) § 11 lg 31 p 1 alusel. Määruse kohaselt
lg 31 p 1 sätestab, et halduskohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebuse või protesti esitaja ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast. Alates 01.01.2008 jõustunud vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 5 redaktsiooni kohaselt on kinnipeetaval ja vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide Justiitsministeeriumile ning Justiitsministeerium on vaide tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. N. Lilitškin märgib ka ise oma kaebuses, et tal on kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata. Tema arvates nõuab selle läbimine liigselt aega ning on seetõttu ebaotstarbekas. VangS § 11 lg-s 5 sätestatu kohaselt ei ole võimalik kinnipeetavate kohtusse pöördumise osas teha erandeid, seetõttu tuleb N. Lilitškinil enne kohtusse pöördumist kohustuslik vaidemenetlus ikkagi läbida. N. Lilitškin märgib, et ka tema korduvatele pöördumistele seoses vanglaametnike seadusevastaste korraldustega kanda elukambris kaelakaarti pole vangla juhtkond vastanud. Kui nõutavas vormis esitatud pöördumisele pole vastatud, on võimalik esitada vaie Justiitsministeeriumile. Vaide esitamisel tuleb omakorda lähtuda haldusmenetluse seaduses kehtestatud nõuetest. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED N. Lilitškin taotleb määruskaebuses halduskohtu määruse tühistamist ning kaebuse saatmist läbivaatamiseks ja süüdlaste karistamiseks halduskohtule. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt hindas halduskohus valesti N. Lilitškini poolt esitatud tõendeid. Halduskohus ei kaitsnud N. Lilitškinit riigivõimu omavoli eest, sest kohtule on oluline kohtueelne menetlus. Kuid selle aja jooksul inimest alandatakse, solvatakse, karistatakse. Tartu Vanglas jätkub inimõiguste rikkumine ja väärikust alandav käitumine, kuigi Põhiseaduse § 18 ütleb, et mitte kedagi ei tohi piinata, julmalt või väärikust alandavalt kohelda ega karistada. Kohtueelse menetluse ajal väärikuse alandamine jätkub, seda tegevust pole peatatud ning halduskohus ei ole mitte mingil moel toimuvasse sekkunud. Tartu Vanglas kantakse vanglariietust, millele pole peale õmmeldud nimesilti. VangS-s, vangla sissekorraeeskirjades ega üheski teises õigusaktis pole märgitud, et kinnipeetav peab kandma elukambris kaelas nimesilti. Kuna nõudmine, kanda elukambris kaelas nimesilti, pole seadusega määratud, on see ebaseaduslik. Määruskaebuse puuduste kõrvaldamise kirjas märgib N. Lilitškin, et selge ja täpne taotlus seisneb tema kaitsmises riigivõimu omavoli eest Tartu Vanglas. Halduskohus ei ole rakendanud esialgse õiguskaitse vahendeid seoses kaebaja 20 päevaks kartserisse paigutamisega ja tema suhtes julgeolekuabinõude rakendamisega. Haldusorgan peab kindlaks tegema olulised asjaolud ja vajadusel koguma omal initsiatiivil tõendeid. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 1. detsembri 2008 määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Samas ei nõustu ringkonnakohus halduskohtu määruses esitatud põhjendustega, vaid leiab, et määrus tuleb jätta muutmata käesolevas määruses esitatud põhjendustel.
lg 31 p 1 kohaselt tagastab halduskohus kaebuse, kui kaebuse esitaja ei ole kinni pidanud seda liiki asjade kohtuväliseks lahendamiseks seadusega ettenähtud kohustuslikust korrast. Kontrollides, kas „seda liiki asja“ lahendamiseks on sätestatud kohustuslik kohtuväline kord, peab kohus lisaks vaidlustatud haldusaktile või toimingule tegema kindlaks ka kaebaja taotluse. Halduskohus märkis õigesti, et käesolevas kaebuses on esitatud toimingu õigusvastasuse kindlakstegemise taotlus (
S § 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval või vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustiku sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide Justiitsministeeriumile ning Justiitsministeerium on vaide tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. HMS § 72 lg 1 kohaselt ei ole vaides võimalik taotleda toimingu õigusvastaseks tunnistamist ning seadus ei näe ette muid menetlusreegleid tuvastamistaotluste lahendamiseks vaidemenetluses. Seega ei ole tuvastamistaotluse lahendamisel seadusega ette nähtud kohustuslikku kohtuvälist korda. 2
lg 31 p 5 alusel halduskohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kuui kaebuse või protesti esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et tema väidetavad asjaolud on tõendatud.
lg 1 alusel võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Antud juhul on N. Lilitškin esitanud kaebuse seoses sellega, et teda sunnitakse kandma Tartu Vanglas S-hoone elukambris kaelakaarti. Kaebajal ei saa olla sellise toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks põhjendatud huvi. Isegi, kui kaelakaardi kandmise kohustus riivaks privaatsust, on tegu sedavõrd tähtsusetu riivega, milles ei saa tekkida kahju hüvitamise nõuet ega preventatiivset huvi nõude vältimiseks tulevikus. Maili Lokk Ivo Pilving 3 Agu Timmi
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.