3-08-1991/20

3-08-1991 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ivo Pilving, Maili Lokk, Agu Timmi Otsuse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2009, Tartu Haldusasja number 3-08-1991 Haldusasi Olar Kiviräha kaebus Tartu Vangla direktori 17.07.2008 käskkirja nr 1-4/980 „Distsiplinaarkaristuse määramine“ tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
2. detsembri 2008 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Olar Kiviräha apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Apellant (kaebuse esitaja) – O.K. Vastustaja (haldusorgan) – Tartu Vangla RESOLUTSIOON Jätta Tartu Halduskohtu
3. detsembri 2008 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse ärakirja kättesaamisest MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
4. Tartu Vangla direktori 17.07.2008 käskkirjaga nr 1-4/980 karistati kinnipeetav O.K. a vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 67 p 1 nõuete rikkumise eest kartserisse paigutamisega 10-ks ööpäevaks. O.K. esitas 11.08.2008 vaide, milles palus Tartu Vangla direktori 17.07.2008 käskkirja nr 14/980 tühistada. Justiitsministeeriumi 26.09.2008 vaideotsusega jäeti vaie rahuldamata. O. Kiviräha kaebuse põhjenduste kohaselt tutvustati kaebajale üheaegselt vaidlustatavat käskkirja ja distsiplinaarmenetluse protokolli ajal, kui ta oli Tallinna Vanglas. Sellega võeti temalt ära õigus teha protokolli sisu kohta kirjalikke märkusi, millega vangla rikkus haldusakti andmisel menetlusnõudeid ja kaebaja õigusi. Vale on vangla väide, et kaebaja ei avaldanud soovi protokollile seletuste andmiseks.
5. Vastustaja Tartu Vangla leidis, et vaidlustatud käskkiri on õiguspärane ja palus jätta kaebuse rahuldamata. Tõele ei vasta kaebaja väide, et temalt võeti ära distsiplinaarmenetluse protokollile kirjalike märkuste tegemise võimalus. Distsiplinaarmenetluse materjalidest nähtuvalt anti kaebajale kahel korral võimalus omapoolsete seletuste andmiseks, kuid kaebaja keeldus seletuste andmisest, jättes oma õigused realiseerimata. HALDUSKOHTU LAHEND
6. Tartu Halduskohus jättis 30.12.2008 otsusega kaebuse rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on alusetud kaebaja väited selle kohta, et talle ei antud võimalust anda omapoolseid seletusi distsiplinaarmenetluses ja teha märkusi distsiplinaarmenetluse protokolli kohta. Asja materjalidest nähtuvalt on O.K. keeldunud 28.06.2008 ja 08.07.2008 seletuste andmisest rikkumiste kohta, mis olid aluseks kaevatavale käskkirjale. Kuna õigusaktides ei ole sätestatud nõuet, et distsiplinaarmenetluse protokolli ja käskkirja tuleb kinnipeetavale tutvustada erinevatel kuupäevadel, ei ole vangla rikkunud haldusakti andmisel menetlusnorme sellega, et andis kaebajale tutvumiseks distsiplinaarmenetluse protokolli ja käskkirja üheaegselt. Distsiplinaarmenetluse protokoll vastab Justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 97 nõuetele ning O.K. ei ole avaldanud soovi protokollile seletuste andmiseks ega märkuste lisamiseks. Kohus ei tuvastanud VangS §-st 64 tulenevate nõuete rikkumist distsiplinaarmenetluse läbiviimisel. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
7. O.K. esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu 30.12.2008 otsuse ja teha uue otsuse, millega rahuldada kaebus. Apellatsioonkaebuse kohaselt on halduskohus kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse normi ja hinnanud tõendeid ebaõigesti, samuti on kohus jätnud tähelepanuta asjaolu, mille pärast kaebaja kohtusse pöördus. Vastustaja poolt läbiviidud distsiplinaarmenetlus ei ole läbiviidud erapooletult, millega vangla rikkus selle läbiviimiseks kehtestatud nõudeid ja korda. VSkE §-de 97 ja 98 loogikast lähtudes on menetlusprotokolli ja materjali tutvustamine vajalik enne käskkirja vormistamist. Distsiplinaarmenetluse protokolli ja direktori käskkirja üheaegse tutvustamisega on võetud kaebajalt õigus enne sisulise otsuse väljaandmist teha märkusi protokolli sisu kohta. Selliseid märkusi võib üksnes siis arvesse võtta, kui nad on tehtud enne direktori käskkirja väljaandmist.
8. Tartu Vangla vaidleb apellatsioonkaebusele vastu leides, et halduskohus ei ole ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi ja ega tõendeid ebaõigesti hinnanud. Seadusandlikud aktid ei keela kinnipeetavale üheaegselt distsiplinaarmenetluse protokolli ja distsiplinaarkaristamise käskkirja tutvustamist. Apellandile oli distsiplinaarmenetluse käigus tagatud võimalus oma seletuste andmiseks. Apellant ei ole märkinud, kuidas mõjutas distsiplinaarmenetluse lõplikku tulemust talle käskkirja ja protokolli tutvustamine samal päeval. Apellant tunnistas 15.12.2008 kohtuistungil, et tegelikku soovi protokollile mingeid omapoolseid märkusi teha tal ei olnud, ta ei lugenud isegi protokolli läbi. 2 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu
10. detsembri 2008 otsus tuleb jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlustatud otsuse lõppjäreldusega ja HKMS § 47 lg 1 ning TsMS § 654 lg 6 alusel ei pea vajalikuks neid korrata. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamisele. Ringkonnakohus leiab, et rikutud on HMS § 37 lg 1 ja 40 lg 1 nõudeid. Ärakuulamisõiguse efektiivne teostamine eeldab materjalidega tutvumise võimaldamist. See on ka distsiplinaarmenetluse protokolli tutvustamise kohustamise mõte. Seega peaks distsiplinaarmenetluse protokolli ja distsiplinaarkaristuse määramise vahele jääma teatud ajavahemik. Rikkumine ei mõjutanud aga otsuse tegemist. Toimiku materjalidest nähtuvalt oli apellant teadlik, et tema suhtes viiakse läbi distsiplinaarmenetlus. Apellant on kinnitanud, et tal ei ole tegelikult protokolli kohta märkusi ning ta isegi ei lugenud seda. Ivo Pilving Maili Lokk 3 Agu Timmi