KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ivo Pilving, Maili Lokk, Agu Timmi Otsuse tegemise aeg ja koht
(2006)2 kinnitatud „Euroopa Vanglareeglistiku“ punktide 17.1, 17.2 ja 17.3 kohaselt tuleb vangid suunata vanglatesse, mis on võimalikult lähedal nende kodule või sotsiaalse rehabilitatsiooni keskustele, kinnipeetava suunamisel tuleb arvesse võtta ka ohutuse ja turvalisuse nõudeid ning tuleb tagada asjakohased režiimid kõikidele vangidele. Ümberpaigutamisel tuleks välja selgitada kinnipeetava soov. Kaebaja suhtes on järgitud osundatud Euroopa vanglareeglistiku punkti 17.1, kuna esialgselt oli ta suunatud kodule võimalikult lähedal asuvasse vanglasse. Vaidlustatud otsus ei ole vastuolus Euroopa vanglareeglistiku punktiga 17.2, nagu ekslikult väidab kaebaja, sest nimetatud punkt kohustab vastustajat ja vanglaid arvestama vangi ohutuse ja turvalisusega. Vaidlustatud otsus ei ole vastuolus ka Euroopa vanglareeglistiku punktiga 17.3, kuna vangi paigutamisel ja ühest vanglast teise suunamisel tuleb eelkõige arvestada isiku ohutuse ja turvalisusega ja alles siis saab arvestada isiku soovidega. Kaebaja perekonnal võib esineda teatud ebamugavusi kaebaja Tartu Vanglas külastamisel, kuid siin tuleb eelistada kaebaja turvalisust perekonna võimalikele ebamugavustele, mille tõttu pole otsus vastuolus ka VangS §-ga
- Kaebajal oli 2008 novembris pikaajaline kokkusaamine perekonnaliikmetega, mille tõttu ei ole vaidlustatud otsus vastuolus ka Euroopa vanglareeglistiku punktidega 24.5 ja 24.6, mis on tõendatud Tartu Halduskohtu menetluses olnud haldusasja nr 3-08-2018 menetlemise käigus kaebaja enda poolt kohtule esitatud pöördumisega. Vaidlustatud otsusega ei võeta kaebajalt vabadust PS § 20 mõttes, kuna kaebaja puhul on tegemist VangS § 2 nimetatud kinnipeetavaga, kellelt on vabadus võetud jõustunud kohtuotsusega. Vaidlustatud otsus pole vastuolus ka konventsiooni artikliga 8 ja PS §-ga 26, kuna kaebaja perekonnaelu puutumatuse riive tuleneb kaebaja kui süüdimõistetu poolt vangistuse kandmisest, mitte aga vangistuse kandmise asukohast. Vastustaja ei ole eiranud PS § 46, kuna asjas puuduvad tõendid, et kaebaja õigust avalduste ja märgukirjade esitamiseks oleks piiratud. Kaebaja üleviimine karistuse kandmiseks Tartu Vanglasse ei ole vastuolus vangistuse eesmärkidega, kuna see on toimunud kaebaja enda julgeoleku kaalutlustel. Kohtul puudub igasugune alus arvamuseks, et kaebaja elu või tervis on ohus Tartu Vanglas. Kaebaja on viimati kohtu poole pöördunud kirjalikult 26.11.2008, kuid Tartu Vanglas viibib ta juba
- a augustist ja kohtule saadetud pöördumistes ei ole kaebaja osundanud, et kaaskinnipeetavad oleks 3 ohustanud tema tervist või elu. Seega oli kaebaja Tartu Vanglasse ümberpaigutamine
- a ka sisuliselt põhjendatud. Vastustaja ei ole eiranud HMS §-des 5 ja 40 sätestatut, kuna haldusmenetlus on läbi viidud eesmärgipäraselt ja kaebajal on olnud võimalus oma seisukohtade avaldamiseks, millist õigust on ta ka kasutanud. Kaebaja ümberpaigutamisega Murru Vanglast (haldusaktiga) ei ole rikutud tema subjektiivseid õigusi ega piiratud tema vabadusi. Kaebajal puudub põhjendatud huvi enda teise vanglasse ümberpaigutamise nõudmiseks või ümberpaigutamata jätmise nõudmiseks. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
- V. Džanashija esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Tartu Halduskohtu
- detsembri 2008 otsuse ning teha uue otsuse, millega rahuldada kaebus täielikult. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei huvita kedagi inimeste ohutus ja tervis vanglas, sest ministeerium hakkab vangla administratsiooniga sellest rääkima alles siis, kui asi on kohtus või algatatud on kriminaalmenetlus. 04.11.2008 kokkusaamine tütre ja isaga katkestati seoses apellandi etapeerimisega. Abikaasa enam apellanti vaatamas ei käi, mis tõendabki, et suhted on katkenud. PS § 20 pole kohaldatav mitte ainult sel juhul, kui kelleltki vabadus võetakse, vaid seda saab kohaldada ka juhul, kui kinnipidamisasutuses ebaseaduslikult õigusi piiratakse. Mitte kellelgi pole õigust sekkuda inimõigustesse rohkem kui see otseselt seadusest tuleneb. Vangla ja ministeerium aga sekkusid oluliselt apellandi niigi piiratud õigustesse. Kohus ei kaalunud otsuse tegemisel kõiki fakte ja tõendeid. Kaebust ei vaadatud läbi objektiivselt, vaid ühekülgselt, mistõttu on kohtuotsus täielikus vastuolus seadusega ja Euroopa Karistusõiguse lõige I punktidega 1-8, lõige VIII punktiga 102.1.
- Kaebuse läbivaatamisel rikkus kohus PS § 13 ja konventsiooni §
- Kirjalikus menetluses esitatud täiendustes apellatsioonkaebusele märgib apellant, et kinnipeetavate üleviimised ühest vanglast teise peavad olema läbi mõeldud, need ei tohi tekitada kannatusi, probleeme ja lisakulutusi. 01.08.2008 akt on apellandile kannatusi ja probleeme tekitanud. 07.08.2007 pidi apellandil olema Murru Vanglas pikaajaline kokkusaamine perega, kuid just samal päeval viidi ta Tartu Vanglasse ega lastud lahendada probleeme perega. Vangla oleks pidanud andma võimaluse kokkusaamisel ära käia ja seejärel etapeerima ta teise vanglasse. Apellandil oli abikaasaga probleeme ja kokkusaamine oli nende jaoks väga oluline. Samuti oli abikaasal majanduslikel põhjustel kulukas Tallinnast Tartusse sõita. Nüüdseks on nende abielu lahutatud. Rikaste inimeste jaoks pole tõesti takistusi sõita ilma eriliste raskusteta vanglate asukohtadesse, aga vähekindlustatud inimestel kaasnevad sellega suured kulutused. 01.08.2007 võttis Justiitsministeerium vastu otsuse saata apellant Murru Vanglast Tartu Vanglasse, kuid sel momendil ei olnud Murru Vanglas apellandile enam mingit ohtu, sest tema ründajad viidi peale intsidenti 11.07.2007 Murru Vanglast ära. Osad ründajad viidi ka Tartu Vanglasse. Apellant leiab, et 01.08.2007 oli ta Murru Vanglas paremini kaitstud kui Tartu Vanglas.
- Justiitsministeerium vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt ei nähtu apellatsioonkaebusest halduskohtumenetluse seadustiku § 31 lg-st 1 tulenevad asjaolud, s. t et milles seisnes kohtupoolne materiaalõiguse normide ebaõige kohaldamine, tõendite ebaõige hindamine või kohtumenetluse normide rikkumine. Asjaolu, et kinnipeetav võidakse paigutada Eestisiseselt erinevatesse vanglatesse, ei tähenda seda, et vangla ei oleks täitnud VangS § 23 lg 1,
- Eesti on geograafiliselt väike riik ning vanglad asuvad suurtes regionaalkeskustes, kuhu on võimaldatud kõikidel suuremate raskusteta logistiline ligipääs. 4 Kaebaja väidetest ei nähtu, et vangla oleks jätnud kinnipeetavale andmata võimaluse kohtuda oma perekonnaga. Samas ei saa vanglasüsteem olla vastutavaks isikuvahelistes suhetes toimunud paratamatute muudatuste ees. Vangistuses viibimine tekitab ebameeldivust. VangS § 41 lg 1 kohaselt kaasnevad vanglas paratamatult teatud kannatused või ebameeldivused, kuid need ei tohi ületada seda piiri, mis kaitseb inimväärikust. Euroopa Inimõiguste Kohus on otsuses Bastone v Itaalia sätestanud, et Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsioon ei anna kinnipeetavale õigust valida kinnipidamiskohta. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu
- detsembri 2008 otsus tuleb jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlustatud otsuses toodud põhjendustega ja HKMS § 47 lg 1 ning TsMS § 654 lg 6 alusel ei pea vajalikuks neid oma otsuses korrata. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamisele. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid ja kohaldanud seadust ning apellatsioonkaebus on põhjendamatu. HKMS § 34 lg 2 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu lahendi seaduslikkust ja põhjendatust apellatsioonkaebuse ja sellele esitatud vastuväidete piires. Halduskohus on oma otsuses õigesti leidnud, et kaebaja ümberpaigutamisega ühest vanglast teise ei ole rikutud tema õigusi. Aluse ümberpaigutamiseks andis sel ajal kehtinud VSkE § 13 ning see otsustus oli antud teha Justiitsministeeriumile. Asja materjalides oleva taotluse järgi oli ümberpaigutamise taotluse rahuldamise aluseks Murru Vangla direktori taotlus, kuna kaebaja oli oma käitumisega põhjustanud mitmeid konfliktsituatsioone teiste kinnipeetavatega, mille tagajärjel tekitati talle kehavigastusi. Seega oli ümberpaigutamise põhjuseks vangla soov ennetada tõsisemate tagajärgedega intsidente. Seoses vangla direktori taotlusega väljastati ka vaidlustatud käskkiri. Kinnipeetava ümberpaigutamise alused on ära toodud VangS §-s
- Seadus ei näe ette võimalust, et kinnipeetaval oleks võimalus ise valida, kus kinnipidamiskohas ta viibib. Kinnipeetava võib ümber paigutada ühest kinnisest vanglast teise, kui see on vajalik kinnipeetava individuaalse täitmiskava elluviimiseks, vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamiseks või julgeoleku kaalutlusel. Kaebaja puhul oli tegemist julgeoleku kaalutlusel ümberpaigutamisega. Halduskohus on põhjalikult käsitlenud ka küsimust, kas selline ümberpaigutamine on kooskõlas Euroopa vanglareeglistiku nõuetega ja leidnud, et neid on järgitud. Määrav ei ole kaebaja viitamine asjaolule, et seoses tema ümberpaigutamisega Tartu Vanglasse on raskendatud suhtlemine perekonnaga. Antud juhul tuleb eelkõige arvestada kinnipeetava turvalisusega, kuna see on riigi esmane ülesanne. Pealegi ei ole Eestis vahemaad nii suured, mis takistaksid läbikäimist oma lähedastega. Samuti on võimalik suhelda lähedastega kirja ja telefoni teel. Vanglas olemisega on kindlasti seotud teatud kannatused ja ebameeldivused ning sellega peab arvestama. kaebaja ümberpaigutamisega ühest vanglast teise ei ole rikutud tema subjektiivseid õigusi ega õigusvastselt piiratud tema vabadusi. Ivo Pilving Maili Lokk 5 Agu Timmi