Obsah (10)

§ 3§ 5§ 423§ 637§ 371§ 631§ 662§ 436§ 45§ 426

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Viivi Tomson, Andra Pärsimägi Määruse tegemise aeg ja koht 3. aprill 2009. a Tartu Tsiviilasja number 2-02-276 Tsiviilasi Valentina

§ 3

lg 1 kohaselt kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks.

§ 5

lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Kuna O. Pavlovi poolt võõrandatud aktsiad olid tema lahusvaraks, siis ei olnud hageja vaidlustatud aktsiate ostu-müügilepingute pooleks ja AS Kukermit aktsionäriks, seega hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset ja hagiga ei ole seda eesmärki võimalik saavutada ning hagi tuleb jätta

§ 423lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.

Kohus pööras 28.02.2008 kohtuistungil hageja tähelepanu võimalusele jätta hagi

§ 423

lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata, andis tähtaja nõuete täpsustamiseks ja põhjendamiseks, kuid hageja 27.03.2008 esitatud avaldus ei muuda asjaolusid, seega pole kohtule esitatud hagi, mille menetlemine on seaduse kohaselt lubatud. 3 Hageja 27.03.2008 avalduse kohaselt ei ole kohus vaadanud läbi hageja 26.05.2006 esitatud taotlust keelata kostjal AS Kukermit võõrandada dividende V. Kozlovi vaieldavate aktsiate järgi

1. a eest. Hageja väide ei vasta tegelikkusele. Viru Maakohtu 21.06.2006 määrusega jäeti hageja 26.05.2006 hagi tagamise avaldus rahuldamata. Osundatud määruse sai hageja esindaja isiklikult kätte 22.09.
2. Samuti palus hageja 27.03.2008 avalduses sundida AS-i Koduinvest kohtutäituri kaudu esitama aktsionäride üldkoosolekute protokollide see osa, kus nimeliselt jaotati dividendid V. Kozlovile 2001-
3. a eest, ning määrata AS-le Koduinvest trahv kohtu nõude mittetäitmise eest. Nimetatud taotlused ei kuulu rahuldamisele, kuna hagi on jäetud läbivaatamata ja nõutud tõendid ei oma asjas tähtsust. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED V. Pavlova taotleb määruskaebuses maakohtu määruse tühistamist, sh rahuldada ka hageja 27.03.2008 taotlus sundida kohtutäituri kaudu AS-i Koduinvest esitama aktsionäride üldkoosolekute protokollide osa, kus jaotati dividendid V. Kozlovile 2001-
4. a eest, ning määrata AS-le Koduinvest trahv kohtu nõude mittetäitmise eest. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei oma asjas erilist tähendust, et aktsiad olid hageja abikaasa O. Pavlovi lahusvara. Hageja tugineb oma nõuetes mitte perekonnaseadusele, vaid pärimisseadusele. Tegemist ei ole abikaasade ühisvara jagamisega, vaid pärimisega kui üleelanud abikaasa (pärimisseaduse § 11 lg 1). Täpsustatud hagiavalduses 09.01.2008 esitas hageja nõude varalise kahju hüvitamiseks ning kirjeldas, et kahju on hagejal tekkinud pärimise teel saamata jäänud aktsiate ja dividendide maksumuse suuruses. Võimalik, et nõuded on resolutiivosas väljendatud ebatäpselt, kuid nõuete sisu on kahju hüvitamises, mitte dividendide väljamaksmises. Kostjate tegevusega rikuti hageja varalisi õigusi mitte aktsionärina, vaid pärijana. Selleks, et arvestada kahju, mis tekitati saamata jäänud dividendidega, täpne suurus, esitas hageja 27.03.2008 avalduse, paludes kohut kohustada üht kostjatest täitma 07.03.2006 kohtumäärust antud asjas. Selles määruses kohustas kohtunik AS Kukermit esitama dividendide arvestus 2000., 2001.,
5. a eest. 16.07.2007 esitas hageja kohtule taotluse nõuda AS-lt Koduinvest üldkoosolekute protokollid dividendide jaotamise kohta 2001.-
6. a eest. 12.12.2007 kordas hageja taotlust. 09.01.2008 kirjas tuletas hageja kohtule meelde, et asjas ei ole 2001-
7. a eest dividendide arvestust. 09.01.2008 täpsustatud hagis taotles hageja neljandat korda nõuda üldkoosolekute protokolle dividendide jaotamise kohta. Kohus ei ole neid taotlusi läbi vaadanud. Dividendide arvestuseta ei ole võimalik hagejal määrata kahju suurust, mida tekitati dividendide saamata jäämisega. 28.02.2008 kohtuistungil ei määranud kohus hagejale tähtaega nõuete täpsustamiseks. Seetõttu hageja, oodates dividendide arvestust, ei esitanud täpsustusi juuniks
8. VASTUSTAJA VASTUVÄITED O. Pavlova vaidleb määruskaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt ei vasta määruskaebus

§-de 631 lg 2 ja 662 lg 2 p 1 nõuetele, kuna määruskaebusest ei nähtu, kuidas on kohus kohaldanud ebaõigelt menetlusseadust.

§ 637

lg 2 alusel võib kohus keelduda kaebuse menetlusse võtmisest, kui see ei vasta seaduses sätestatud vormile. 4 Hageja ei ole pöördunud kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks, vaid muul põhjusel (

§ 3lg 1).

Vastavalt

§ 371lg 1 p 1 võib kohus sel juhul keelduda avaldust menetlusse võtmast.

Hagi asjaoludest nähtub, et aktsiad võõrandati O. Pavlovi eluajal, seega ei saa need olla varaks, mida päritakse pärast 20.12.2000, kuna pärandajal ei olnud surma hetkel seda vara. Hageja, kes ei ole müüja ega ostja, palub välja mõista kostjate vahel sõlmitud müügilepingujärgset raha enda kasuks, mis ilmselgelt ei vasta seaduse nõuetele. Seejuures ei ole märgitud, milliseid kolmanda isiku eeldatavaid õigusi on selle lepinguga rikutud. Nõuete asjaoludes ei vaidlustata, et aktsiad olid müügi hetkel vaid O. Pavlovi isiklikuks varaks. Hageja palub tunnistada müügileping kehtetuks TsÜS § 67 lg 1 ja 2 alusel (mis kehtis kuni

1. a). Vastavalt sellele normile võib kohus tunnistada tehingu kehtetuks seadusega ettenähtud alustel. Neid aluseid ei ole hageja välja toonud, jättes kostja ilma võimalusest esitada kohtule tõendeid hageja väidete ümberlükkamiseks ja oma väidete tõendamiseks. Nõuet dividendide väljamaksmiseks aastate 2001.-
2. a eest ei saa rahuldada, kuna hageja ei ole olnud ega ole aktsionär. Kohus on hagejale kohtuistungitel selgitanud, et nõuetes tehakse ettepanek taastada pärast pärandaja surma sündmused, mis leidsid aset tema eluajal ning, et pärimisseaduse raames ei ole võimalik läbi vaadata nõudeid varast, mida pärandajal surma hetkel ei olnud. Seoses sellega tehti hagejale mitmel korral ettepanek kirjalikult täpsustada faktilisi asjaolusid, millele tuginevad nõuded. Neid paljukordseid kohtu nõudeid hageja täitnud ei ole. Määruskaebuses väidab hageja jätkuvalt, et tema nõuded on põhistatud pärimisega oma abikaasa üleelanud abikaasana. Seega on kohus põhjendatult ja vastavalt materiaalõigusele teinud kindlaks, et seadusjärgse pärija (hageja) õigusi vara suhtes, mis puudus pärandaja surma hetkel, ei ole pärimisseaduse raames rikutud, ning kuna hageja ei ole kunagi olnud aktsionär, siis ei ole rikutud ka tema õigust aktsiatelt dividendide saamiseks. Neid asjaolusid ei ole hageja vaidlustanud. Seoses eeltooduga jättis kohus õigesti tähelepanuta hageja väited tõendite kogumisest dividendide suuruse kohta, kuna hageja ei pöördunud kohtusse oma tegeliku või eeldatava õiguse kaitseks, vaid muul põhjusel. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA SEISUKOHT VASTUSTAJA VASTUSELE V. Pavlova märgib, et määruskaebuse põhjendamisel kohaldatakse mitte

§ 631

, vaid üksnes

§ 662sätteid.

Määruskaebus vastab

§ 662lg 2 p 1 nõuetele.

Vastustaja viited

§ 637lg 2 ja § 371 lg 1 p 1 on asjakohatud.

Määruskaebuse esitaja rõhutab, et kohus on juhindunud ekslikult perekonnaseadusest, jättes kohaldamata pärimisseaduse ja nimelt selle § 11 lg

1. Vaidluse esemeks on mitte hageja poolt oma surnud abikaasa aktsiate pärimine, vaid aktsiate müügi kehtetuks tunnistamine ja nende ebaseaduslike tehingutega tekitatud varalise kahju hüvitamine. Samuti ei taotle hageja kostjatelt dividendide väljamõistmist 2001-
2. a eest, vaid nõuab nende dividendide maksumust nende dividendide mittesaamisega tekitatud kahju hüvitamisena. 09.01.2008 hagi põhiseisukoht on, et kostjate ebaseadusliku tegevuse tõttu kaotas hageja võimaluse pärida mehe surma järel aktsiad ja saada nende järgi dividende. Kostjate õigusvastaste tegudega on tekitatud hagejale varaline kahju. Oma 18.02.2008 esitatud seisukohas andis hageja üksikasjalikud seletused faktiliste asjaolude kohta. Seetõttu on teesklus O. Pavlova väide, et tal pole võimalust esitada kohtule tõendeid hageja väidete ümberlükkamiseks ja oma väidete kinnitamiseks. 5 Hageja tugineb eelkõige TsÜS §-dele 61 ja 66 endises redaktsioonis. Selle seadusega koos tuleb kohaldada pärimisseaduse § 11 lg 1 ja võlaõigusseadust (näit § 1045 lg 1 p 5; § 1037; § 1039, samuti § 127 lg 1). Seejuures vastavalt

§ 436lg 7 kohus (ja ka kostjad) ei ole seotud poolte esitatud õigusväidetega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus märgib, et hageja esindaja A. Gamazin on menetluse käitunud asjatundmatuna ja vastutustundetult ning, kas puuduliku keeleoskuse või muu põhjuse tõttu ei ole olnud võimeline käesolevas tsiviilmenetluses nõuetekohaselt esinema. Maakohus oleks pidanud hageja esindaja tähelepanu juhtima sellele, et hageja igakordse avalduse või taotlusega muutus menetluslik olukord ebaselgemaks ning vajaduse korral hageja esindaja menetlusest kõrvaldama kooskõlas

§ 45lg 2.

Asja materjalidest nähtub, et kostja esitas 19.05.2006 kohtu tegevusele vastuväite menetluse juhtimisel, kuid maakohus ei teinud sellest õigeid järeldusi ning hageja esindaja jätkas hageja taotluste ümbersõnastamist. Asjas ei ole pika menetluse vältel toimunud sisulist arutelu nõude õigusliku ja faktilise aluse üle, kuna hageja muutis pidevalt oma nõuet. Hageja on oma haginõuet menetluse kestel 8 korral muutnud või täpsustanud. Hageja nõuded ei ole õiguslikult kvalifitseeritavad, kuna hageja nõuded ja hagi alusena toodud asjaolud ei ole omavahelises kooskõlas. Hageja on erinevates nõuetes taotlenud aktsiate müügilepinguid tunnistada kas tühisteks või need tühistada. Viimase täpsustuse, millega hageja loobus kõigist varasematest nõuetest, esitas hageja maakohtule 09.01.2008, s.o enam kui viis aastat pärast esialgse hagi esitamist. Sealjuures ei vasta ka hageja viimane hagi hagiavalduse sisunõuetele, kuna hageja nõuded on ebaselged. 09.01.2008 esitatud hagi kohaselt soovib hageja O. Pavlovi pärijana tühistada lepingud ja välja mõista tekitatud kahju ning saamata jäänud dividendid. Hageja tugineb hagi alusena lepingute vorminõuete rikkumisele, sellele, et müüja allkiri ei ole müüja kirjutatud ning, et puudus müüja tahe, kuna ta ei saanud oma tegevusest aru. Tsiviilasja eelneva viie aasta jooksul on hageja ka varem samadele asjaoludele tuginenud ja kostja on esitanud vastuväited, mille kohaselt on hageja nimetatud väited ümber lükatud. Hageja on tuginenud ka pärast viimast hagi muutmist väidetele, mis viitavad pettusele, müüja tervisliku seisundi ärakasutamisele, müüja otsusevõimetusele, tehingu vastuolule seadusega ja heade kommetega. Kostja esitas kõikidele hageja väidetele vastuväited, mille kohaselt hageja abikaasa müüs abielu ajal talle lahusvarana kuuluvad aktsiad oma tütrele, kes need omakorda võõrandas. Ekspertiisiaktidega ei ole tuvastamist leidnud allkirjade võltsitus ega müüja otsusevõimetus. Hageja oma väidete kinnituseks ja vastuseks kostja vastuväidetele ei ole menetluses 6 aasta jooksul tõendeid esitanud. Ringkonnakohus leiab, et maakohus jättis lõppjäreldusena õigesti hagi läbi vaatamata, kuna menetluses oleku ajal ei suutnud hageja esindaja hageja nõuet formuleerida ega valida aluseid, mida kohus oleks saanud kontrollida hagi põhjendatuse hindamisel. Kuid õige ei ole märgitud alus.

§ 423

lg 2 p 2 kohaselt hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Ringkonnakohus leiab, et kuna hageja on müüja seadusjärgne pärija, siis üldõigusjärglasena võib tal tekkida sõltuvalt asjaoludest kas tehingu vaidlustamise või tühisuse tunnustamise nõudeõigus, eeldusel, et vaidlustatud tehingu tõttu vähenes pärandvara. 6 Ringkonnakohus aga leiab, et käesolevas asjas esitatud asjaolude alusel ei ole põhjust anda hagejale pärast nii pikka menetlusaega veelkord võimalust oma haginõude ja aluse formuleerimiseks. Ringkonnakohus leiab, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata

§ 423

lg 2 p 1 alusel, kuna hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust.

§ 426

lg 1 kohaselt loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Viivi Tomson Üllar Roostoja 7 Andra Pärsimägi