3-08-1135 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ivo Pilving, Maili Lokk, Agu Timmi Otsuse tegemise aeg ja koht 6. veebruar 2009, Tartu Haldusasja number 3-08-1135 H

§-st 57 lg 3 tulenev kaalupiirang laieneb ühtemoodi kõikidele kinnipeetavatele, samuti on kõikidele kinnipeetavatele tagatud ühtemoodi menetlusseadustikest tulenevad protsessiõigused ja võimalused kohtumenetluse dokumentide hulga vähendamiseks. Kinnipeetava asjadele piirkaalu seadmine hõlbustab ka kinnipeetavate isiklike asjade läbiotsimist ja kontrollimist, dokumentide suurem hulk suurendab vangla julgeolekuriski. Kaebaja on seisukohal, et kohtumenetluse dokumentide arvamine isiklike asjade hulka on ebaõige. Piirang on vastuolus seaduse eemärgiga ning tuleneb normi väärast tõlgendamisest. Nimetatud piirang rikub kaebaja õigusi kaitsta end kohtus, piirang rikub põhiseaduslikku võrdõiguslikkuse põhimõtet, piirab omandiõigust. Samuti on piirang ebaproportsionaalne, kaebajale on arusaasamatu, kuidas dokumentide suurem hulk suurendab vangla julgeolekuriski. Kaebaja lisab, et tema kohtudokumentide kaal on vähenenud 10 kg-le ning kaebaja on sorteerinud mittevajaliku välja. 16 kg oli tal veel hügieenitarbeid ja toiduaineid, mida 05.03.2008 kaebaja saabumisel isiklike asjade hulka ei arvatud. Kaebaja leidis, et kohus võiks algatada normi põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse. 2. Vastustaja on seisukohal, et kaebus on põhjendamatu. Vanglaametnike ettepanek R.K.le, et vähendada oma isiklike asjade kaalu 30 kg-ni tuleneb VSKE §-st 57 lg 3, mille kohaselt ei või olla kinnipeetaval asjade kogukaal rohkem kui 30 kg. Nimetatud säte ei sisalda kaalutlusõigust ega näe ette mingeid erandeid. Vanglal ei ole õigust õigusnormi täitmata jätta ega teha suvalisi erandeid oma äranägemise järgi. Kaebaja ei ole mõistlikult põhjendanud, miks just tema suhtes tuleb teha erandeid ja lubada omada isiklikke asju üle 30 kg. Kaebajale on tehtud üksnes ettepanek viia oma asjade kogus ettenähtud normini. Riik tagab kinnipeetavale voodivarustuse, käterätid, riietuse. Seega peaks isiklikud asjad mahtuma 30 kg piiresse. Tuleb lähtuda sellest,

§-s 57 lg 3 ettenähtud isiklike asjade koguse piirmäär on mõistlik ja selle raamesse peaks mahtuma ka käimasolevate kohtuasjade dokumendid. HALDUSKOHTU LAHEND

1. Tartu Halduskohus jättis
2. oktoobri 2008 otsusega kaebuse rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on justiitsminister andnud 01.02.2007 määruse nr 7, millega on muudetud justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 57 lg 3 sätet. Muudatuse tagajärjel on vähendatud kinnipeetavatele lubatud asjade piirkaalu 50 kg-lt 30 kg-le. 2 Tulenevalt VSKE §-st 57 lg 3 ei või kinnipeetava enda juures olevate ja laos olevate asjade kaal kokku ületada 30 kg. VSKE § 62 lg 2 kohaselt, kui kinnipeetava asjade kaal ületab 30 kg, tehakse kinnipeetavale ettepanek saata piirkaalu ületav kogus asju lähedastele või muudele isikutele väljaspool vanglat. Kui kinnipeetav sellest keeldub, hävitatakse piirkogust ületavad asjad, arvestades võimaluse korral kinnipeetava soovi. Piirkaalu hulka arvatakse kõik isiklikud asjad, välja arvatud äratarvitatavad asjad (toit ja hügieenitarbed), millest ka antud juhul vangla lähtunud on. Kaebaja isiklike asjade hulka ei ole arvatud hügieenitarbeid ega toiduaineid, mis kokku moodustas kaebaja sõnutsi 16 kg. Kaebaja saabumisel 05.03.2008 Tartu Vanglasse oli tema isiklike asjade kaal 30 kg ja kohtudokumentide kaal 28 kg, mis käesolevaks ajaks on vähenenud 10 kg-ni. Tartu Vangla ei ole rikkunud kaebaja õigusi. Tartu Vangla on juhindunud VSKE § 57 lg 3 ning teinud kaebaja saabumisel vanglasse märkuse, et viimane sorteeriks oma isiklikud asjad ning vabaneks liigsetest asjadest. Vangla ametnikud ei ole teinud ettekirjutust, et R.K. hävitaks kohtudokumendid ning vangla administratsioon ei ole ka ise hakanud R.K. asju sorteerima mittevajalikust vabanemiseks. Puudub alus väita, et Tartu Vangla on toiminud õigusvastaselt. Kohtul puudub õiguslik alus teha ettekirjutus ja kohustada Tartu Vanglat mitte arvama kohtumenetluse dokumente isiklike asjade hulka. VSKE § 57 lg 3 kohaselt saab isiklike asjade hulka arvata kinnipeetavale vanglas lubatud asjad, sealhulgas ka kohtudokumendid. Kui kinnipeetava asjade kaal ületab 30 kg, tuleb rakendada VSKE § 62 lg 2 sätteid. Nimetatud seisukohale on asunud õiguskantsler kaebajale suunatud 07.02.2008 vastuses nr 6-3/070728/
3. Õiguskantsler märgib, et seega ei lõpe automaatselt kinnipeetava omandiõigus, kui tal on vanglas lubatust rohkem asju. Riik on taganud kinnipeetavatele voodivarustuse, käterätikud ning piisava riietuse ning kinnipeetav peaks mahutama oma isiklikud asjad kaasa arvatud mõistlik kogus dokumente 30 kg hulka. Vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 15 tuleneb kinnipeetavale õigus omada isiklikke asju vanglasse vastuvõtmisel. Põhiseaduse § 32 kohaselt on igaühe omand puutumatu ja võrdselt kaitstud ning omandit võib omaniku nõusolekuta võõrandada ainult seaduses sätestatud juhtudel. Põhiseaduse § 87 p 6 ja § 94 alusel võib Vabariigi Valitsus ja ministrid seaduse alusel anda määrusi, millega võib volituse raames täpsustada seaduses sätestatud piiranguid. Justiitsminister on VangS § 15 lg 3 tuleneva volituse alusel kehtestanud määrusega kinnises või avavanglas kinnipeetavale keelatud asjade loetelu, enda juures ja laos olevate asjade kogukaalu, samuti hoiule võetavate asjade hoidmise korra. Õiguskantsler on märkinud, et kinnipeetavatele lubatud asjade ja ainete koguste suhtes sätestatud piirangute eesmärk on esmajoones vältida vangla ülekoormamist kinnipeetavate poolt isiklike asjade hulgaga. Samuti tuleb kontrollida piirangu vastavust proportsionaalsuse põhimõttele. Kinnipeetava asjadele piirangu seadmine on eesmärgipärane, et välistada asjade ja ainete põhjendamatut hulka ning kergendada kinnipeetavate läbiotsimist ja kontrollimist. Piirangu seadmisega on hõlpsam leida vangla julgeolekut ohustavaid esemeid, mis kokkuvõttes kaitseb kinnipeetavat asjatu ja tarbetu läbiotsimise eest. Võrdse kohtlemise põhimõtte kohaselt käsitletakse ühetaoliselt kõiki isikuid ühtedes ja samades oludes ning samadel eeldustel. Ühetaoline kohtlemine peab olema tagatud ühesuguste asjaolude korral. Kinnipeetavate suhtes kehtib isiklike asjade piirkaalu norm kõigile kinnipeetavatele ühtemoodi ning kaebaja suhtes ei ole rikutud võrdõiguslikkuse põhimõtet. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4. R.K. esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu
5. oktoobri 2008 otsuse ning teha uue otsuse, millega rahuldada kaebus. Apellatsioonkaebuse kohaselt on kohus on ebaõigesti leidnud,

§ 57

lg 3 järgi saab isiklike asjade hulka arvata kinnipeetavale vanglas lubatud asjad, sealhulgas ka kohtudokumendid, kuid välja arvatud äratarvitatavad asjad (toit ja hügieenitarbed), millest ka 3 antud juhul vangla lähtunud on. Kaebaja leiab, et kohtudokumendid on samuti asjad, mis ei jää alatiseks kaebaja juurde, vaid on vajalikud seniks kuni kestab kohtumenetlus, et tagada enese õiguste kaitse kohtumenetluses. Kohtudokumendid on enamus saadud kaebajal haldusorganilt ja kohtust, mis ei kuulu VSKE § 57 lg 3 järgi mõiste alla kui isiklikud asjad. Kohtudokumentidega tuleb vanglal käituda sarnaselt äratarvitatavate asjadega nagu toiduained ja hügieenitarbed, mida Justiitsministeerium ja vanglad ei arvestata kinnipeetava isiklike asjade hulka VSKE § 57 lg 3 kohaselt. Kohus on vääralt kohaldanud VSKE §-i 57 lg 3, tehes normi tõlgendamisel järelduse, et kinnipeetava isiklike asjade piirkaalu hulka arvatakse ka kohtudokumendid. Seaduse tõlgendamisel tuleb lähtuda ennekõike seaduse mõttest. Sätestatud norm selle kohta, et kinnipeetaval on õigus hoida enda juures või kinnipeetavate isiklike asjade laos vanglasse saabumisel kaasa võetud asju ja vangla vahendusel soetatud isiklikke asju ning kinnipeetava enda juures olevate ja laos olevate asjade kaal kokku ei või ületada 30 kg, tähendab asju mis ei ole äratarvitatavad ja mis ei ole põhiseadusest tuleneva kaebeõigusega seotud dokumendid ega kohtudokumendid. Kinnipeetaval on vajalik omada oma õiguste ja vabaduste kaitseks kohtuga seotud dokumente. VangS § 15 lg 3 sätestab, et kinnises või avavanglas kinnipeetavale keelatud asjade loetelu, enda juures ja laos olevate asjade kogukaalu, samuti hoiule võetavate asjade hoidmise korra kehtestab justiitsminister määrusega. VSKE § 57 "Kinnipeetavale lubatud asjad" lõige 1 ütleb, et kinnipeetaval on õigus hoida enda juures või kinnipeetavate isiklike asjade laos vanglasse saabumisel kaasa võetud asju ja vangla vahendusel soetatud isiklikke asju. Sama paragrahvi lg 3 ütleb, et kinnipeetava enda juures olevate ja laos olevate asjade kaal kokku ei või ületada 30 kilogrammi. VSKE § 57 räägib üldiselt isiklikest asjadest ning ei nimeta, mis asjad kuuluvad või ei kuulu lubatud 30 kg piirkaalu sisse. Toiduained ja hügieenitarbed, mis kinnipeetav on toonud kaasa vanglasse saabumisel või soetanud vangla vahendusel on VSKE § 57 mõistes kinnipeetava isiklikud asjad, mis aga on äratarvitatavad. Neid ei arvestata piirkaalu hulka, kuigi normis on nimetatud, et "kinnipeetava enda juures olevate ja laos olevate asjade kaal kokku ei või ületada 30 kilogrammi". Samuti on justiitsminister ise andnud vanglatele juhised,

§ 57

lg 3 tuleb tõlgendada järgmiselt: "Piirkaalu hulka arvestatakse kõiki isiklikke asju, välja arvatud äratarvitatavad asjad nagu toiduained, šampoonid, seebid, hambapastad, pesupulbrid vms. Samuti ei arvestata asjade piirkaalu hulka erivajadustega kinnipeetavate esemeid, nt ratastool, jalutuskepid vms. Piirkaalu hulka arvestatakse isiklike riiete, esemete, paberite, elektroonika ja teiste asjade kaal. (alus: justiitsministri seisukoht kinni peetavate isikute asjade piirkaalu kehtestamise kohta 26.07.2007.a nr 4-2-05/7723)". Eelpooltoodust nähtub,

§ 57

lg 3 sätestatud piirkaalu hulka ei kuulu hulgaliselt kinnipeetava isiklike asju, mis on mõistlik ja põhjendatud. Sarnaselt tuleb ka kohtudokumentidega toimida, et neid ei arvestataks VSKE § 57 lg 3 tuleneva isiklike asjade piirkaalu sisse, sest need on vajalikud kinnipeetavale tema õiguste kaitsel seniks, kui kestab vastav kohtumenetlus. Kaebaja nõustub õiguskantsleri seisukohas leituga, et: "Kaalupiirangust tuleneva omandiõiguse riive ulatus ja intensiivsus sõltub ennekõike sellest, kui palju võivad kõik kinnipeetava asjad kokku kaaluda. Justiitsministril on teatud otsustusruum määrata kindlaks, kui palju isiklikke asju võib kinnipeetaval vanglas olla. On keerukas määratleda konkreetne arvuline suurus, mis piiritleks proportsionaalse kaalupiirangu ebaproportsionaalsest. Samas ei tohi asjade kaalu ülemmäär moonutada õigust omada isiklikke asju. Kohtu- ja haldusdokumentide all pean silmas dokumente, mida kinnipeetav vajab oma õiguste realiseerimiseks haldusmenetluses, kriminaalmenetluses ning tsiviil- ja halduskohtumenetluses. Kitsamas mõttes on need kinnipeetava kohta tehtud haldus- ja kohtuotsused, erinevad menetlusdokumendid (nt protokollid), mida tuleb menetlusosalistele jagada, ning tema enda taotlusel väljastatud teave paberkandjal (mida võib mh kasutada dokumentaalsete tõenditena). Laiemas mõttes võib nende hulka lugeda ka õigusaktide tekste ja muud avalikult kättesaavat teavet, millega kinnipeetav saab menetluses oma seisukohti põhistada, nagu nt avaldatud kohtuotsused. PS § 15 lg 1 näeb ette 4 igaühe õiguse pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse, samuti on igaühel õigus tema kohta tehtud kohtuotsuse peale seadusega sätestatud korras edasi kaevata kõrgemalseisvale kohtule (PS § 24 lg 5). Ka Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni ( EIÕK) art 6 lg l sätestab õiguse õiglasele kohtumenetlusele, kusjuures art 6 lg 3 tõstab esile kuriteos süüdistatava õiguse saada kiires korras talle arusaadavas keeles üksikasjalikku teavet tema vastu esitatud süüdistuse iseloomust ja põhjustest ning saada piisavalt aega ja võimalusi enda kaitse ettevalmistamiseks. Kohtusse pöördumise õigus ning õiglane kohtupidamine (sh kriminaalprotsess) eeldavad, et kinnipeetaval oleks võimalik vahetult töötada kaebuse koostamiseks, menetlustoimingute sooritamiseks ja kohtuistungite ettevalmistamiseks vajalike dokumentidega. Samuti võib vajalik olla tutvuda õigusaktidega ning asjakohase kohtupraktikaga. PS §-st 14 tuleneb õigus menetlusele ja korraldusele ning heale haldusele. Haldusmenetluses ning üldises suhtlemises vangla ja teiste haldusorganitega tuleb kinnipeetaval tihti kasutada tema kohta tehtud haldus- ja kohtuotsuseid ning muid dokumente (nt dokumentaalseid tõendeid taotlust esitamisel). Seetõttu on ka ligipääs haldusmenetluseks vajalikele dokumentidele PS §-st 14 tuleneva õiguse kaitsealas". Isiklike asjade lubamise eesmärgiks on tagada kinnipeetavale õigus hüvedele, mida pakub piiratud ulatuses isiklike asjade omamine. Kohtumenetluse dokumendid ei ole hüve võimaldavad isiklikud asjad. Nende omamise on kinnipeetavale (kaebajale) peale sundinud kohtumenetluse vastaspool (enamasti avaliku võimu organ) õigusvastase või õiguspärase tegevusega. Seega on kohtumenetluse dokumentide samastamine isiklike asjadega VangS § 15 tähenduses iseenesest väär. Kaebaja leiab, et kohtu- ja haldusdokumentide arvestamine kinnipeetavate lubatud asjade piirkaalule allutatud asjade hulka on vastuolus põhiseadusega. Samuti kui kohtudokumendid kuuluvad VSKE § 57 lg 3 piirkaalu hulka, siis taotles kaebaja kohtul algatada normi põhiseaduslikkuse järelvalve menetlust. Halduskohus on otsuses PS § 12 tulenevat võrdõiguslikkuse printsiibi seisukohti ebaõigesti käsitlenud. Halduskohtumenetluses on poolte kohtlemine ebavõrdne, kui kinnipeetav ei saa võrdselt kohtumenetluse teise poolega vallata asjasse puutuvaid dokumente. Samuti, kui piirang paneb kaebaja ebavõrdsesse olukorda teiste kinnipeetavatega, kes on valinud oma õiguste kaitse asemel apaatsuse või ebaseadusliku vastupanu. Kohus on otsuses ebaõigesti leidnud, et "Vangla ametnikud ei ole teinud ettekirjutust, et R.K. hävitaks kohtudokumendid ning vangla administratsioon ei ole ka ise hakanud R.K. asju sorteerima mittevajalikust vabanemiseks. Seega puudub alus väita, et Tartu Vangla on toiminud õigusvastaselt...". Kaebajale tehti Tartu Vangla poolt 23.04.2008 järjekordsel kaalumisel aktiga ettekirjutus, kus oli kirjas, et kaebaja asjade kaal on lubatust rohkem 17 kg kohtudokumentide arvelt. Kaebajale anti kaks nädalat aega üleliigse koguse kohtudokumentide hävitamiseks või välja saatmiseks, vastasel juhul need hävitatakse. R.K. viskas seejärel ära oma isiklike asju, kuna kohtudokumente ära visata ei olnud võimalik. Need on vajalikud kaebajale õiguste kaitseks pooleliolevates kohtuasjades. Vahepeal kaebaja etapeeriti Tallinna Vanglasse ning tema tagasi saabumisel Tartu Vanglasse 13.06.2008 toimus läbiotsimise järel kaebaja isiklike asjade kaalumine, kus selgus, et kaebaja isiklike asjade kaal ületas lubatud piirkaalu 5,5 kg. Kaebajalt võeti aktiga 5,5 kg kohtudokumente ära 13.06.

1. Halduskohtu 11.06.2008 määrusega kohaldati esialgset õiguskaitset ja keelati Tartu Vanglal R.K. valduses olevate piirkaalu ületavate kohtudokumentide äravõtmine ja hävitamine kuni kohtulahendi jõustumiseni antud haldusasjas. Tartu Vangla tagastas 16.06.2008 R.K.le 5,5 kg kohtudokumente, mis võeti ära 13.06.
3. Tartu Vangla vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt ei ole ükski apellatsioonkaebuses toodud asjaolu halduskohtu otsuse tühistamise aluseks. Apellant ei ole nimetanud, milles konkreetselt seisneb vastustaja toimingute õigusvastasus. Asjaolu, et apellandile tehti 23.04.08 VSKE § 62 lg 2 alusel ettekirjutus oma asjade koguse 5 vähendamiseks piirkaaluni, ei ole õigusvastane, vaid seadusega kooskõlas ja sellest tulenev. Seda enam, et apellant ei ole ettekirjutust tegelikult täitnud. Apellandi poolt vaidlustatud halduskohtu järeldus, mille kohaselt „Vangla ametnikud ei ole teinud ettekirjutust, et R.K. hävitaks kohtudokumendid“, on õige. R.K.le tehti ettekirjutus asjade kaalu vähendamiseks tema enda valikul kas hävitamise või väljasaatmise teel. Eksitav on apellandi väide, nagu oleks teda kohustatud hävitama käimasolevate kohtuprotsesside dokumente. Vastustaja kinnitab, et apellandi isiklike asjade piirkaalu hulka ei ole arvestatud 16 kg temale kuuluvaid toiduaineid ja hügieenitarbeid. Peale selle on R.K.l võimalik omada veel 30 kg dokumente, kui ta seda vajalikuks peab. Ükski keskmiselt mõistlik inimene ei vaja enda õiguste kaitseks sellist kogust dokumente. Sisuliselt sama seisukohta on väljendanud ka apellandi esindaja oma kaebuses. Apellant on ise algatanud rea kohtuvaidlusi, mis on lõppenud tema kaebuste rahuldamata jätmisega. Vangla on sekkunud kinnipeetavate isiklike asjade kogusesse vaid juhul, kui nende kogus ületab silmnähtavalt mõistliku piiri ja just seetõttu ei oleks apellandil iseenesest üldse põhjust asjade piirkaalu pärast vaielda, kui tema eesmärgiks ei oleks jätkuvalt koguda kontrollimatut hulka kõikvõimalikke dokumente. Juhul, kui kohtudokumendid tuleks isiklikele asjadele kehtestatud piirkaalu arvestusest välja jätta, õigustaks see apellanti hoidma enda juures pidevalt ülisuuri paberikoguseid ja vanglal puuduks igasugune võimalus seda korrigeerida või kontrollida. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu
5. oktoobri 2008 otsus tuleb jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlustatud otsuses toodud põhjendustega ja § 47 lg 1 ning TsMS § 654 lg 6 alusel ei pea vajalikuks neid oma otsuses korrata. HKMS Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamisele. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid ja kohaldanud seadust ning apellatsioonkaebus on selles osas põhjendamatu. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuses esitatud seisukohaga, et halduskohus on ebaõigesti leidnud, nagu kuuluks VSKE § 57 lg 3 alusel isiklike asjade hulka ka kohtudokumendid, mis on kinnipeetavale vanglas lubatud. VSKE § 57 lg 1 kohaselt on kinnipeetaval õigus hoida enda juures või kinnipeetavate isiklike asjade laos vanglasse saabumisel kaasa võetud asju ja vangla vahendusel soetatud isiklikke asju. Sama paragrahvi lg 3 alusel kinnipeetava enda juures olevate ja laos olevate asjade kaal ei või ületada 30 kilogrammi. VKSE § 62 lg 2 sätestab, et kui kinnipeetava asjade kaal ületab 30 kilogrammi, tehakse kinnipeetavale ettepanek saata piirkaalu ületav kogus asju lähedastele või muudele isikutele väljaspool vanglat. Kui kinnipeetav sellest keeldub, hävitatakse piirkogust ületavad asjad, arvestades võimaluse korral kinnipeetava soovi. Õiguskantsler oma kirjas
6. veebruarist 2008 nr 6-3/070728/00800861 vastuses R.K. avaldusele on leidnud,

§ 57

lg 3 eesmärgiks on tagada vangla julgeolek ning seeläbi kaitsta riigi sisemist rahu, mis on põhiseaduse preambulas nimetatud oluline õigusväärtus. Õiguskantsler on leidnud,

§ 57

lg 3 sätestatud kaalupiirang ning haldus- ja kohtudokumentide allutamine kaalupiirangule on proportsionaalsed abinõud taotletud eesmärgi saavutamiseks. Õiguskantsler on seisukohal,

§ 57lg 3 ei ole vastuolus põhiseadusega (tl 16-26).

6 Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on otsuse tegemisel hinnanud asjas olevaid tõendeid ja andnud omapoolse motiveeringu, miks ta leiab, et kaebuse esitaja kaebus tuleb jätta rahuldamata. Halduskohus on lõppkokkuvõttes õigesti leidnud, et piirangu seadmisega on hõlpsam leida vangla julgeolekut ohustavaid esemeid, mis kaitseb kinnipeetavat asjatu ja tarbetu läbiotsimise eest. Kinnipeetavate suhtes kehtib isiklike asjade piirkaalu norm kõigile kinnipeetavatele ühtemoodi ning kaebuse esitaja suhtes ei ole rikutud võrdõiguslikkuse põhimõtet. Ringkonnakohus leiab, et puudub ka vastuolu põhiseaduse ja VSKE § 57 lg 3 vahel. Sellisele järeldusele on jõudnud ka õiguskantsler ja puudub alus algatada normi põhiseaduslikkuse järelvalve menetlus. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise korral jäävad apellandi poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud (riigilõiv) tema enda kanda. Vastustaja menetluskulude taotlust ei ole esitanud. Ivo Pilving Maili Lokk 7 Agu Timmi