Obsah (4)

§ 8§ 2§ 6§ 7

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Viivi Tomson, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht 27. veebruar 2009 Tartu Tsiviilasja number 2-08-1495

§ 8lg 2 alusel. Töövaidluse lahendamisel seoses tekkinud materiaalse kahjuga lähtutakse Töö

K §-st

1. Järelikult põhineb hagi töölepingu seadusel. TLS § 143 lg-st 1 tulenevalt võivad pooled pöörduda nõudega töövaidlusorganisse nelja kuu jooksul arvates päevast, mil nad said teada oma õiguste rikkumisest. Hageja sai kahjust teada vastavalt 2007 juulis ja septembris ning esitas hagi 2008 aprillis. MAAKOHTU LAHEND
2. Tartu Maakohus jättis
3. septembri 2008 vaheotsusega hagi rahuldamata. Otsuse kohaselt nähtub asja materjalidest, et inventuurid, millega puudujäägid tuvastati, viidi läbi 03.09.2007 ja 08.10.
4. Tööandja esitas kohtule hagi 21.04.2008, seega rohkem kui neli kuud pärast õiguse rikkumisest teada saamist. Eeltoodust lähtudes on kostja taotlus aegumise kohaldamiseks põhjendatud ning hagi tuleb jätta nõude aegumise tõttu rahuldamata.

§ 2

kohaselt on individuaalne töövaidlus töötaja(te) ja tööandja vaheline lahkarvamus, mis on tekkinud töösuhteid reguleeriva seaduse, haldusakti või tööandja kehtestatud eeskirja kohaldamisel, samuti sõlmitud kollektiiv- või töölepingu täitmisel, ja mida pooled ei ole suutnud lahendada kokkuleppe teel. Nimetatud vaidlus lahendatakse individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse alusel. Pooled ei vaidle selle üle, et nende vahel oli sõlmitud tööleping ning kollektiivse varalise vastutuse leping, kostja töötas hagejale kuuluvas kaupluses müüjana. Hageja nõuab kostjalt inventuuride käigus tuvastatud puudujäägi hüvitamist ning on märkinud, et kahjunõue tuleneb töötaja materiaalsest vastutusest, mida reguleerib töökoodeksi IX peatükk. Seega tuleneb kostja varaline vastutus poolte vahel eksisteerivast tööõigussuhtest ning kohaldamisele kuulub individuaalse töövaidluse lahendamise seadus, sh aegumist reguleerivad sätted.

§ 6

lg 1 kohaselt on töösuhetest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise tähtaeg töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumiseks neli kuud.

§ 7

lg 1 kohaselt algab nõude esitamise tähtaeg järgmisel päeval pärast selle päeva saabumist või sündmuse toimumist, mil töötaja või tööandja sai või pidi saama teada oma õiguse rikkumisest. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. OÜ Aleksi Äri taotleb apellatsioonkaebuses Tartu Maakohtu
2. septembri 2008 otsuse tühistamist ning asja saatmist esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Kaebuse põhjenduste kohaselt on hagi esitatud õigeaegselt, kuna töötajaga oli sõlmitud kollektiivse materiaalse vastutuse leping ehk võlaõiguslik leping ja nõude aegumise tähtajaks on vastavalt TsÜS § 146 lg-le 1 kolm aastat.

ei ole antud juhul kohaldatav, sest

kahju hüvitamist töösuhtest tuleneva kohustuse rikkumise korral ei sätesta. Seetõttu tuleb VÕS § 1 lg 1 järgi nimetatud küsimuse lahendamiseks kohaldada VÕS lepingu rikkumise ja kahju hüvitamise sätteid, arvestades TööK-s sätestatud töötaja varalise vastutuse erisustega (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-149-05). Kahju on küll tekitatud töösuhetes, kuid kahju hüvitamise kohustus ei tulene töölepingust. 3 Kohus on ebaõigesti tuvastanud nõude esitamise tähtaja kulgemise algust. Kohus on jätnud tuvastamata

§ 7lg-s 1 sätestatud eelduste olemasolu.

Nimetatud sätte järgi algab nõude esitamise tähtaeg järgmisel päeval pärast selle päeva saabumist või sündmuse toimumist, mil töötaja või tööandja sai või pidi saama teada oma õiguse rikkumisest. 03.09.2007 oli kaupluses läbi viidud inventuur, mis tuvastas kolme käekella puudumist. Tööl olid sel perioodil kolm müüjat, seega tööandja jagas vastutuse ja kahjusumma 4811.05 krooni võrdseteks osadeks. S. Somelari osa kahjus oli 1603 krooni, mida tööandja on 19.10.2007 väljamakstud septembrikuu palgast kinni pidanud. Seega on kahju hüvitamine nimetatud summas toimunud. Tööinspektsiooni Lõuna Tööinspektsiooni töövaidluskomisjoni 11.03.2008 otsusega S. Somelari töövaidluses mõisteti tööandjalt välja ebaseaduslikult kinnipeetud töötasu 1603 krooni. Otsus selles osas pöörati viivitamatule täitmisele. 27.03.2008 maksis tööandja töötajale 1603 krooni tagasi ja seega on taastunud olukord, kus on tekitatud kahju hüvitamata ja tööandja õigust puudujäägi hüvitamisele on jälle rikutud. Kahjunõude esitamise tähtaeg hakkas kulgema vastavalt

§ 7lg 1 alates 28.03.2008, mitte pärast 03.09.2007, nagu tuvastas ebaõigesti kohus.

Hagi on kohtule esitatud 21.04.2008, seega vähemalt 1603 krooni nõudes tähtaegselt.

1. Svetlana Somelar vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja Tartu Maakohtu
2. septembri 2008 otsuse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt lahendatakse

§ 2

kohaselt vaidlused tööandja ja töötaja vahel

alusel.

§ 6

lg 1 kohaselt võivad pooled töösuhtest tuleneva vaidluse lahendamiseks pöörduda nõudega kohtusse nelja kuu jooksul. Apellandi nõue töötaja vastu tuleneb töösuhtest. Ebaõige on väide, et kohus ei ole õigesti tuvastanud nõude aegumistähtaja kulgemise algust. Inventuuriga selgus puudujääk

1. a septembris. PalS § 36 sätestab, millistel tingimustel tohib tööandja töötaja palgast summasid kinni pidada. Kuna tööandja kohustus on tööseadust tunda ja seaduse mittetundmine ei vabasta teda vastutusest, pidi ta teadma endapoolsest seaduserikkumisest. Isegi kui ta ei oleks oma seaduserikkumisest teadlik, sai ta
2. a novembris teada, et vastustaja vaidlustab summa mitteväljamaksmist, viidates palgaseaduse rikkumisele. See, et kahju hüvitamine oli toimunud ebaseadusliku kinnipidamise teel, ei tähenda, et apellandil puudus kohustus seadust täita ja summa vastustajale tagastada. Oma kaebuses kirjeldab apellant vaidlust töövaidluskomisjonis 1603 krooni üle, hagi nõue on aga 7488.30 krooni. Tegemist on osaliselt erinevate vaidlustega. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Maakohtu
4. septembri 2008 otsus muutmata. Kuna maakohtu vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes esimese astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 654 lg 6 sätetega vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata.
5. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et ükski selles esitatud väide ei anna põhjust vaidlustatud otsuse tühistamiseks. Maakohus on kohaldanud õigesti materiaalõigust ning põhjendatult jätnud hagi aegumise tõttu rahuldamata.

§ 2

sätestab individuaalse töövaidluse mõiste, milleks on töötaja(te) ja tööandja vaheline lahkarvamus, mis on tekkinud töösuhteid reguleeriva seaduse, haldusakti või tööandja kehtestatud eeskirja kohaldamisel, samuti sõlmitud kollektiiv- või töölepingu täitmisel, ja mida 4 pooled ei ole suutnud lahendada kokkuleppe tee. Nimetatud vaidlus lahendatakse käesoleva seaduse alusel. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja varaline vastutus tuleneb nende vahel eksisteerinud tööõigussuhtest. Kuna tegemist on töölepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõudega, lähtus maakohus aegumise kohaldamisel õigesti individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse vastavatest sätetest. Töösuhtest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks töövaidluskomisjoni või kohtusse nõude esitamise tähtaeg on

§ 6lg 1 järgi neli kuud.

Samale seisukohale on jõudnud Riigikohus 07.11.2008 otsuses nr 3-2-1-102-08. Seetõttu on ekslik apellandi seisukoht, et aegumise kohaldamisel tuleb juhinduda TsÜS § 146 lg-s 1 sätestatud kolmeaastasest aegumistähtajast. Apellandi viide Riigikohtu 07.12.2005 otsusele nr 3-2-1-149-05 ei ole asjakohane, kuna nimetatud lahendis ei käsitletud mitte aegumise küsimust, vaid leiti, et töösuhtest tuleneva kahju hüvitamise vaidluse lahendamisel tuleb kohaldada võlaõigusseaduse lepingu rikkumise ja kahju hüvitamise sätteid, arvestades töökoodeksis sätestatud töötaja varalise vastutuse erisustega.

§ 7

lg 1 kohaselt nõude esitamise tähtaeg algab järgmisel päeval pärast selle päeva saabumist või sündmuse toimumist, mil töötaja või tööandja sai või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest. Maakohus on õigesti tuvastanud, et tööandja sai teada kahjust 03.09.2007 ja 08.10.2007, mil inventuuridega tehti kindlaks puudujääk ning seetõttu oli tema nõue 21.04.2008 aegunud. Apellandi seisukoht, et kuna ta maksis töötajale 27.03.2008 1603 krooni tagasi, mille ta oli kahju hüvitamiseks töötaja palgast 19.10.2007 kinni pidanud, siis tuleks nõude esitamise tähtaega arvestada alates 28.03.2008, ei ole kooskõlas seadusega. 8. TsMS § 171 lg 1 alusel jäävad menetluskulud ringkonnakohtus apellandi kanda. Andra Pärsimägi Viivi Tomson 5 Üllar Roostoja