) § 68 lg 1 kohaselt on vanglaametnikel õigus teostada kinnipeetava läbiotsimist, tema isiklike asjade, elu- ja olmeruumide, samuti teiste ruumide ja territooriumi läbiotsimist keelatud esemete ja ainete avastamiseks. Kinnipeetava läbiotsimist teostavad temaga samast soost isikud. Justiitsministri 01.04.2003 määrus nr 23 „Vangistuse ja eelvangistuse täideviimise üle järelevalve korraldamine“ 4. peatükk reguleerib läbiotsimise korraldust detailsemalt. Nimetatud määruse § 47 kohaselt otsitakse isik läbi kas täielikult või mittetäielikult, läbiotsimine toimetatakse kohas, kus on tagatud isiku privaatsus ning läbiotsimist teostavad läbiotsitavaga samast soost isikud. Täielik läbiotsimine seisnebki isiku läbiotsimises selliselt, et ta võtab ära kõik riided.
lõige 3 kohaselt moodustatakse vangla juurde relvastatud üksus eriülesannete täitmiseks. Relvastatud üksuse ülesanded ja töökorra kehtestas justiitsminister 12.12.2002 määrusega nr 81 „Relvastatud üksuse tegevuse kord“. Nimetatud määruse § 5 lõike 2 punkti 6 kohaselt võtab relvastatud üksus osa vangla ja kinnipeetava läbiotsimisest. Antud juhul rakendati 27.08.2008 relvastatud üksust Tartu Vanglas Justiitsministeeriumi asekantsleri 22.08.2008 korralduse nr 2 kohaselt seoses vajadusega teostada läbiotsimist. Relvastatud üksus viis läbiotsimist läbi kartserkambrites. Justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 7 lg 4 kohaselt kuuluvad kartseri sisustusse järgmised esemed – päevaks ülestõstetavad ja seina külge kinnitatavad või põrandal asuvad kõvad lavatsid, põranda või seina külge kinnitatud laud ja istekohad tulenevalt kohtade arvust kambris, võimaluse korral valjuhääldi, riidenagi, pesemiskoht ja WC. Kartseri kambris on minimiseeritud asjade kogust ja kambri sisustust. Kohtul ei ole alust kahelda vastustaja väidetes, et kaebajat koheldi sarnaselt teiste samas osakonnas kartseris viibivate isikutega, s. t kõigile anti selge ja kuuldava hääletooniga korraldus oma kambris lahti riietuda. Alust ei ole kahelda ka vastustaja väites, et just kartseris olevate esemete vähesuse tõttu kasutavadki seal viibivad kinnipeetavad asjade peitmiseks seljas olevaid riideid ja kehaõõnsusi. 2 Läbiotsimist toimetanud ametniku käsk kükke teha on põhjendatud sellega, et see on kõige vähem isikut riivav viis veendumaks, et keelatud esemeid ei ole peidetud keha õõnsustesse või tuharate vahele. Kaebaja väited selle kohta, et kambri uks oli tema läbiotsimise ajal lahti ja seal viibis palju teisi ametnikke, ei ole õige. Kaebuses kohtule kirjutab O. K., et „ajal, mil ma lahti riietusin, viibis kambris kaks ametnikku“. Kaebaja viibis kartseris üksinda ja teisi kinnipeetavaid ei olnud sinna paigutatud, seetõttu ei ole kohtul alust kahelda selles, et läbiotsimist teostasid ametnikud kambris sees ning selle juures viibisid ainult relvastatud üksuse liikmed. Teisi kõrvalisi isikuid seal ei viibinud. Kambri ust ajal, kui kambris sees on kinnipeetav ja ametnikud, ei suleta julgeoleku kaalutlustel, kuna läbi suletud ukse ei ole võimalik kuulda, kui kambris peaks toimuma vastuhakk läbiotsimist teostatavate ametnike suhtes. Samuti on ukse ning lukkude mehhanismid valmistatud viisil, et nad oleks eelkõige avatavad ja suletavad väljaspoolt kambrit, mitte aga seestpoolt. Läbiotsimise teostamisel järgiti õigusaktide nõudeid. Asjaolu, et läbiotsimine ei pruugi läbiotsitavale meeldida, on arusaadav, kuid
lg 1 kohaselt peavad vangistuses viibivad isikud paratamatult taluma neid ebameelduvusi, mis kaasnevad vanglas kinnipidamisega. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
Kohus on jätnud
5. Justiitsministeerium vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt ei ole apellatsioonkaebus põhjendatud. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 31 lg-le 1 on poolel õigus halduskohtu otsuse peale apellatsiooni korras ringkonnakohtusse edasi kaevata, kui halduskohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, ebaõigesti hinnanud tõendeid või oluliselt rikkunud kohtumenetluse normi. HKMS § 32 lg 6 kohaselt tuleb apellatsioonkaebuses muu hulgas ära märkida, millist materiaalõiguse normi on halduskohus ebaõigesti kohaldanud, millist kohtumenetluse normi on kohus oluliselt rikkunud või milles seisnes tõendite ebaõige hindamine. Vaidluse eseme osas ei ole kaebaja toonud apellatsioonkaebuses argumente, millest nähtuks, et halduskohus oleks kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse norme või ebaõigesti hinnanud tõendeid. O. K. viitab tema poolt esitatud tõenditele, mida kohus on väidetavalt ebaõigelt hinnanud, kuid 3 samas apellant ei täpsusta, milliseid tõendeid ta selle alla mõtleb. Tõendiks ei saa antud kontekstis pidada kaebuse esitaja väiteid, olgu need siis esitatud kaebuses või kohtuistungil. Oma väiteid peab kaebuse esitaja omakorda tõenditega tõendama. Apellatsioonkaebuse väited
¹ lg 1 ebaõigele kohaldamisele on asjakohatud, kuna kohus ei ole sõna-sõnalt tsiteerinud seaduse teksti, vaid võtnud kokku nimetatud paragrahvis sisalduva põhimõtte. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
lg 1 kohaselt on vanglaametnikul õigus teostada kinnipeetava läbiotsimist, tema isiklike asjade, elu- ja olmeruumide, samuti teiste ruumide ja territooriumi läbiotsimist keelatud esemete ja ainete avastamiseks. Kinnipeetava läbiotsimist teostavad samast soost isikud.
lg 3 alusel moodustatakse vangla juurde relvastatud üksus eriülesannete täitmiseks. Relvastatud üksuse ülesanded ja töökorra kehtestas justiitsminister 12.12.2002 määrusega nr 81 „Relvastatud üksuse tegevuse kord“. Määruse § 5 lg 2 p 6 kohaselt võtab relvastatud üksus osa vangla ja kinnipeetava läbiotsimisest. 27.08.2008 kasutati relvastatud üksust Tartu Vanglas justiitsministeeriumi asekantsleri 22.08.2008 korralduse nr 2 alusel seoses vajadusega teostada läbiotsimist ja nad viisid selle läbi kartserikambrites. O. K. läbiotsimine toimus samast soost isikute poolt. Kuigi apellant väidab, et tema ei kuulnud koridoris ametniku poolt antud korraldust, ei ole asjas vaidlust selle üle, et apellandile anti käsklus lahti riietuda, mida viimane ka täitis. Asjaolu, et tema lahtiriietumist jälgis rohkem kui kaks isikut, kes viibisid kambris, ei ole tema õiguste rikkumine, kuna tegemist oli samast soost isikutega ja kambri ust ei olnud võimalik sulgeda julgeoleku kaalutlustel. Samuti ei saa apellandiga nõustuda selles, et tema suhtes ei olnud õiguspärane korraldus, millega tal kästi teha kükke. Kindlasti on õige halduskohtu seisukoht, et see on kõige vähem isiku õigusi riivav viis teha kindlaks, et kinnipeetav ei ole peitnud keelatuid esemeid oma kehaõõnsustesse või tuharate vahele. Seega ei ole rikutud ka apellandi poolt viidatud „Euroopa vanglareeglistiku“ punkte, kuna vanglaametnik ei ole teda kehasiseselt läbi otsinud. Ei saa nõustuda ka apellandi väitega, nagu oleks tema suhtes läbi viidud läbiotsimine vastuolus
sätetega.
lg 1 kohaselt kinnipeetavat, arestialust või vahistatut koheldakse viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine või vahi all viibimine ei põhjusta talle rohkema kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas või arestimajas kinnipidamisega. Sama paragrahvi lg 2 alusel kinnipeetava, arestialuse või vahistatu vabadus allutatakse seaduses toodud piirangutele. Kui seadus ei sätesta konkreetset piirangut, võib vangla, Justiitsministeerium või arestimaja kohaldada vaid selliseid piiranguid, mis on vajalikus vangla või arestimaja julgeoleku kaalutlustel. Piirangud peavad vastama täideviimise eesmärgile ja 4 inimväärikuse põhimõtetele ega tohi moonutada seaduses sätestatud teiste õiguste ja vabaduste olemust. Kuna läbiotsimise eesmärgiks oli vangla julgeoleku tagamine ja selline võimalus on seaduses otseselt ette nähtud ning läbiotsimisel järgiti
§-st 68 lg 1 ning Määrusest nr 81 tulenevat korda ning kasutati O. K. suhtes kõige vähem isiku õigusi riivavat läbiotsimisviisi, siis ei ole alust asuda seisukohale, et selline tegevus kahjustas kinnipeetava inimväärikust. Ivo Pilving Maili Lokk 5 Agu Timmi
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.