← Eesti

2-09-22566/4

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunikuabi Aita Kastor Otsuse tegemise aeg ja koht 16.juunil

  1. a, Valga kohtumaja Riigi õigusabi asja nr ÕA – 2-09-22566 R.Z. (isikukood XXXXXX, elukoht: X, X vald, X) taotlus riigi õigusabi saamiseks isiku esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus. Kirjalik menetlus. RESOLUTSIOON Juhindudes „Riigi õigusabi seaduse“ § 4 lg 3 p 4, § 6 lg 1, § 8 lg 3, § 14, § 15 lg 2 ja lg 5 ning „Tsiviilkohtumenetluse seadustiku“ § 221, 463-466 ja § 475 lg 1 p 16 kohus m ä ä r a s:
  2. Rahuldada R.Z. taotlus riigi õigusabi saamiseks isiku esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus.
  3. Anda riigi õigusabi kohustusega 12 osamaksena 50% suuruses summas hüvitada õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud ühe aasta jooksul pärast riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramist.
  4. R.Z.`ul tasuda riigi õigusabi osamaksed Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 AS SEB panka või nr 221023778606 Hansapanka, viitenumber mõlema konto puhul
  5. Osamakse kviitungitele märkida kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest õigusabi osamakse tasuti.
  6. Määrata riigi õigusabi osutavaks advokaadiks vandeadvokaadi vanemabi Kalju Kutsar Advokaadibüroost Valge ja Uiga Valga osakonnast; Valga Riia 14, telefon
  7. Kohtumäärus saata teadmiseks taotluse esitanule, Rahandusministeeriumile ja Eesti Advokatuurile ning täitmiseks vandeadvokaat Kalju Kutsarile. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib riigi õigusabi taotleja esitada Tartu Ringkonnakohtule erikaebuse Tartu Maakohtu Valga kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse ärakirja kättesaamisest. Asjaolud Riigi õigusabi taotlus R.Z. esitas 18.mail 2009.a. Tartu Maakohtu Valga kohtumajale taotluse riigi õigusabi saamiseks isiku esitamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus. Õigusabi taotleja soovib õigusabi oma õiguste kaitseks BIG panga võlanõuete vastu. Õigusabi taotleja on abielus ja peres kasvab 3 last. Taotleja töötab X hooldustöötajana. Kohtu lahendi põhjendused Kohus, tutvunud esitatud taotluse ning sellele lisatud ja kohtu poolt täiendavalt kogutud tõenditega, leiab, et taotlus riigi õigusabi saamiseks kuulub rahuldamisele. „Riigi õigusabi seaduse“ (RõaS) (RT I 2004, 56, 403) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab teha seda üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Kohus leiab, et hinnates taotleja majanduslikku seisundit, võttes sealjuures aluseks autoregistri, kinnistusraamatu, pankade, äriregistri, Maksu-ja Tolliameti, Sotsiaalkindlustusameti, Väärtpaberikeskuse ja taotleja enese poolt kohtule avaldatud andmed, ei suuda taotluse esitanu oma majandusliku seisundi tõttu õigusabi vajamise ajal koheselt ühekordse summana tasuda asjatundliku õigusteenuse eest. R.Z.`u esitatud andmete kohaselt on tema sissetulekuks kuus on 10800.-. Maksuametilt saadud tõendi kohaselt oli tema 2008 aasta sissetulekuks aastas 73730.- seega kuus 6144.- krooni ning Sotsiaalkindlustusameti tõendi kohaselt 600.- kuus peretoetust.. Vararegistrite andmetel puudub taotlejal igasugune vara, mida oleks võimalik realiseerida õigusabi kulude katteks. Äriregistrist nähtub et taotlejal puudub osalus äriühingutes. Kinnistusraamatu andmetel omab ta kinnistut 1340840 mis on pere elukohaks. Autoregistri andmetel puudub taotleja nimel igasugune sõiduk. Kohtunikuabi leiab, et R.Z. ei ole võimeline peale igakuiste vältimatute püsikulutuste kandmist tasuma koheselt ja ühekordse summana täiendavalt veel vajamineva õigusteenuse eest. Kuivõrd taotleja sissetulekud ei võimalda koheselt õigusabiteenuse eest tasumist ja hetkel ei ole ette näha ka isiku majandusliku seisundi paranemist kuna taotleja sissetulekud ning väljaminekud pole tasakaalus, kuid R.Z. omab töökohta siis sellest tulenevalt tuleb talle anda riigi õigusabi sellisel viisil, et ta tasub kulud 50% ulatuses ühe aasta jooksul 12 osamaksena pärast riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramist. Samuti peab kohus oluliseks selgitada, et RõaS § 28 lg 1 kohaselt kohustatakse isikut juhul, kui riigi õigusabi saaja oli riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude hüvitamisest täielikult või osaliselt vabastatud ja tema majanduslik seisund või maksevõime viie aasta jooksul pärast riigi õigusabi osutamise lõpetamist oluliselt paraneb, hüvitama riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud ühekordse maksena või osamaksetena. Riigi õigusabi saaja ei pea riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulusid hüvitama, kui tsiviilasja lahendamisel mõistetakse kohtukulud täielikult või osaliselt välja vastaspoolelt – selles osas, milles kohtukulud kannab vastaspool. RõaS § 18 lg 2 kohaselt määrab kohus riigi õigusabi osutavaks advokaadiks sellega nõus oleva advokaadi. Kohtule on andnud oma nõusoleku nimetatud asjas riigi õigusabi osutamiseks advokaadiks vandeadvokaadi vanemabi Kalju Kutsar Advokaadibüroost Valge ja Uiga Valga osakonnast; Valga Riia 14, telefon
  8. Aita Kastor Kohtunikuabi

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.