Ühtlasi kinnitab hageja, et pooltel oli kokkulepe, et juhul kui kostja täidab 11.01.2008 garantiikirjas sätestatud maksete graafikut, siis hageja loobub inkassokulude sissenõudmisest kostjalt. Seetõttu tuleks 11.01.2008 koostatud garantiikirjana pealkirjastatud kokkulepet vaadelda kompromisslepinguna, mitte deklaratiivse võlatunnistusena. Hageja ei nõustunud kostja seisukohaga, nagu ei oleks tõendatud kahju tekkimine hagejale. OÜ-le Credit Expert tasu maksmise kohustus tuleneb lepingust. Seetõttu on hagejale kahju tekkinud sõltumata sellest, kas hageja on OÜ-le Credit Expert tasu maksmise kohustuse täitnud või mitte. Hageja juhib tähelepanu ka sellele, et kostja ei ole tõendanud oma väidet selle kohta, nagu oleks hageja ja OÜ Credit Expert vahel sõlmitud leping fiktiivne.
Võimalik on ka nn deklaratiivne võlatunnistus, mille eesmärgiks ei ole 3 luua uut kohustust, vaid üksnes olemasoleva kohustuse kinnitamine ja seeläbi võlgniku loobumine võimalikest vastuväidetest võlale, millega samuti lihtsustatakse võla sissenõudmist. Sellise võlatunnistuse tähendus määratakse võlatunnistuse sisu ja ulatusega. Üldjuhul on deklaratiivse võlatunnistuse põhiliseks tagajärjeks tõendamiskoormise muutmine, s.t võlgnik peab tõendama, et tunnustatud võlga ei ole või see on lõppenud.“. Kohus nõustus kostjaga selles, et 11.01.2008 garantiikirjas on kostja üksnes kinnitanud olemasolevat kohustust, kuid ei ole loonud iseseisvat uut kohustust. Seetõttu on 11.01.2008 garantiikirjal deklaratiivse võlatunnistuse tunnused. Kohtu arvates on 05.02.2008 sõlmitud poolte kokkuleppel kompromisslepingu tunnused. Kokkuleppega on hageja vähendanud nõuet kostja vastu 43 152.60 krooni võrra ja kostja on tunnistanud põhinõuet summas 491 564.40 krooni. Ühtlasi on pooled kokku leppinud tunnustatud nõude ositi täitmise tähtajad. Kohtu hinnangul on pooled sellega muutnud vaieldava kohustuse vaieldamatuks. Kompromisslepingu sõlmimisega on pooled
lg 2 kohaselt loobunud oma varasematest nõuetest ja omandanud uued nõuded vastavalt kompromisslepingule. Kohus oli seisukohal, et nõuetest loobumisega on pooled loobunud ka kõrvalnõuetest, sh ka kahju hüvitamise nõuetest. Siiski ei ole pooled loobunud kõigist varasematest nõuetest, sest kompromissleping puudutab üksnes kompromisslepingu sõlmimise ajaks veel tasumata võla osa. Enne kompromisslepingu sõlmimist täidetud võlakohustustest tekkinud õigustest pooled loobunud ei ole. Kohtu hinnangul tuleb 11.01.2008 garantiikirjast tulenevat kostja kohustust tasuda arved pärast saatelehtede vastavuse kontrollimist tegelikult toimunud vedudele mõista selliselt, et maksepäevaks pidi kostja välja selgitama, millises osas ta nõudele vastu vaidleb ning seda ka hagejale tõendama. Osas, mida kostja ei vaidlustanud, tulnuks kohustus täita garantiikirjas näidatud ajaks. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid, mis kinnitaksid, mis ajal, millises ulatuses ja millistele tõenditele tuginedes kostja hageja nõudele vastu vaidles. Vastavalt
§-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Eelnevast tulenevalt leidis kohus, et kostja rikkus kostjale veoteenuse eest maksmise kohustust osaliselt, garantiikirja kohaselt 16.01.2008 ja 23.01.2008 tasumisele kuulunud maksete osas. Kohus leidis, et pooltel ei ole vaidlust selles, et OÜ Credit Expert on koostanud nii 11.01.2008 allkirjastatud garantiikirja kui ka 05.02.2008 poolte vahel sõlmitud kokkuleppe. Samuti on pooled pidanud läbirääkimisi OÜ Credit Expert kontoris viimase esindajate juuresolekul. Eeltoodu kinnitab, et OÜ Credit Expert on tegutsenud käsunduslepingu täitmiseks, mistõttu puudub alus pidada fiktiivseks hageja ja OÜ Credit Expert vahel sõlmitud käsunduslepingut.
§-st 128 tuleneb, et hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Kohus järeldas, et kahju tuvastamiseks piisab asjaolust, et hagejal on tekkinud kohustus tasu maksmiseks. Käsunduslepingu nr 025 KL lisakokkuleppest nr 1/2 nähtub, et hagejal on kohustus maksta tasu 8 % nõude summast. Sellega on kahju tekkimine hagejale tõendatud sõltumata sellest, kas hageja on OÜ-le Credit Expert tasu maksmise kohustuse täitnud või mitte.
lg 4 järgi peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kohus leidis, et kostja võlasuhtest tuleneva kohustuse rikkumise ja hagejale tekkinud kahju vahel puudub põhjuslik seos. Hageja on hagi alusena nimetanud garantiikirjast 4 tulenevate kostja kohustuste rikkumist. Hageja sõlmis käsunduslepingu nr 025 KL lisakokkuleppe nr 1/2 OÜ-ga Credit Expert 08.01.
Kohtu argumentatsioonist ei selgu, millistel põhjustel on nimetatud järeldusele jõutud. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-44-08 leidnud, et nõudest loobumist saab eeldada ainult vaieldavate või ebaselgete õigusküsimuste raames. Vaieldav oli veoteenuse arvete vastavus tegelikkusele. Pooled ei ole kunagi vaielnud garantiikirjas sätestatud tahte üle, et vastustaja kohustub hüvitama garantiikirja rikkumise korral apellandil tekkinud kahju (maksma kinni OÜ-le Credit Expert tasutava teenustasu). Seetõttu ei saa ka eeldada, et 05.02.2008 kokkuleppega loobus apellant kõrvalnõudest või et poolte tahe oli suunatud varasema kahju hüvitamise kokkuleppe muutmisele. 05.02.2008 kokkulepet ei oleks kunagi sõlmitud, kui vastustaja oleks oma kohustused täitnud vastavalt garantiikirjas sätestatud maksegraafikule. Kuna põhjusliku seose küsimusi ei ole vastustaja välja toonud, samuti ei ole seda kohtumenetluses arutatud, on hagi rahuldamata jätmine põhjusliku seose puudumise tõttu apellandi jaoks üllatav. Sellega on maakohus rikkunud TsMS § 436 lg-t 4. Kahju hüvitamise nõue oli apellandi üks ja ainus põhinõue, mistõttu maakohtu rikkumist ei saa õigustada ka TsMS § 436 lg 5 kaudu; 2) ei vasta kohtu tõlgendus
lg-le 1, mille kohaselt lepingu tõlgendamisel tuleb lähtuda poolte ühisest tegelikust tahtest. Apellant ei saa nõustuda tõlgendusega, et garantiikirjas sätestatud maksegraafikust tuleb aru saada nii, et maksepäevaks pidi kostja üksnes teatama ja tõendama, millises osas ta arvetele vastu vaidleb. Garantiikirjas oli selgelt sätestatud poolte ühine tahe, mis oli suunatud maksete teostamisele vastavalt kokkulepitud tähtpäevadeks, mitte tõendamisele ja teatamisele. Kohtuotsusest ei selgu, miks ei ole apellandi selgitused veenvad või miks tuleb poolte selgesõnaliselt märgitud tahet tasuda arved vastavalt graafikule tõlgendada viisil, mida poolte tahet kajastav lause grammatiliselt ega semantiliselt ei toeta; 3) on otsus vastuoluline. Otsuse p 9 lauses 3 märgib kohus, et vastustaja ei ole garantiikirjas sätestatud maksekohustust rikkunud. Sama punkti lõpuosas aga viitab kohus
§-le 100, asudes seisukohale, et garantiikirjas sätestatud graafikut on siiski rikutud; 4) oli hagis esitatud nõue kajastatud ilma käibemaksuta. Kuna apellant kohustus OÜ-le Credit Expert tasuma 8 % reaalselt laekunud võlasummalt, s.o 64 266.10 krooni. OÜ Credit Expert on käibemaksukohuslane ning teenustasule lisandus käibemaks. Apellandile esitati arve summale 5 75 833 krooni, mis garantiikirjas sätestatu kohaselt tulnuks vastustaja poolt hüvitada. Apellant vähendab eelnimetatud summat ning esitab nõude 75 000 kroonile.
lg-te 2 ja 3 kohaldamist: „Lepingulise kohustuse rikkumise korral piiratakse rikkuja vastutust
lg 2 alusel sel teel, et hüvitamata jäetakse kahju ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud rikutud kohustuse eesmärgiks, ning
lg 3 alusel sel teel, et lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Seega ei loeta lepingut rikkunud isikut vastutavaks sellist liiki kahju põhjustamise eest, mille tekkimist lepingu täitmine ei pidanud ära hoidma, ning üldjuhul ei pea ta hüvitama ettenägematut kahju.
lg-d 2 ja 3 võimaldavad seega jätta tähelepanuta lepingulise kohustuse rikkumise negatiivsed tagajärjed, mis on küll põhjuslikus seoses lepingu rikkumisega, kuid on mõistliku inimese seisukohalt vaadates erakordsed. Seda põhjusel, et selliste tagajärgede ärahoidmine ei saanud eeldatavasti olla lepingulise kohustuse eesmärgiks ning seega ei olnud rikkujal neid tagajärgi ka võimalik ette näha. Järelikult võib lepingu rikkumine teatud juhtudel olla kahju põhjuseks, kuid see ei anna alust rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks.“ Seega ei annaks isegi põhjusliku seose võimalik tuvastamist leidmine alust OÜ Harrier kahjunõude rahuldamiseks; 2) on ebaõige seisukoht, et maakohtu tõlgendus ei ole vastavuses
Maakohus on hinnanud kõiki asjaolusid ja tõendeid kogumis. Garantiikiri ei sisalda viidet täiendavate kulude või kahju hüvitamise kohustuse tekitamisele; 3) ei ole maakohtu otsuse punktis 9 vastuolusid; 4) on nõutav kahjusumma 75 000 krooni ebamõistlikult suur ja tõendamata. Apellatsioonkaebuses on sisuliselt esitatud nõude suurendamise taotlus, mille hilisemaks esitamiseks puudub põhjendus. TsMS § 630 lg 1 sätestab, et apellatsioonkaebuse võib esitada esimese astme kohtuotsuse peale. Esimese astme menetluses oli hageja nõudeks 64 266.10 krooni, mistõttu saab apellatsioonkaebuses olla käsitluse all nõue samas suuruses, mitte aga suurendatult. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Maakohtu 22. detsembri 2008 otsuse resolutsioon muutmata. Ringkonnakohus täiendab maakohtu otsuse õiguslikku põhjendust hagi rahuldamata jätmise osas. 6 7. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et puudub põhjuslik seos kostja kohustuse rikkumise ja hagejale tekkinud kahju vahel ning see on aluseks kahju hüvitamise nõude rahuldamata jätmiseks (
20.10.2008 esitas hageja kohtule kirjaliku avalduse (t.l 54) hagi aluse muutmiseks. Nimetatud avalduses kinnitas hageja, et tema nõue kostja vastu põhineb poolte vahel 11.01.2008 sõlmitud lepingul (garantiikiri). Asja materjalidest nähtub, et hageja sõlmis OÜ-ga Credit Expert 08.01.2008 käsunduslepingu lisakokkuleppe ning selle järgi pidi ta tasu maksma tasutud võlasummalt. Garantiikirja sõlmisid pooled 11.01.2008. Eelneva alusel on maakohus õigesti leidnud, et ka juhul, kui kostja ei oleks garantiikirjas märgitud kohustust rikkunud, oleks hagejal siiski tekkinud kohustus OÜ-le Credit Expert tasu maksta ja seda tulenevalt käsunduslepingust. Seega ei sõltunud hageja kohustus OÜ-le Credit Expert tasu maksta sellest, kas kostja rikkus garantiikirjas märgitud kohustust ning seetõttu hageja poolt märgitud kostja rikkumine ei ole hagejale tekkinud kahju põhjuseks. Maakohus on õigesti märkinud, et põhjusliku seose puudumisele viitab ka asjaolu, et hageja on kahju hulka arvestanud ka tasu kostja poolt tähtaegselt tasutud maksetelt. Ekslik on apellandi väide, et põhjusliku seose küsimust kohus menetlusosalistega ei arutanud ja sellega rikkus kohus TsMS § 436 lg-s 4 sätestatut. Põhjusliku seose tõendamiskoormis lasub hagejal ning see on eelduseks kahju hüvitamise nõude rahuldamisele. Seaduse kohaldamine on kohtu ülesanne ning TsMS § 436 lg 7 kohaselt kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Põhjendatud ei ole apellandi väide, et maakohus on rikkunud
11.01.2008 garantiikirjas ega 05.02.2008 kokkuleppes ei ole pooled leppinud kokku hageja inkassoteenuste eest tasumise korras ning nendest kokkulepetest ei tulene kostjale kohustust kanda hageja inkassoteenuste kulusid. Apellandi seisukoht, et kostja poolt garantiikirjas kokkulepitud maksegraafiku rikkumise korral peab ta hüvitama hageja poolt tasumisele kuuluva inkassotasu (kahju), ei tulene garantiikirjast ja seega ei saanud poolte tahe sellele suunatud olla. Ringkonnakohtu istungil kinnitas apellant, et inkassotasu hüvitamise kohustus tekkis kostjal pooltevahelisest suulisest kokkuleppest. Kostja ei ole nimetatud suulist kokkulepet tunnistanud. Kuivõrd kostjale kahju hüvitamise kohustus ei tekkinud 11.01.2008 garantiikirjast ega 05.02.2008 kokkuleppest, siis ei ole iseenesest tähtsust sellel apellandi väitel, kas kohus käsitles 05.02.2008 kokkulepet kompromisslepinguna või mitte. Maakohus on vaidlustatud otsuses (p 9) leidnud, et kostja rikkus talle veoteenuste maksmise kohustust osaliselt, s.o garantiikirja kohaselt 16.01.2008 ja 23.01.2008 tasumisele kuulunud maksete osas. Samas punktis on kohus märkinud, et kostja seisukoha järgi ei ole ta garantiikirjas märgitud kohustusi rikkunud. Seega ei ole kohtuotsuse p 9 vastuoluline, nagu seda apellatsioonkaebuses rõhutatakse.
lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Inkassoteenuse kulu on käsitletav võlgniku raha maksmise kohustuse rikkumisest tuleneva kahjuna siis, kui nimetatud teenuse kasutamine on asjaolusid arvestades mõistlik. Seejuures tuleb lähtuda sellest, kas need kulud on võlausaldaja nõude maksmapanekuks sisuliselt vajalikud ja põhjendatud ning ei riku
Ringkonnakohus leiab, et antud juhul ei olnud hageja poolt inkassoteenuse kasutamine vajalik ja põhjendatud ning hageja nõue tuleb jätta seetõttu rahuldamata. Asja materjalidest nähtub, et enne inkassofirma poole pöördumist 08.01.2008 ei esitanud hageja kostjale ühtegi suulist ega kirjalikku pretensiooni võlgnevuse likvideerimiseks. Hageja ei teinud midagi, et selgitada välja, miks arved on tasumata ning kas kostja on arved üldse kätte saanud. Samuti puudus poolte vahel igasugune kokkulepe vaidluse lahendamiseks kolmanda isiku vahendusel. Seetõttu on põhjendatud kostja seisukoht, et hageja taoline käitumine tuli talle üllatusena ning selline kahju ei olnud talle ettenähtav (
Garantiikirjast nähtuvalt sai kostja viiest tasumata arvest kolm (nr 86, nr 106, nr 107) alles garantiikirja allkirjastamisel 11.01.2008. Garantiikirjas leppisid pooled kokku saatelehtede kontrollimise ning 05.02.2008 kokkuleppest nähtub, et arvete nr 106 ja nr 107 koostamise aluseks olevatel osadel sõidulehtedel ei ole sõidutunnid vastavuses tegelikkusega. Saatelehtede kontrollimise tulemusena vähendas hageja nõuet 43 152.60 krooni võrra. Nii 11.01.2008 garantiikiri kui 05.02.2008 kokkulepe on allkirjastatud hageja ja kostja poolt. Eelnevast järeldub, et saatelehtede ja nende alusel arvetel märgitud summade kontrollimine jääb lepingupoolte tavapärase majandustegevuse raamidesse ning hageja ei ole põhjendanud, milleks tal oli täiendavalt vaja inkassoteenust kasutada. Vastupidine oleks olukord juhul, kui hageja pöördumistele võlgnevus tasuda (võla täpne suurus kindlaks teha) ei oleks kostja reageerinud ning hoidunud koostööst kõrvale. Sellisele asjaolule ei ole hageja tuginenud ning see ei nähtu ka asja materjalidest. Antud juhul ei ole hageja käitumine kooskõlas ka
Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et antud juhul oleks hageja põhjendatud õiguskaitsevahendiks viivise nõue. 10. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel poolte apellatsiooniastmes kantud menetluskulud OÜ Harrier kanda. Egon Konsand Viivi Tomson 8 Üllar Roostoja
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.