KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Egon Konsand, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht 20. veebruar 2009 Tartu Tsiviilasja number 2-07-2297

§ 110

lg 2 kohaselt kui tehing on tehtud kuue kuu jooksul enne pankrotimenetluse algatamist, siis eeldatakse, et laenulepinguga kahjustati võlausaldajate huve, on vastuolus Riigikohtu seisukohaga analoogsetes kaasustes (vt lahendid 3-2-1-43-07 ja 3-2-1-115-07). Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-43-07 leidnud,

§ 110lg 2 ei sisalda võlausaldajate huvide kahjustamise eeldust.

Seda sätet saab kohaldada üksnes juhul, kui võlausaldajate huvide kahjustamine on asjaoluna kindlaks tehtud. Seni, kuni pole tuvastatud võlausaldajate huvide kahjustamist, ei ole põhjust analüüsida ka K. Tulli teadmiste kaudu kostja teadmist või mitteteadmist kahjustamisest, nagu seda tegi maakohus. Pankrotiseaduse tähenduses oli kohtul oluline tuvastada, kas saadud laen halvendas võlausaldajate seisu; mitte aga seda, kas hageja majanduslik seis paranes. Sellist tehingu kehtetuks tunnistamise tingimust pankrotiseadus ette ei näe.

1. AS Tamsalu Veskid (pankrotis) vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja Viru Maakohtu
2. veebruari 2008 otsuse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on apellant jätnud arvestamata, et pankrotivõlgniku kohustuste maht oleks erinev sõltuvalt sellest, kas tema vastu on esitatud laenu tagastamise nõue kehtivate või kehtetute laenulepingute alusel. Esimesel juhul laenusummale lisanduv lepinguline intressimäär on erinev kehtetute laenulepingute puhul tagasitäitmisel lisanduda võivast seadusest tulenevast intressimäärast; 2) ei seisne võlausaldajate huvide kahjustamine niivõrd vaidlusaluste laenude võtmise faktis, kuivõrd selles, mis olukorras ja eesmärgil need laenud võeti. Kohtuotsusega on tuvastatud, et pankrotivõlgnik oli laenude võtmise ajal sisuliselt püsivalt maksejõuetu, laene kasutati vaid teatud hankijate ees olevate võlgnevuste kustutamiseks ning laenud ei saanudki pankrotivõlgniku üldist majanduslikku seisu parandada. Olukord, kus püsivalt maksejõuetu äriühing võtab pankrotiavalduse esitamise asemel lühiajalisi laene teatud võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ilma üldise maksevõime paranemise perspektiivita, on võlausaldajate huve kahjustav ning ka vastavad laenutehingud võlausaldajate huve kahjustavad. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud. Vaidlustatud maakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega jätab AS Tamsalu Veskid (pankrotis) hagi OÜ PAK vastu laenulepingute kehtetuks tunnistamiseks rahuldamata.
4. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, 1) et Lääne-Viru Maakohtu 22.06.2004 otsusega kuulutati välja AS Tamsalu Veskid pankrot ning; 2) et OÜ PAK andis AS-le Tamsalu Veskid (pankrotis) 29.09.2003 laenulepingu alusel laenu 1 000 000 krooni, 20.02.2004 laenulepingu alusel laenu 300 000 krooni ja 19.03.2004 laenulepingu alusel laenu 200 000 krooni. 5 Pankrotihaldur palub tunnistada nimetatud laenulepingud kehtetuks kuni 01.01.2004 kehtinud PankrS § 43 lg 1 p 2 ja kehtiva PankrS § 110 lg 1 p 2 alusel. Maakohus on õigesti märkinud, et tagasivõitmise hagi rahuldamise üheks eelduseks on võlausaldajate huvide kahjustamise tuvastamine ning seda nii varasema PankrS § 43 lg 1 p 2 kui kehtiva PankrS § 110 lg 1 p 2 järgi, samuti seda, et TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Riigikohus on 09.05.2007 otsuses nr 3-2-1-43-07 leidnud,

§ 110lg 2 ei sisalda võlausaldajate huvide kahjustamise eeldust.

Seda sätet saab kohaldada üksnes juhul, kui võlausaldajate kahjustamine on kindlaks tehtud. See on oluline ka PankrS § 110 lg 1 p-de 2-3 rakendamise seisukohalt. Seega sisaldab PankrS § 110 lg 1 p 2 (samuti varasem PankrS § 43 lg 1 p 2) teadmise eeldust, mitte aga kahjustamise eeldust. Ringkonnakohus leiab, et vaidlusaluste laenulepingutega ei kahjustanud võlgnik võlausaldajate huve ning maakohus ei ole võlausaldajate huvide kahjustamist ka kindlaks teinud. Seetõttu tuleb maakohtu otsus tühistada ja hageja nõue laenulepingute kehtetuks tunnistamiseks jätta rahuldamata. Maakohtu viide kinkelepingu regulatsioonile („eeldatakse, et kinkelepinguga kahjustatakse võlausaldajate huve) ei ole asjakohane, kuna hageja vaidlustas konkreetseid laenulepinguid. Kuivõrd võlausaldajate kahjustamist ei ole kindlaks tehtud, siis iseenesest ei ole tähendust asjaolul, et kostja üks juhatuse liikmetest oli samal ajal võlgniku nõukogu liige. Kohtuotsuse põhjendustest tulenevalt kinnitab võlausaldajate huvide kahjustamist see, et võetud laenud ei parandanud äriühingu majanduslikku olukorda. Ringkonnakohus leiab, et võlausaldajate huvide kahjustamist ei saa põhjendada sellega, et vaidlustatud lepingud ei toonud võlgnikule kasu. Riigikohus on 03.06.2003 otsuses nr 3-2-1-58-03 leidnud, et pankrotiseaduse eesmärk ei ole soodustada pankrotiohus oleva isikuga tehingute tegemisest hoidumist. Hagejaga nõustudes saaks tagasi võita kõik tehingud, mis on tehtud PankrS § 110 lg 1 p-st 2 tulenevalt ühe aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist ning võlausaldajate huvide kahjustamist polekski vaja tuvastada. Maakohus on samuti leidnud, et laenude läbi sisuliselt vaid vahetus võlgnevus teatud hankijate ees laenulepingutest tuleneva võlgnevusega kostja ees. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et võlgniku poolt rahaliste kohustuste täitmist ei ole hageja vaidlustanud ning asjaoludest tulenevalt võlgniku rahaliste kohustuste maht vaidlusaluste laenulepingute tõttu ei suurenenud (pooltel ei ole vaidlust, et saadud laenusumma võrra vähendas võlgnik kohustusi hankijate ees). Kuivõrd hageja ei ole võlgniku poolt rahaliste kohustuste täitmist vaidlustanud, siis ei ole põhjendatud hageja väide, et laen võeti ühtede võlausaldajate teistele eelistatavate väljamaksete tegemiseks. Lisaks peab ringkonnakohus vajalikuks rõhutada, et iseenesest ei saa ühe võlausaldaja eelistamist teistele pidada teiste võlausaldajate huvide kahjustamiseks. 8. Põhjendatud ei ole apellandi taotlus hagi läbi vaatamata jätmiseks ja menetluse lõpetamiseks. Asja materjalidest nähtuvalt esitas apellant maakohtusse 17.12.2004 hagi nõude tunnustamiseks pankrotimenetluses ning nõude aluseks olid laenulepingute alusel raha maksmise faktid. Nimetatud tsiviilasjas on menetlus peatatud. Käesoleva hagi esitas maakohtusse pankrotihaldur 15.06.2007 ning nõude aluseks on samad laenulepingud. Ringkonnakohus nõustub apellandiga, et pankrotihalduri hagi näol on sisuliselt tegemist vastuhagiga ning neid hagisid tulnuks läbi vaadata samas menetluses. Samas ei ole maakohtu poolt nimetatud hagide ühte menetlusse liitmata jätmine selline menetlusõiguse normi rikkumine, mis tooks antud asjas kaasa hagi läbivaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise. TsMS § 423 lg 1 p 4 kohaldamine eeldab, et kohtu menetluses on samade poolte vahel asi sama eseme kohta samal alusel. Asja materjalidest ei nähtu, et 17.12.2004 maakohtusse esitatud hagi ja 15.06.2007 maakohtusse esitatud hagide ese oleks sama. 6 Ringkonnakohus nõustub apellandiga, et kui ta oli esitanud tähtaegselt haldurile nõudeavalduse, siis on tal PankrS §-st 107 tulenevalt õigus taotleda kohtult nõude tunnustamist üksnes samal alusel kui ta oli esitanud kaitsmiseks nõuete kaitsmise koosolekule. Põhjendatud on siinjuures apellandi viide Riigikohtu 27.03.2008 otsusele nr 3-2-1-11-08. 9. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamisega ja hagi rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus AS Tamsalu Veskid (pankrotis) kanda. Andra Pärsimägi Egon Konsand 7 Üllar Roostoja