ÄRAKIRI KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Mare Krull Otsuse tegemise aeg ja koht 29.mai 2009.a, Jõhvi kohtumaja Haldusasja number 3-08-1683 Haldusasi D.K kaebus Viru Vangla xx.xx.xxxx käskkirja nr.xx tühistamiseks Asja läbivaatamise kuupäev
- mai 2009.a, Jõhvi Menetlusosalised kaebuse esitaja D.K, vastustaja Viru Vangla, vastustaja esindaja Jaanika Kõrgmaa RESOLUTSIOON jätta kaebus rahuldamata Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates 3-08-1683 ASJAOLUD JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD D.K esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla direktori xx.xx.xxxx käskkirja nr.xx tühistamiseks. Kaebusest nähtuvalt töötas kaebaja Viru Vanglas juuksurina ning töö käigus on käärid mõned korrad maha kukkunud ja on võimalik, et selle tulemusena on kääridel ära murdunud ca 3 mm tükk. Kaebaja teavitas koheselt sellest vangivalvurit. Vangivalvur küsis kaebajalt, kas ta saab nende kääridega lõigata ja saanud jaatava vastuse, ütles valvur, et siis pole hullu. Kaebaja lahkus 03.06.2008 töölt ning 05.06.2008 andis ta oma tööriistad ära tööandjale. Mõne aja möödudes palus tööandja kaebajalt selgitust kääride rikkumise kohta. Kaebaja selgitas, et käärid ei ole tema poolt tahtlikult rikutud ning avaldas soovi need kinni maksta. Viru Vangla direktori xx.xx.xxxx käskkirja nr.xx alusel määrati kaebajale karistuseks kartserisse paigutamine viieks ööpäevaks. 07.07.2008 esitas kaebaja nimetatud käskkirja peale vaide Justiitsministeeriumile ning 13.08.2008 vaideotsusega nr.11-7/4828 jäeti vaie rahuldamata. Kaebaja leiab, et kuna ta ei ole tahtlikult rikkunud vangla vara ega kodukorda, siis on teda alusetult distsiplinaarkorras karistatud. Kaebaja palub tühistada Viru Vangla direktori xx.xxx.xxxxx käskkirja nr.xx. Kohtuistungil jäi D.K kaebuses toodu juurde ja leidis, et teda karistati teo eest, mida ta pole toime pannud. Kaebaja selgitas, et ta töötas üksinda juuksurina, kuid kinnipeetavaid oli palju ja käärid kukkusid mõnel korral maha, mille tagajärjel murdus kääride ots. Kaebaja teavitas koheselt juhtunust korrapidajat ja oli nõus hüvitama vanglale tekitatud kahju, kuid vaatamata sellele karistati teda distsiplinaarkorras. Kaebaja põhjendab juhtunut suure töökoormusega, kuna ta oli ainuke juuksur vanglas. Vastustaja Viru Vangla palub jätta D.K kaebus rahuldamata, sest Viru Vangla direktori xx.xx.xxxx käskkirjaga nr.xx määrati kaebajale vangla vara (juukselõikuskäärid) rikkumise eest põhjendatult distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamine viieks ööpäevaks. Vastustaja viitab vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 67 p-le 1, mille kohaselt kinnipeetav on kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju (edaspidi VSkE) ning alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele. Sama paragrahvi punkt 4 kohaselt on kinnipeetav kohustatud suhtuma heaperemehelikult talle usaldatud esemetesse ja hoidma korras tema kasutuses olevad elu- ja olmeruumid. Ka Viru Vangla kodukorra punkti 8.1.8 kohaselt on kinnipeetav kohustatud täitma VangS-st, VSkE-d, vangla kodukorda ja muid asjakohaseid õigusakte ning alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele. Viru Vangla kodukorra punkti 8.1.6 kohaselt on kinnipeetav kohustatud heaperemehelikult suhtuma vangla varasse ja kasutama vangla vara ainult selleks ette nähtud otstarbeks. Vangistust reguleerivate õigusaktidega tutvus D.K 14.04.
- Muuhulgas on D.K tutvunud allkirja vastu kinnipeetavast abitöölise ametijuhendiga. Nimetatud juhendi punkt 2.2 kohaselt on abitööline kohustatud heaperemehelikult kasutama talle antud töö- ja abivahendeid ning sama ametijuhendi punkti 5.3 kohaselt vastutab kinnipeetav talle töö tegemiseks väljastatud töövahendite allesoleku ja korrasoleku eest. Vangla on seisukohal, et kääriotsa murdumine metallist kääride mahakukkumisel on väga ebatõenäoline ning juhul, kui see tõepoolest aset leidis, siis pidi D.K ise vanglat sellest koheselt teavitama. Vastustaja ei pea kaebaja versiooni metallist kääridel kääriotsa murdumise kohta usutavaks ning pealegi tuli kaebaja selle versiooniga välja alles pärast vanglaametnike poolt kääride rikkumise avastamist. Viru Vangla finantsosakonna spetsialist Anne Karja 06.06.2008 ettekande nr.550 kohaselt tagastas D.K talle juuksuritarvikud (käärid) 05.06.2008 kell 9.
- Juukselõikuskääride DH (maksumusega 847.46 krooni) rikkumine avastati nende desinfitseerimise käigus. D.K ei teavitanud vanglat vangla vara rikkumisest. Ka ei pea vastustaja usutavaks D.K selgitusi, sest juukselõikuskääride sihipärasel kasutamisel (juuste lõikamiseks) ei teki lõiketerale täkkeid. Esitatud kaebuses D.K väidab, et ta teavitas juhtunust vangivalvurit, kuid sellisel juhul oleks kaebaja viidanud sellele juba distsiplinaarmenetluse käigus või hiljemalt vaidemenetluses. Kuna kaebaja seda ei ole teinud, siis vangla on seisukohal, et kaebaja soovib esitada uusi 2
(4)3-08-1683 asjaolusid, mida ei kontrollitud eelneva menetluse käigus. Kuna kaebaja oli nõus hüvitama tekitatud kahju, siis vangla peab seda asjaolu positiivseks, mida arvestati ka kaebajale karistuse määramisel. Kaebaja väidet, mille kohaselt läksid käärid katki nende mitmekordse kogemata mahakukkumise tõttu, ei pea vangla usutavaks. Vastustaja palub jätta D.K kaebus rahuldamata ja kohtukulud tema enda kanda. Kohtuistungil jäi vastustaja esindaja vastuses toodu juurde. KOHTU PÕHJENDUSED Haldusasja materjalidest nähtuvalt tegi Viru Vangla finants- ja majandusosakonna finants- ja olmetegevuse spetsialist Anne Karja 06.06.2008 ettekande nr.550 selle kohta, et 05.06.2008 kell 9.45 tagastas D.K talle juuksuritarvikud. Hiljem kääride desinfitseerimise käigus selgus, et DH juukselõikuskäärid maksumusega 847.46 krooni, on rikutud. Lõiketera siseküljel on täkked sees ja üks kääriots on murtud. Rikutud kääre ei saa kasutada (t.lk.63). Samal kuupäeval kirjutas D.K Viru Vangla direktorile seletuskirja, milles selgitas järgmist: juukselõikuskäärid on minul mõned korrad töö käigus maha kukkunud ja väga võimalik, et kukkumise tagajärjel on kääridel väike ots ära murdunud ja viga saanud (t.lk.64). 25.06.2008 kirjutas D.K Viru Vangla direktorile järgmise seletuskirja: juukselõikuskäärid, millel oli ots katki, ei ole minu poolt tahtlikult lõhutud, vaid kogemata töö käigus maha kukkudes murdus väike ots ära. Olen nõus käärid ise kinni maksma, kui see on vajalik. Palun teha sellisel juhul mulle teatavaks, kuidas ja kui palju pean raha üle kandma. (t.lk.40). Kooskõlas Viru Vangla direktori 17.04.2008 käskkirjaga nr.71 kinnitatud „Kinnipeetavast abitöölise ametijuhendi“ punktiga 2.2 on kinnipeetava põhiülesanneteks temale antud töö- ja abivahendite õige ja sihipärane kasutamine ning heaperemehelik hoidmine. Sama ametijuhendi punkt 5.3 alusel vastutab kinnipeetavast abitööline talle töö tegemiseks väljastatud töövahendite allesoleku ja korrasoleku eest. Kaebaja on tutvunud allkirja vastu kinnipeetavast abitöölise ametijuhendiga. VangS, VSkE ja Viru Vangla kodukorraga tutvustati D.K-d 14.04.2008 (t.lk.69). Kinnipeetavast abitöölise ametijuhendi punktist 5.3 tuleneb, et D.K oli kohustatud vastutama talle väljastatud töövahendi (juukselõikuskäärid) korrasoleku eest. Esitatud kaebuses D.K väidab, et ta teavitas pärast kääride katkiminekut sellest vangivalvurit, kes olevat temalt küsinud, kas nendega lõigata saab ja saanud jaatava vastuse, ütles, et siis pole hullu. Eeltoodu ei ole kaebaja poolt mitte millegagi tõendatud. Samuti ei teavitanud D.K 05.06.2008 kääre tagasi tuues Anne Karja´t, et käärid on rikutud ning see fakt tuli ilmseks kääride desinfitseerimise käigus. Anne Karja 06.06.2008 ettekande kohaselt ei saa kääre enam kasutada. Seega nii kaebuses kui ka kohtuistungil ei rääkinud kaebaja tõtt selle kohta, et ta teavitas koheselt tööandjat kääride katkiminekust. Tegelikkusele vastab D.K soov hüvitada rikutud kääride maksumus, mida loeti ka kergendavaks asjaoluks karistuse määramisel. Viru Vangla direktori xx.xx.xxxx käskkirjast nr.xx nähtub, et kinnipeetav pani seega toime distsiplinaarsüüteo, olles teadlik selle õigusvastasusest ja distsiplinaarkorras karistatavusest. Negatiivseks asjaoluks peetakse käskkirja andmisel seda, et D.K-l on kolm kehtivat distsiplinaarkaristust, kuid ta ei ole teinud järeldusi talle määratud karistustest ja ta rikub jätkuvalt vangla sisekorraeeskirju. 30.06.2008 koostatud distsiplinaarmenetluse protokollis loeti kergendavaks asjaoluks D.K poolt antud nõusolek hüvitada lõikuskääride maksumus. Samuti tunnistas kaebaja, et ei rikkunud lõikuskääre tahtlikult. Eeltoodu alusel kohus leiab, et arvestades kolme kehtiva distsiplinaarkaristuse olemasoluga, on D.K karistamine viieks ööpäevaks kartserisse paigutamisega proportsionaalne tema poolt 05.06.2008 toimepandud süüteoga. Kaebuse rahuldamata jätmisel tugineb kohus HKMS § 26 lg 1 p-le 6. 3
(4)3-08-1683 Mare Krull Kohtunik Kohtuotsus jõustus edasikaebamata 30.06.2009 Mare Krull Kohtunik ÄRAKIRI ÕIGE 4
(4)