KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ivo Pilving, Agu Timmi, Maili Lokk Otsuse tegemise aeg ja koht
- märts 2009, Tartu Haldusasja number 3-08-1668 Haldusasi Tatjana Šumilo kaebus Viru Vangla direktori 05.08.2008 käskkirja nr 946-k tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
- novembri 2008 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Tatjana Šumilo apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Apellant (kaebaja) – Tatjana Šumilo Vastustaja (haldusorgan) – Viru Vangla RESOLUTSIOON Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
- novembri 2008 otsus muutmata. Tatjana Šumilo menetluskulud jätta tema enda kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse ärakirja kättesaamisest. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED Tatjana Šumilo esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla direktori 05.08.2008 käskkirja nr 946-k tühistamiseks, millega määrati kaebajale distsiplinaarkaristusena ametipalga vähendamine 20 % ulatuses kaheks kuuks. Kaebaja leidis, et vaidlustatud vangla direktori käskkiri on ebakorrektne ja selles pole märgitud, millised teenistusülesanded ta täitmata jättis. Käesoleval ajal kaebaja enam Viru Vanglas valvurina ei tööta, kuna on alates 28.10.2008 vallandatud. Vastustaja Viru Vangla palus jätta kaebuse rahuldamata ja vaidlustatud haldusakti muutmata. Vastuväidete kohaselt jättis kaebaja süüliselt oma teenistuskohustused täitmata, võttes 20.07.2008 kella 02.10 ja 03.05 vahel puhkepausi, kuid ei teavitanud sellest vanemvalvurit, mistõttu jäid vangla E1 ja E2 osakonnad järelevalveta, sest kaebaja ei täitnud oma kohustust jälgida valvuriruumis kommunikatsioonivahendite kaudu olukorda oma sisevalvepiirkonnas. Kaebaja viibis sektsiooni selles osas, kust ei olnud võimalik näha kaameraid, mis jälgivad kambreid. HALDUSKOHTU LAHEND Tartu Halduskohus jättis
- novembri 2008 otsusega kaebuse rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on distsiplinaarkorras isiku karistamine juhi diskretsiooniotsus, mis allub kohtu kontrollile üksnes piiratud ulatuses. Distsiplinaarmenetluse kokkuvõttes on märgitud, et kaebajale on 13.05.2008 tutvustatud valvuri ametijuhendit. Kaebajale on käskkirjas pandud süüks teenistuskohustuste täitmata jätmist 20.07.2008 kella 02.10 ja 03.05 paiku E-hoone esimesel korrusel, mis seisnes selles, et ta ei taganud temale määratud sisevalvepiirkonna üle pidevat järelevalvet ja ei teavitanud vahetut ülemat puhkeajale minemisest, mis võis ohtu seada üldise vangla julgeoleku. Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-27-01 kohaselt peab ametnik täitma ülesandeid, mis tulenevad muudest õigusaktidest, aga ka teenistuskoha olemusest ja teenistussuhte laadist, samuti ametiasutuse juhi või vahetu ülemuse korraldustest. Nende ülesannete süülisel täitmata jätmisel või mittenõuetekohasel täitmisel on tegemist distsiplinaarsüüteoga avaliku teenistuse seaduse (edaspidi ATS) § 84 p 1 kohaselt. VangS § 150 sätestab, millistele nõuetele peab vastama vanglaametniku suhtes läbiviidud distsiplinaarmenetluse kokkuvõte. Sama seaduse § 150 lg 4 p 4 kohaselt märgitakse distsiplinaarmenetluse kokkuvõttes viide distsiplinaarvastutust sätestavale seadusele ja sellele sättele, mida vanglaametnik kirjeldatud teoga rikkus. Distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja vormistamisele VangS nõudeid ei esita ning ATS § 87 kohaselt kuulub kohaldamisele töötajate distsiplinaarvastutuse seadus. Töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse §-s 11 lg 2 sätestatakse minimaalsed nõuded andmete osas, mis tuleb kanda dokumenti, millega vormistatakse distsiplinaarkaristus. Nimetatud sätte kolmanda punkti kohaselt peab käskkiri sisaldama süüteo, samuti karistamisel arvesse võetud muude asjaolude kirjelduse. Haldusakt, millega isikut distsiplinaarkorras karistatakse, peab olema selle adressaadile üheselt arusaadav. Arusaadavust peab tagama haldusakti õigusliku ja faktilise motiveerimise nõue. Isik peab aru saama, milles teda konkreetselt süüdistatakse ja milles seisneb isiku süüline tegevus. T. Šumilo oli kuni 28.10.2008 teenistuses Viru Vangla valvuri ametikohal ning valvuri ametijuhendist tulenevalt on ametikoha põhieesmärgiks järelevalvetoimingute õigeaegne ja nõuetekohane teostamine. Valvurite kohustuseks on, et neile määratud sisevalvepiirkonnas oleks tagatud pidev järelevalve. T. Šumilole on eelnevalt selgitatud, et puhkepauside 2 kasutamiseks on vaja teavitada vahetut juhti. T. Šumilo ei teavitanud vanemvalvurit oma puhkepausist ning jättis temale määratud sisevalvepiirkonna järelevalveta, millega pani toime distsipliinirikkumise. Käskkirjas on selgitatud, et T. Šumilo viibis eemal kohast, kust oleks näha E1 ja E2 osakonnad, kus valvuril oli kohustus järelevalve tagada. Töötulemuste üheks näitajaks on kehtivate distsiplinaarkaristuste olemasolu. T. Šumilole distsiplinaarkaristuse määramisel on arvestatud, et ta omab ühte kehtivat distsiplinaarkaristust, mis on määratud Viru Vangla direktori 16.06.2008 käskkirjaga. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED T. Šumilo esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu
- novembri 2008 otsuse ning teha uue otsuse, millega rahuldada kaebus. Kaebaja nõustub asjaoluga, et kõiki teenistusülesandeid ei ole võimalik ametijuhendites või sisekorraeeskirjas ette näha. Samas nähakse ametijuhendis ette, et öises vahetuses tuleb teostada kambrite ülevaatus mitte vähem kui üks kord tunnis. Seda ülesannet kaebaja täitis ja kandis sellekohase märke õigeaegselt järelevalvelehele. Asudes öösel valvuriruumis, oli kaebaja valmis reageerima igasugule helile. Seepärast on väär kohtu seisukoht, et ei olnud tagatud järelevalve sisevalvepiirkonna üle. Teenistusülesannetesse mittekuuluva tegevusega, mis oleks tähelepanu kõrvale juhtinud, kaebaja ei tegelenud. Viru Vangla vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt on nii distsiplinaarkaristuse käskkirjas kui ka halduskohtu otsuses selgitatud, millised teenistuskohustused T. Šumilo täitmata jättis. Kambrite ülevaatust on vaja teostada vähemalt üks kord tunnis, kuid nimetatud ülevaatuse teostamine ei tähenda veel, et sisevalvepiirkonna üle ongi sellega järelevalve teostatud ning aega, mis jääb kambrite kontrollimisest üle, võib ametnik sisustada kuidas soovib. Pideva järelevalve tagamiseks on ette nähtud, et valvur asub öösel valvuriruumis, kus tal on võimalik jälgida osakondi ning kommunikatsioonivahendeid. Kui pidevat järelevalvet ei oleks vaja teostada, ei oleks vaja ka valvurit valvuriruumis ning piirdutaks ainult kambrite kontrollimisega kord tunnis. Apellandi väide, et ta oli valmis reageerima igasugusele helile, on ebaõige, kuna distsiplinaarmenetluse käigus on tuvastatud, et apellant ei reageerinud näiteks sellele, et tema korrusel möödusid valvuriruumist teised valvurid. Samuti ei pruugi valvuriruumis kuulda kõiki osakonnast kostvaid helisid. Tähelepanuta võivad jääda vaiksemad helid koridori lõpus asuvatest kambritest, mistõttu ongi ette nähtud, et valvur jälgib osakondades toimuvat ka visuaalselt ning läbi kommunikatsioonivahendite, mida kaebaja aga 20.07.2008 öösel teenistuses olles ei teinud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu
- novembri 2008 otsus muutmata. Vastavalt HKMS §-le 34 lg 2 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu lahendi seaduslikkust ja põhjendatust apellatsioonkaebuse ja sellele esitatud vastuväidete piires. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlustatud otsuse põhjendustega ja HKMS § 47 lg 1 ning TsMS § 654 lg 6 alusel ei pea vajalikuks neid oma otsuses korrata. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamisele. 3 Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja väitega, et ta täitis 20.07.2008 öösel tööl olles oma teenistuskohustusi sellega, et teostas osakondades kambrite ülevaatust mitte vähem kui üks kord tunnis, nagu ka valvuri ametijuhendi p 7 ette näeb ja seetõttu ei olnud alust talle distsiplinaarkaristuse määramiseks. Valvuri ametijuhendist tulenevalt on ametikoha põhieesmärgiks järelevalvetoimingute õigeaegne ja nõuetekohane teostamine. Valvurite kohustuseks on seega, et neile määratud sisevalvepiirkonnas oleks tagatud pidev järelevalve. Asja materjalidest nähtuvalt on T. Šumilole eelnevalt selgitatud, et puhkepauside kasutamiseks on vaja teavitada vahetut juhti. T. Šumilo ei teavitanud 20.07.2008 öösel vanemvalvurit oma puhkepausist ning jättis temale määratud sisevalvepiirkonna järelevalveta, millega pani toime distsipliinirikkumise. Käskkirjas on samuti selgitatud, et T. Šumilo viibis eemal kohast, kust oleks näha E1 ja E2 osakonnad, kus valvuril oli kohustus järelevalve tagada. Pideva järelevalve tagamiseks ongi ette nähtud, et valvur asub pärast kambrites visuaalse ülevaatuse teostamist valvuriruumis, kus tal on võimalik jälgida osakondi ja seal toimuvat läbi kommunikatsioonivahendite. Kui vangla osakondade üle ei oleks pidevat järelevalvet vaja teostada, ei oleks vaja ka valvurit valvuriruumis ning võiks piirduda ainult kambrite kontrollimisega kord tunnis. Toimiku materjalidest ja valvuri ametijuhendist nähtuval sellisena Viru Vanglas kinnipeetavate kambrite üle järelevalve teostamist siiski ette ei nähta ning tagada tuleb pidev järelevalve, s. o lisaks kord tunnis teostatavale visuaalsele vaatlusele tuleb olukorda sisevalvepiirkonna piires jälgida ka valvuriruumi kommunikatsioonivahendite kaudu. Vaidlustatud käskkirja põhjendustest nähtuvalt on kaebajale distsiplinaarkaristuse määramisel põhjendatult arvestatud ka kaebaja isikuga ning tema töötulemuste ja varasema käitumisega. Töötulemuste üheks näitajaks on ka kehtivate distsiplinaarkaristuste olemasolu. T. Šumilole 05.08.2008 käskkirjaga distsiplinaarkaristuse määramisel on arvestatud, et ta omas juba ühte kehtivat distsiplinaarkaristust (noomitus), mis on määratud Viru Vangla direktori 16.06.2008 käskkirjaga samuti ATS § 84 p 1 alusel. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud (riigilõiv) tema enda kanda. Ivo Pilving Agu Timmi 4 Maili Lokk