud Ykinnistul. Apellant ei ole apellatsioonkaebuses oma väidete tõendamiseks esitanud ühtegi uut tõendit ning apellandi esitatud väited on põhjendamatud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu
- oktoobri 2008 otsus tuleb jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlustatud otsuses toodud põhjendustega ja HKMS § 47 lg 1 ning TsMS § 654 lg 6 alusel ei pea vajalikuks neid korrata. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamisele. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid ja kohaldanud seadust ning apellatsioonkaebus on alusetu. TuMS § 15 lg 5 p 5 alusel tulumaksuga ei maksustata kinnisasja, ehitise või korteri kui vallasasja või elamuühistu osamaksu võõrandamisest saadud kasu, kui maksumaksja kasutas ehitist või korterit kui vallasasja kuni võõrandamiseni oma alalise või peamise elukohana. Antud asjas on vaidlus selle üle, kas kaebaja kasutas Ykinnistut oma alalise ja peamise elukohana. TsÜS § 14 lg 1 ja 2 kohaselt on isiku elukohaks koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab ning elukoht võib olla üheaegselt mitmes kohas. Kaebaja on kogu aeg väitnud, et ta kasutas
- aasta suvel Ykinnistut oma alalise elukohana. Ringkonnakohus nõustub siinjuures vastustaja ja halduskohtu käsitlusega, et asja materjalidega ei ole tõendatud, et kaebaja kasutas antud kinnistut vaidlusalusel perioodil oma alalise elukohana. Eesti Energia AS poolt ei ole tuvastatud antud perioodil elektrienergia tarbimist 4 kinnistul. Kaebaja on ka ise õigeks võtnud asjaolu, et Ykinnistul ei olnud võimalik elektrienergiat tarbida. Samuti on asjas kogutud tõenditega kinnitust leidnud, et kaebaja elukohas X X8a-1 on ka suveperioodil tarbitud elektrienergiat. Kuigi kaebaja ka ringkonnakohtus kinnitas, et elektrienergia tarbimine korteris on tingitud põrandakütte kasutamisest ei ole see ringkonnakohtu arvates veenev. Arvestades seda, et tegemist on suvega, ei ole põrandakütte kasutamine nii intensiivne, kui see on muudel perioodidel. Ka on asjas kogutud tõenditega kinnitamist leidnud, et kinnistul puudus pesemisvõimalus ja seega kasutas kaebaja pesemiseks oma linnakorteri võimalusi. Ka kinnitas kaebaja ise, et kinnistul puudus võimalus toidu tegemiseks ja söömiseks kasutati kaasavõetud toitu. Seega on asjas kogutud tõenditega kogumis tõendamist leidnud, et kaebaja ei kasutanud omandatud Ykinnistut oma alalise või peamise elukohana ja seega oli vastustaja õigustatud kinnistu müügist saadud kasu maksustama tulumaksuga. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad apellandi poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja menetluskulude taotlust ei ole esitanud. Maili Lokk Ivo Pilving 5 Agu Timmi