← Eesti

3-08-1244/23

Obsah (4)§ 7§ 6§ 47§ 92

3-08-1244 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ivo Pilving, Agu Timmi, Maili Lokk Otsuse tegemise aeg ja koht 27. veebruar 2009, Tartu Haldusasja number 3-08-1244

§ 7

lg 1 kohaselt saab halduskohtusse pöörduda üksnes oma isiklike subjektiivsete õiguste kaitseks ja tuvastamisnõude puhul on vajalik ka kaebaja põhjendatud huvi. J. Kotovi nõue seisneb politseiprefektuuri toimingu õigusvastasuse tuvastamises ja tõendi kehtetuks tunnistamiseks kohustamises. Kellegi elukoha kohta kolmandale isikule tõendi väljastamine pole käsitletav haldusakti andmisena ja selle suhtes ei ole võimalik esitada

§-st 6 lg 2 p 1 tulenevat tühistamise nõuet. Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) §-s 64 sätestatu näeb haldusorganile ette üksnes haldusakti kehtetuks tunnistamise võimaluse, toimingut haldusorgan kehtetuks tunnistada ei saa. HMS § 109 kohaselt võib nõuda toimingu ärajätmist, lõpetamist, tagajärgede kõrvaldamist või kahju hüvitamist vastavalt riigivastutuse seadusele. Tõendi väljastamises seisnevat toimingut ei saa haldusorgan enam ära jätta ega lõpetada, mistõttu saab kõne alla tulla vaid tagajärgede kõrvaldamine või kahju hüvitamine. Kaebaja ühe huvina on toodud kahju hüvitamise soov, kuid väidetud, et selle tekitajaks on B. Beljajev. Kaebaja nõuab AS Eesti Energia ja B. Beljajevi vahel õigusvastaselt sõlmitud lepingu lõpetamist. See nõue kannab tõendi tagajärgede kõrvaldamise soovi ja võib olla käsitletav ka tuvastamisnõude põhjendusena, kuid ei anna siiski alust kaebuse rahuldamiseks. Halduskohus ega politseiprefektuur ei saa sekkuda eraõiguslike isikute vahelistesse lepingulistesse suhetesse. Mistahes sõnastusega ettekirjutus Ida Politseiprefektuurile ei muudaks vaidlusalust tõendit ja väidetavalt selle alusel sõlmitud lepingut olematuks. Üheselt ei ole selge, et tõendi olemasolu oli lepingu sõlmimise aluseks. Viru Maakohtu järelepärimisele antud vastuses on AS Eesti Energia väljendanud selget arusaamist sellest, et võrguühenduste tegemiseks ja vastavate lepingute sõlmimiseks ei piisa taotleja elukohta kinnitava tõendi olemasolust, sest vaja on ka kooskõlastust hoone omanikuga. Kui leping on vaatamata sellele siiski üksnes tõendi andmete alusel sõlmitud, ei ole see enam Ida Politseiprefektuuri toimingu tagajärg, vaid AS Eesti Energia enda teadlikult vale käitumine. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED J. Kotov esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu 23. oktoobri 2008 otsuse ning teha uue otsuse, millega rahuldada kaebus täielikult. Apellatsioonkaebuse kohaselt on halduskohus oluliselt rikkunud menetlusnormi. Halduskohus jättis kaebuse rahuldamata, kuigi leidis, et politseipoolne tegevus tõendi väljastamisel oli ebaseaduslik. Kohtuotsuse põhjendustes on kohus jätnud tähelepanuta toimingu õigusvastasuse tuvastamise nõude, millega rikkus

§ 6lg 3 p 1 nõudeid.

Kui kohus leidis, et toiming tõendi väljastamisel oli seadusega vastuolus, oleks ta pidanud tunnistama selle toimingu õigusvastaseks. Halduskohtul puudub pädevus hinnata, kas konkreetne kohtulahend on hilisemalt kasutatav tõendina tsiviil- või muudes vaidlustes. Halduskohtu ettekirjutus tõendi kehtetuks tunnistamise kohta näitab selle tõendi õigusvastasust ja on kasutatav vaidluses lepingu seaduslikkuse üle. Ida Politseiprefektuur vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt ühtivad Ida Politseiprefektuuri seisukohad halduskohtu otsuses toodud järelduste ja põhjendustega. Vastustaja rõhutas, et haldusorgan ei saa toimingut kehtetuks tunnistada. Samuti ei saa politseiprefektuur ega kohus sekkuda eraõiguslike isikute vahelistesse lepingulistesse suhetesse. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 23. oktoobri 2008 otsus muutmata. 3 Ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlustatud otsuses toodud põhjendustega kaebajal põhjendatud huvi puudumise ja toimingu kehtetuks tunnistamise võimatuse osas ning

§ 47lg 1 ja Ts

MS § 654 lg 6 alusel ei pea vajalikuks neid oma otsuses korrata. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamisele. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid ja kohaldanud seadust ning apellatsioonkaebus on alusetu. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist: Põhjendatud ei ole apellandi väide, et halduskohus on otsuse tegemisel rikkunud oluliselt menetlusnormi (

§ 6

lg 3 p 1) sellega, et jättis tähelepanuta kohtuistungil esitatud toimingu õigusvastasuse kindlakstegemise nõude. Halduskohtu vaidlustatud otsuse põhjendustest nähtuvalt ei ole halduskohus jätnud seda nõuet tähelepanuta. Halduskohus on 16.10.2008 otsusega jätnud J. Kotovi kaebuse täies ulatuses, s. o ka toimingu õigusvastasuse kindlakstegemise nõudes, rahuldamata. Põhjendatud ei ole ka see apellandi väide, et tuvastades sisuliselt politseiprefektuuri toimingu õigusvastasuse, oleks halduskohus pidanud J. Kotovi kaebuse rahuldama.

§ 7

lg 1 kohaselt saab isik halduskohtusse pöörduda üksnes oma isiklike subjektiivsete õiguste kaitseks ja tuvastamisnõude puhul on vajalik ka kaebajal põhjendatud huvi esinemine toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks. Riigikohus on oma otsuses nr 3-3-1-11-02 märkinud, et põhjendatud huviks tuvastamiskaebuse puhul võivad olla kahju hüvitamise nõue (õigusvastase toimingu teinud haldusorgani vastu) ning ka preventiivsed või rehabiliteerivad eesmärgid. Otsuses nr 3-3-1-28-99 on Riigikohus märkinud, et põhjendatud huvi olemasolu tähendab seda, et isikul on haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemisega võimalik kaitsta oma õigusi. Halduskohtule esitatud kaebusest ja kohtuistungil kaebuse esitaja poolt antud seletustest nähtuvalt on J. Kotov pidanud põhjendatud huviks politseiprefektuuri toimingu õigusvastasuse tuvastamisel seda, et ta saaks esitada kahju hüvitamise nõude B. Beljajevi vastu tsiviilasjas ning lõpetada AS Eesti Energia ja B. Beljajevi vahel väidetavalt ebaseaduslikult sõlmitud lepingu. Tsiviilkohtumenetluses ei ole vaidlusalusel tõendil ette kindlaksmääratud jõudu ning tõendit hinnates saab üldkohus hinnata haldusorgani poolt õiendi väljaandmise õiguspärasust. Kõiki vastuväiteid, mida apellant soovib tõendi suhtes esitada käesolevas asjas, on tal võimalik esitada tsiviilkohtumenetluses. Seega ei ole apellandi tuvastamishuvi põhjendatud. Halduskohtu funktsioon ei ole olla eelinstantsiks üldkohtule üksikutele tõenditele hinnangu andmisel. Kohustamisnõude rahuldamata jätmise osas ei ole apellant apellatsioonkaebuses vastuväiteid esitanud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et toimingut ei ole võimalik kehtetuks tunnistada. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellandi menetluskulud (riigilõiv, õigusabikulud)

§ 92lg 1 alusel tema enda kanda.

Ivo Pilving Agu Timmi 4 Maili Lokk

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.