3-08-580/28

3-08-580 Kohtuotsus Eesti Vabariigi nimel Pärnus,

1. detsembril 2008.a., Tallinna Halduskohtu kohtunik Aivar Koppel, kaebuse esitaja V. A, tema esindaja Helge Salusoo arvamuse andmiseks kaasatud Pärnu Pensioniameti esindaja Nele Mals`i osavõtul arutas avalikul kohtuistungil 09.12.2008 V. A nõuet tuvastada avalik-õiguslik suhe - töötamine kalurikolhoosis H (1991 aastast ümber nimetatud AS-ks H) perioodil 05.03.1973 kuni 16.03.1992 ning perioodil 01.01.1993 kuni 10.06.2000 AS’is H (hiljem ümberkujundatud osaühinguks) kalalaeva motoristina vähemalt 12 aasta ja kuue kuu ulatuses kui vajalikku eeldust soodustingimustel vanaduspensioni määramisel. Esitatud avalduse kohaselt töötas V. A 25 aastat ja 10 kuud rannakalurina, alates 05.03.1973.a. kuni 31.12.1992 kalurikolhoosis H (arvates 25.05.1991 reorganiseeritud aktsiaseltsiks) ning seejärel AS-is (hiljem osaühingus) H (01.01.1993 – 10.06.2000), täites kalalaevas täistööajaga motoristi ülesandeid. V. A täpsustab siiski, et töö rannakalurina oli hooajaline, kestes püügivõimalustest sõltudes tavaliselt seitse kuud aastas, millest kevadine hooaeg haaras endasse neli kuud alates
2. märtsist kuni juuni lõpuni ja sügisene lisas veel kolm kuud (september, oktoober, november). Peale selle püüdis ta aastatel 1975 kuni 1981 igal suvel kaks kuud hülgeid. Üldse on V.A oma arvestuste kohaselt töötanud täistööajaga kalalaeva motoristina 189 kuud (25 x 7 + 14) ehk üle 15 aasta. Kalapüügist vabadel perioodidel oli avaldaja ametis kas autoremondilukksepana või ehitajana. Dokumentaalselt on töötamine kalalaeva motoristina tõendatud vaid osaliselt: perioodi kohta 16.03.1992 -10.06.2000.a. mis on 8 aastat ja 3 kuud AS-s H (tööraamatu kanne nr 9) ja aastatel 1982 ja 1991 ettevõttes H (vastavalt kalurite nimekirja andmetele). Ülejäänud perioodide kohta kajastab tööraamatu kanne nr 4 töötamist His kalurina, mitte motoristina. Kaebaja soovib kohtu kaudu tõendada tunnistajate ütlustega fakti, et töötas Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 .a. määrusega nr 206 kinnitatud tootmisalade, tööde, kutsealade või ametikohtade loetelu nr 2 XVIII osas toodud erialal (kood 14718) – kõigi nimetustega motoristid (masinistid) vähemalt 12 aastat ja kuus kuud kuivõrd dokumente kogu vajaliku perioodi kohta 1 motoristina töötamise kohta ei ole. Osa neist hävis Hi kontorihoone põlengus 1978.a., osa on läinud kaotsi seoses säilitustähtaja möödumisega. Pärnu Pensioniamet oma kirjalikus vastuses osundab kaebaja soovile vaidlustada oma tööraamatu kandeid nr 4 ja 6 kalurina töötamise koha ajavahemikul 05.03.1973 – 16.03.1992 väitega, et faktiliselt töötas ta nimetatud perioodil kalurikolhoosis H kalalaeva motoristina ning tuvastada see tunnistajate ütluste abiga. Järgnevalt selgitab pensioniamet soodustingimustel vanaduspensioni saamise õigus tingimusi, mis on Soodustingimustel vanaduspensioni seaduse (edaspidi SVPS) § 1 punkti 2 alusel on isikul, kellel on vähemalt 25-aastane pensionistaaž, millest vähemalt 12 aastat ka 6 kuud on töötatud nimekirjas nr 2 loetletud töödel. Sellisel isikul on õigus pensionile viis aastat enne Riikliku pensionikindlustuse seaduse (edaspidi RPKS) § 7 lg 1 või 2 sätestatud vanusesse jõudmist. SVPS § 1 alusel ei arvata sooduspensionile õigust andva staaži hulka nimekirja nr 2 loetelus nimetatud töödel osalise tööajaga töötamise aega. Pensioniamet märgib, et Vabariigi Valitsuse 16.07.1992.a. määrusega nr 206 kinnitatud „Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelus nr 2“ (edaspidi Loetelu nr 2) osas XVIII Transport ja side, punkti 2 Mere- ja jõetransport alapunkti 1 Mere- ja jõelaevastiku laevade meeskond, koodi 14718 alusel loetakse soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka töötamist kõigi nimetustega motoristidena (masinistid) ja nende abidena. Avaldaja tööraamatu kande nr 4 põhjal on V. A tööle võetud kalurikolhoosi „H“ alates 05.03.1973 kalurina ning kande nr 6 järgi on ületoomise korras kalurikolhoosist AS-i H alates 25.05.1991 taas kalurina. AS „H“ 25.01.2008 tõendi nr 2-6/02 põhjal on kaebaja töötanud aastatel 1982 – 1991periooditi kalurikolhoosis „H“ ujuvkoosseisus töönduslikul kalapüügil Läänemerel(seisevnootade ja mõrdadega) mootorpaadi motoristi ja madrus- kaluri ametikohal, mis annab kinnitust tema töötamise kohta motoristina osalise tööajaga. Kaebusele lisatud rannakalurite 1982.a. II ja III kvartali nimekirjast ja kalalaeva TRП-199 1991.a. munsterrollist nähtub, et kaebaja töötas nimetatud aastatel kalurikolhoosis „H“ kalalaevas motoristina. Seega esitatud dokumentidest ei kajastu, et kaebaja oleks töötanud kalurikolhoosis „H“ ja ASis H perioodil 05.03.1973 kuni 16.03.1992 täistööpäeva ulatuses motoristina, mistõttu pensioniametil puudub õiguslik alus arvata tema töötamist vaidlusalusel perioodil nimekirja nr 2 järgi soodustingimustel vanaduspensionile õigustandva staaži hulka. RPKS § 27 lg 3 alusel Vabariigi Valitsuse 10.01.2002.määrusega nr 6 kehtestatud „Pensioniõigusliku staaži tõendamise korra“ (edaspidi Pensioniõigusliku staaži tõendamise kord), § 1 lõike 2 kohaselt tehakse pensioniõigusliku staaži hulka arvatav tegevuse aeg kindlaks pensioniõigusliku staaži tõendamiseks esitatud dokumentide, eelkõige tööraamatu alusel. Tööraamatu või tööraamatus vastavate kannete puudumise või ebaõigete kannete korral võib pensioniõiguslikku staaži tõenda muu dokumendiga, milles on andmed töötamise aja kohta. 2 RPKS § 33 lg 2 sätestab pensionikomisjoni pädevuse, milleks käsitletud seaduse § 33 lg 2 p 2 kohaselt on muuhulgas pensioniõigusliku staaži tõendamiseks esitatud dokumentidele õigusliku hinnangu andmine Pensioniõigusliku staaži tõendamise korra § 28 kohaselt kui dokumendid pensioniõigusliku staaži või selle eri perioodide kohta ei ole säilinud, on pensionitaotlejal õigus pöörduda pensioniõigusliku staaži tõendamiseks kohtusse. Pensioniameti esindajal vastuväiteid staaži tõendamise kohta tunnistajate ütlustega, ei ole. Kohtule antud täiendavas seisukohas (lk.76-77) jääb pensioniamet seisukohale, et perioodil 05.03.1973 – 16.03.1992 ja sellest hilisemalt ei ole V. A töötamine motoristi ametikohal, mis annaks õiguse soodustingimustel vanaduspensionile, 12 aasta ja kuue kuu vältel tõendatud. Tõendatud on soodusstaaž kuue aasta kuue kuu ja 17 päeva ulatuses. Erinevalt esmasest seisukohast leiab pensioniamet nüüd, et kuna V. A endiste tööandjate poolt on esitatud dokumentaalsed tõendid, siis soodustingimustel pensionistaaži tunnistajatega tõendada ei saa. Kohtu seisukoht Soodustingimustel vanaduspensionide seaduse § 1 punkti 2 alusel on õigus soodustingimustel vanaduspensionile isikul, kes on töötanud muudel tervist kahjustavatel ja raskete töötingimustega töödel Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatava tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade nimekirja nr 2 järgi ning kellel on vähemalt 25-aastane pensionistaaž, millest vähemalt 12 aastat ja kuus kuud on töötatud nendel töödel. Käesolevas punktis nimetatud isikul on õigus pensionile viis aastat enne riikliku pensionikindlustuse seaduse § 7 lõigetes 1 või 2 sätestatud vanusesse jõudmist. Loetelu nr 2 alajaotuse XVIII Transport ja side, punkti 2 Mere- ja jõetransport alapunkti 1 Mere- ja jõelaevastiku laevade meeskond, koodi 14718 alusel loetakse soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka töötamist kõigi nimetustega motoristina (masinistina), nende abidena. Riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 27 lõike 3 kohaselt kehtestab pensioniõigusliku staaži tõendamise korra Vabariigi Valitsus. RPKS § 27 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse 10.01.2002.a. määrusega nr 6 kehtestatud pensioniõigusliku staaži tõendamise korra § 2 näeb ette, et üldjuhul esitatakse pensioniõiguslikku staaži tõendava dokumendina tööraamat. Tööraamatu või tööraamatus vastavate kannete puudumise või ebaõigete kannete korral võib pensioniõiguslikku staaži tõendada ka muude dokumentidega, kust nähtuvad andmed töötamise aja kohta. Viidatud määruse § 28 kohaselt tuleb pensioni taotlejal juhul, kui dokumendid pensioniõigusliku staaźi või selle eri perioodide kohta ei ole säilinud, pöörduda pensioniõigusliku staaźi tõendamiseks kohtu poole. Soodustingimustel vanaduspensioni seaduse (SVPS) § 1 punkti 2 viimase lõigu ja § 11 teise lause kohaselt arvestatakse soodusstaaži hulka ainult aeg, mil isik töötas täistööajaga soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvatel tööaladel. Nimetatud tööalal osalise tööajaga töötamine ei anna õigust soodustingimustel vanaduspensionile. Avaldaja tööraamatu sissekannete nr 4 ja 6 järgi on ta kalurina töötanud alates 05.03.1973 kuni 16.03.1992 (algul kalurikolhoosis H ja arvates 25.05.1991 sellest reorganiseeritud samanimelises aktsiaseltsis). 3 Kalurikolhoosi „H” S brigaadi kalurite 1982.a. II ja III kvartali säilinud nimekirjas on V. A ametikohaks toodud motorist (tl 12), samal ametikohal asub ta ka aluse TPП-199 1991.a. munsterrollis (tl. 11). AS H 25.01.2008 poolt arhiveeritud dokumentaalsete materjalide (töötasu arvestuslehed, isikukaardid, kalurite nimekirjad, juhatuse esimehe korraldused) alusel koostatud tõendi nr 26/02 järgi töötas V.A 01.04.1982 kuni 03.07.1991 aastatel periooditi ujuvkoosseisus töönduslikul kalapüügil Läänemerel (seisevnootade ja mõrdadega) mootorpaadi motoristi ja madrus-kaluri ametikohal. (tl. 35-36) Kohtule 25.03.2008.a. esitatud avalduses taotleb V. A soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks tuvastada tema töötamine kalurikolhoosis H mitte kalurina vaid kalalaeva motoristina. Kaebaja soovitud tunnistajad andsid kirjalikult asja kohta järgmisi ütlusi: E. A sõnade kohaselt töötanud ta koos V. Aga kalalaevas, kus ta ise oli lülivanem, aastatel 1975 kuni
3. V. A olnud alusel vastava väljaõppe läbinud motorist. Sellal märgitudki kõikidesse dokumentidesse töökohaks kalur olenemata sellest, mis ameti keegi laevas tegelikult pidas (tl 58). P. V (Hi endine peainsener ja juhatuse esimees) tunnistab, et kolhoosis kasutatud ametinimetused ei kajastanud tehtavat tööd. Kogu laevapere nimetati kaluriteks. V. A töötamist kalalaevas motoristina teab tunnistaja seetõttu, et tol ajal kuulus tema töökohustuste hulka laevade komplekteerimine meeskondadega, sealhulgas munsterrollide vormistamine, kus pidi olema kirjas kellena konkreetne isik töötab. Tunnistaja lisab, et püügivaheaegadel pidi V. A muuhulgas ka Suursadama töökojas teostama laevamootorite remonti ja ettevalmistamist järgmiseks püügihooajaks ja seda mitte ainult oma laevas, vaid ka teistel alustel, mis samuti tuleks arvestada töötamise hulka motoristina, kuna see nõudis vastavaid erialaseid teadmisi ja oskusi (tl.61). Kohtuistungil 09.12.2008 antud ütlustes (lk 91-96) märkis P. V, et V. A töötas rannapüügis väiksematel alustel motoristina mille kõrval aga tuli tegelda ka püüniste nõudmise ja korrastamisega kuna kalapüük oli ühine töö, millest laevapere liikmed kõik osa võtsid. Hinnates asjas kogutud materjale saab asuda järgmisele seisukohale: AS H 25.01.2008 tõendi 2-6/02 järgi töötas V.A ajavahemikul 01.04.1982 kuni 03.07.1991 periooditi ujuvkoosseisus töönduslikul kalapüügil Läänemerel (seisevnootade ja mõrdadega) mootorpaadi motoristi ja madrus-kaluri ametikohal (tl. 35-36), mis annab kinnitust tema töötamise kohta motoristina osalise tööajaga. Isikukaardi (lk 26) kirjete kohaselt oli V. A sellal kalur. Ei kaluri ega madrus-kalur ühiskutse anna alust vanaduspensionile soodustingimustel. AS H tõend 2-6/02 on kooskõlas asjas kogutud materjalide, sealhulgas V. A enda seletuse ning tunnistajate ütlustega. Toimiku lehekülgedel 11-12 olevatest 1991.a. munsterrolli ja „Hi” S brigaadi kalurite 1982.a. nimekirja koopiatest selgub, et alusel, millel V. A rannapüügis kala nõudis, töötas kolm meest: vanem, motorist ja madrus-kalur. Sellise koosseisu juures on tavaline, ja seda kinnitavad nii V. A ise (lk 95) kui tunnistaja P. V (lk 91-92), et püüniste juurde jõudmisel tuli ka motoristil tegelda nende väljavõtmise, sissepanemise ja tühjendamisega milline tegevus moodustab seega protsentuaalselt tuntava osa kogu tööpäevast. V. A ja P. V (lk 91) kinnitusel jäid tema töö iseloom ja kasutatav paat (kakuam või lestapaat) muutumatuks kogu „His” töötamise ajal (s.o aastatel 1973 – 1992). Neil asjaoludel puudub kohtul alus tuvastamaks V. A töötamist kalurikolhoosis „H” ajavahemikul 05.03.1973 – 16.03.1992 täistööajaga motoristina. Motoristi all mõistetakse laevas isikut, kes seisab masinavahis, osaleb mehhanismide ja süsteemide ekspluateerimisel ja tehnohooldusel ning seda kõike sada 4 protsenti tööajast, saamaks vanaduspensioni soodustingimustel. Küll ei ole avaldaja Pärnu Pensioniameti vahel vaidlust selles, et töötamine AS-s (hiljem OÜ-s) H loetaks vastavalt ettevõtte väljastatud tõendis toodud mahule (lk 37) töötamiseks täistööajaga motoristina (arvestamata püüniste, paatide ja seadmete remondi aega). Samas ei ole sellel asjaolul V. A kohtule esitatud avalduse eesmärgi seisukohast tähtsust, kuivõrd osaline soodusstaaž (s.o vähem kui 12 aastat ja kuus kuud) ei oma V. A jaoks õiguslikku tähendust ega kuulu kohtu poolt AS H osas tuvastamisele kuna on olemas dokumentaalne tõend („Pensioniõigusliku staaži tõendamise kord”, § 28). Eeltoodu alusel ja juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 5 ja § 31 lg 1 kohus otsustas:
4. Jätta V. A taotlus tuvastada tema töötamine kalalaeva motoristina (kood 14718) vähemalt 12 aasta ja kuue kuu ulatuses rahuldamata. Otsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates selle avalikust teatavakstegemisest. Aivar Koppel halduskohtunik 5 6