3-09-226/8

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-09-226 Otsuse kuupäev 13.aprill 2009 Kohtunik Maare Aloe Kohtuasi XXX kaebus Kambja Vallavalitsuse 16.12.2008 korralduse nr 1228 tühistamise ja Kambja Vallavalitsuse projekteerimise tingimuste väljastamise kohustamise nõuetes Asja läbivaatamise kuupäev 2.aprill 2009 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja XXX ja tema esindaja vandeadvokaat Rene Varul ning vastustaja – Kambja Vallavalitsuse esindaja Sally Pukk Resolutsioon

1. Rahuldada XXX kaebus.
2. Tühistada Kambja Vallavalitsuse 16.12.2008 korraldus nr
4. Kohustada Kambja Vallavalitsust mõistliku aja jooksul lahendada uuesti XXX taotlus.
5. Välja mõista Kambja Vallavalitsuselt kaebuse esitaja XXX kasuks menetluskulud summas 330.- krooni. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK XXX omab Kambja vallas Kullaga külas Kiivitjärve hoonestatud kinnistut (reg nr 1039504), kü 28203:003:0142, sihtotstarbega maatulundusmaa. 13.02.2008 esitas XXX Kambja Vallavalitsusele avalduse kinnistu jagamiseks ja jagatavale kinnistule ehitusõiguse saamiseks. Avalduse eesmärk oli Kiivitjärve kinnistu jagamine ja projekteerimistingimuste saamine moodustatava kinnistu suhtes, mis oleks omakorda aluseks uue eluhoone projekti koostamiseks ja hilisemalt ehitusloale. 28.03.2008 keeldus Kambja Vallavalitsus kinnistule ehitusõiguse andmisest ja projekteerimistingimuste väljastamisest. XXX esitas kohtule kaebuse, milles palus kohustada Kambja Vallavalitsust väljastama talle projekteerimistingimused Kiivitjärve kinnistu jagamisel tekkiva maaüksuse suhtes, seda XXX poolt esitatud avaldusele (haldusasi nr 3-08-834). 16.10.2008 esitas XXX Kambja Vallavalitsusele uue avalduse seoses Kiivitjärve kinnistu jagamisega ja eraldatavale kinnistule ehitusõiguse (projekteerimistingimuste) taotlemisega. 16.12.2008 keeldus Kambja Vallavalitsus oma korraldusega nr 1228 XXX projekteerimistingimuste väljastamisest. KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS XXX esitas kohtule kaebuse, milles palub Kambja Vallavalitsuse 16.12.2008 korraldus nr 1228 tühistada ja kohustada Kambja Vallavalitsust väljastama XXX projekteerimistingimused Kiivitjärve kinnistu jagamisel tekkiva maaüksuse suhtes (haldusasi nr 3-09-226). Ühtlasi palub kaebuse rahuldamise korral menetluskulud välja mõista Kambja Vallavalitsuselt. Kohus liitis haldusasjad nr 3-08-834 ja 3-09-226 ühte menetluse, kuna see võimaldab asja sisuliselt kompleksselt lahendada. Kaebuse esitaja on seisukohal, et Kambja Vallavalitsuse keeldumine projekteerimistingimuste väljastamisest on õigusvastane ja vastav korraldus kuulub tühistamisele. Kaebaja on seisukohal, et planeeritava hoonestuse kaugus (250 meetrit) vastab üldplaneeringule, kinnistut ei pea eelnevalt mitmeks eraldi kinnistuks jagama ja detailplaneeringu koostamise kohustus puudub. Kaebaja väidab, et nii juurdepääsutee, infrastruktuur kui ehitusgeoloogilised tööd on juba läbimõeldud ja lahendatavad. Kaebaja on seisukohal, et kuna projekteerimistingimustega määratakse ehitise arhitektuursed ja ehituslikud tingimused, siis ei kuulu juurdepääsutee, infrastruktuuri küsimused ja võimalike ehitusgeoloogiliste tööde tegemise vajaduse küsimus projekteerimistingimuste taotluse lahendamise juurde VASTUSTAJA VASTUVÄITED Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata, kuna Kambja Vallavalitsuse 16.12.2008 korraldus nr 1228 on seaduslik ja põhjendatud ning puudub õiguslik alus selle tühistamiseks. Vastustaja vastuväidete kohaselt lähtus Kambja Vallavalitsus projekteerimistingimuste väljastamise otsustamisel järgmistest asjaoludest:
6. vastavalt üldplaneeringule ei ole ette nähtud nimetatud kinnistu sihtotstarbe muutmist, st ka kinnistu jagamisel tekkivate katastriüksuste sihtotstarve saab olla ainult maatulundusmaa.
7. Kiivitjärve kinnistu asub vastavalt üldplaneeringule Pangodi ümbruse maakondliku ja/või võimaliku riikliku tähtsusega väärtusliku maastiku R5 maa-alal.
8. maatulundusmaa ehitustingimused sätestavad, et ühele maatulundusmaa katastriüksusele on lubatud ehitada üks ühepereelamu – Kiivitjärve katastriüksusel on see olemas, projekteerimistingimusi taotletakse väljapoole olemasolevat talukohta, järelikult projekteerimistingimuste alusel ehitusõigust anda ei saa; kuna Kiivitjärve kinnistule soovitakse projekteerimistingimusi sellisele kohale, mis ei piirne avalikult kasutatava teega ja soovitavale hoonestusalale juurdepääsuks tuleb rajada tee ning omavalitsus ei saa projekteerimistingimuste väljastamisega määrata tee asukohta, vaid seda saab teha ainult detailplaneeringu koostamisega; piisab projekteerimistingimuste väljastamisest, kui lähima olemasoleva hoonetekompleksini on üldreeglina vähemalt 250 m – iga üksikjuhu vaatab vallavalitsus eraldi läbi ja olenevalt konkreetsetest asjaoludest otsustab, kas on 2 võimalik uushoonestusele anda projekteerimistingimused või tuleb koostada detailplaneering.
9. Kuna antud juhul ei ole ehitise alust ja selle teenindamiseks vajalikku maad hõlmavat katastriüksust moodustatud, siis ei ole vallavalitsusel võimalik väljastada ka projekteerimistingimusi, sest projekteerimistingimused väljastatakse konkreetsele katastriüksusele. Vastustaja leiab, et kaebaja taotlus kohustada Kambja Vallavalitsust väljastama XXX projekteerimistingimused Kiivitjärve kinnistu jagamisel tekkiva maaüksuse suhtes ei ole realiseeritav, kuna kohus ei saa kohustada kedagi seadusevastaseks käitumiseks ega õigusaktide nõuetele mittevastava haldusakti andmiseks. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Kohus, tutvunud asja kõigi materjalidega ja ära kuulanud menetlusosaliste seletuse, on seisukohal, et kaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Vaidlust ei ole selles, et XXX avalduse eesmärk oli ja ta soovis Kiivitjärve kinnistut jagada ja saada moodustatava kinnistu suhtes projekteerimistingimused. Ehitusseaduse § 19 lg 2 p 2 kohaselt on ehitise püstitamiseks koostatava ehitusprojekti aluseks detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral projekteerimistingimused. Asja materjalidest nähtuvalt esitas XXX Kambja Vallavalitsusele juba 13.02.2008 avalduse, soovides jagada temale kuuluva Kambja vallas, Kullaga külas asuva Kiivitjärve kinnistu kaheks katastriüksuseks vastavalt lisatud skeemile ja hiljem väiksema eraldatava krundi ka hoonestada (II toimik, lk 9-10). Vastuseks avaldusele teatas Kambja Vallavalitsus oma 28.03.2008 kirjaga nr 14-3/135-1, et ta ei saa keelata Kiivitjärve kinnistu jagamist, asudes seisukohale, et kuna Kiivitjärve kinnistu on juba hoonestatud, siis jääb avaldaja poolt eraldatav maatükk ehitusõiguseta maatulundusmaaks ( II toimik, lk 8). HMS § 5 lg 2 sätestab, et haldusmenetlus viiakse läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. HMS § 5 lg 2, mis seondub ka hea halduse põhimõttega, eeldab isiku taotluse lahendamisel tõhusat ja tulemuslikku tegevust. Kuna vald mingeid täpsustavaid küsimusi XXX ei esitanud, samuti ei lasknud vald tal mingeid puudusi kõrvaldada, siis järeldab kohus, et Kambja Vallavalitsus sai aru, et XXX soovis kinnistu jagamist ja sellest teadmisest lähtudes on ka Kambja Vallavalitsus koostanud oma 28.03.2008 vastuskirja, ületades märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse §-s 6 sätestatud vastamise tähtaega. Kohus peab vajalikuks juhtida vastustaja tähelepanu asjaolule, et oma esialgses 13.02.2008 esitatud avalduses ju XXX sedasama sooviski – jagada talle kuuluv katastriüksus kaheks katastriüksuseks vastavalt lisatud skeemile ja mille keeldumise peale ta kohtu poole esmakordselt pöörduski. 3 Kohus on seisukohal, et Kambja Vallavalitsus menetles küll XXX avaldust, kuid jättis aga toimingu menetluse põhjendatud otsusega lõpetamata, rikkudes nii HMS § 43 lg 4 punkti 2 sätet, mille kohaselt toimingu menetlus lõpeb põhjendatud otsusega toimingut mitte sooritada. Kuna vald ei olevat väidetavalt saanud aru XXX soovist katastriüksuse jagamiseks, siis esitas XXX Kambja Vallavalitsusele16.10.2008 uue taotluse projekteerimistingimuste väljastamiseks (I toimik, lk 10-12). Kohtuasja materjalidest nähtub, et Kambja Vallavalitsus andis 16.detsembril 2008 korralduse nr 1228, millega keelduti XXX poolt taotletavate projekteerimistingimuste määramisest (I toimik, lk 13-15). Kohtu arvates on vastustaja seisukohad ja põhjendused projekteerimistingimuste mitteväljastamiseks vastuolulised ja otsitud ning seda põhjusel, et vald on ise andnud XXX mõista, et projekteerimistingimusi on võimalik väljastada ka veel moodustatava katastriüksuse suhtes (I toimik, lk 20), kuid seekord on vallavalitsus välja tulnud uue väitega – projekteerimistaotlust ei saa enne lahendada, kui kinnistu on reaalselt mitmeks katastriüksuseks ära jagatud. Kuid vastustaja väide, et vallavalitsusel ei ole võimalik väljastada projekteerimistingimusi, sest projekteerimistingimused väljastatakse konkreetsele katastriüksusele, kuid mida antud juhul ei ole moodustatud, on täiesti kohatu ja aluseta, sest vald on olukorda, kus projekteerimistingimuste taotlus esitatakse alles moodustatava katastriüksuse suhtes, aktsepteerinud. Vaidlustatud korralduses viidatud Kambja valla üldplaneeringu (kehtestatud Kambja Vallavolikogu 04.09.2007 määrusega nr 40) kohaselt asub Kiivitjärve kinnistu üldplaneeringu punktis 2.
10. kirjeldatud maakondliku ja/või võimaliku riikliku tähtsusega Pangodi ümbruse väärtusliku maastiku R5 maa-alal. Üldplaneeringu p 2.4.
11. kohaselt sätestatakse ehitustingimused maatulundusmaale järgmiselt: Vallavalitsuse poolt väljastatavate projekteerimistingimuste alusel on ühele maatulundusmaa kasutusotstarbega katastriüksusele lubatud ehitada üks ühepereelamu kuni 3 abihoonega või üks põllumajandusliku tootmisega seotud kuni 4 ehitisega kompleks. Arvestada tuleb, et erinevatele kinnistutele kavandatavate hoonekomplekside vahekaugus jääks vähemalt 100 m ja säiliks väljakujunenud asustusstruktuur, tee ja maapealne tehnovõrguliin ei tohi liigendada väärtuslikku põllumaad ega väärtuslikku maastikku. Juhul kui maatulundusmaale uushoonestuse planeerimisel kattub vastav katastriüksus osaliselt või täielikult säilitamisele kuuluvate väärtuslike maastike ja koosluste võrgustikuga, rohevõrgustiku aladega, asub väärtuslikul põllumaal või metsamaal, tuleb koostada detailplaneering hoonestusele parima asukoha ning ehitustingimuste leidmiseks. Nimetatud alal olemasolevale talukohale uushoonestuse ehitamiseks ja ühele katastriüksusele ühe üksikelamu püstitamiseks juhul, kui lähima olemasoleva hoonetekompleksini on üldreeglina vähemalt 250 m, piisab projekteerimistingimuste väljastamisest. Mis puutub vaidlustatud korralduses esitatud seisukohta, et ümbruskonnas olemasolevate hoonete ja XXX taotluses märgitud ehitusala vahekaugused ei ületa märkimisväärselt 250 meetrit, siis selles osas pooltel enam vaidlust ei ole, kuigi antud moment on olnud varasemalt valla põhiline argument projekteerimistingimuste väljastamisest keeldumiseks. Kohus ei välista, et projekteerimistingimuste väljastamisest keeldumisel oli üheks asjaoluks valla maanõuniku A.Küngase isiklikud huvid. Nimelt piirneb kaebuse esitaja kinnistu vahetult Lepa kinnistuga, mille omanik on valla maanõunik A.Küngas ja millel puudub ehitusõigus, kuid mis jääks tulevikus ilma ehitusõiguseta, sest hoonete vahekaugused jääks sel juhul alla 250 meetri, mis on aga üldplaneeringuga lubamatu. 4 Mis puutub vastustaja seisukohta, et kuna Kiivitjärve katastriüksus on hoonestatud ja projekteerimistingimusi taotletakse väljapoole olemasolevat hoonestusala, ei saa uut hoonestust lugeda sama katastriüksuse maatulundusmaa sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalike ehitiste püstitamiseks ja tuleb lähtuda maakatastriseaduse § 18 lõikest 7, mille kohaselt tuleb kõigepealt moodustada ehitise alust ning selle teenindamiseks vajalikku maad hõlmav katastriüksus, mida antud juhul ei ole moodustatud, mistõttu ei ole vallavalitsusel võimalik väljastada ka projekteerimistingimusi, sest projekteerimistingimused väljastatakse konkreetsele katastriüksusele, siis ei saa see kohtu hinnangul olla projekteerimistingimuste väljastamisest keeldumise põhjuseks. Kaebaja on soovinud Kiivitjärve katastriüksuse jagamist ja jagatavale kinnistule projekteerimistingimuste väljastamist, kuid vallavalitsus lähtus projekteerimistingimuste väljastamise otsustamisel juba Kiivitjärve hoonestatud kinnistust, kü 28203:003:0142, sihtotstarbega maatulundusmaa. Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et detailplaneeringu koostamise kohustus puudub. Iseasi on aga, et kaebaja ei soovi detailplaneeringu algatamist, vaid kasutada üldplaneeringust tulenevat õigust saada moodustatavale katastriüksusele ehitusõiguse tingimused läbi projekteerimistingimuste. Planeerimisseaduse § 9 lg 11 sätestab, et kohaliku omavalitsuse volikogu võib põhjendatud vajaduse korral algatada detailplaneeringu koostamise aladel ja juhtudel, millele käesoleva seaduse § 3 lõikes 2 ei ole sätestatud detailplaneeringu koostamise kohustust. Kuna Kiivitjärve kinnistule soovitakse projekteerimistingimusi sellisele kohale, mis ei piirne avalikult kasutatava teega ja soovitavale hoonestusalale juurdepääsuks tuleb rajada tee, siis kohtu arvates projekteerimistingimuste väljastamisega ei saa omavalitsus määrata tee asukohta, vaid seda saab teha ainult detailplaneeringu koostamisega. Samuti sätestab Vabariigi Valitsuse 23.oktoobri 2008 määruse nr 155 „Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord“ § 2 lg 3, et ehitise alusele ja selle teenindamiseks vajalikule maale määratakse kogu ulatuses ehitise kasutusotstarbest tulenev sihtotstarve. Kui lähtudes eelnevast ja vastavalt maakatastriseaduse § 18 lõikest 7 moodustatakse eraldiseisev katastriüksus, siis sellele elamu ehitamiseks tuleb määrata sihtotstarbeks elamumaa, mis on aga vastuolus valla üldplaneeringuga Kiivitjärve kinnistule määratud sihtotstarbele ja ilma detailplaneeringut koostamata sellist sihtotstarvet määrata ei saa. Sama määruse § 7 lg 3 sätestab, et samaaegselt ei määrata katastriüksusele maatulundusmaa sihtotstarbega koos elamumaa, jäätmehoidla maa ja sihtotstarbeta maa ning sotsiaalmaa alaliigi – üldkasutatava maa sihtotstarvet. Järelikult kui Kiivitjärve kinnistule uushoonestuse rajamiseks eraldi katastriüksust ei moodustata, siis koos maatulundusmaa sihtotstarbega ei ole võimalik sellele kinnistule ka protsentuaalselt elamumaa sihtotstarvet määrata. Eeltoodud põhjustel kohus rahuldab XXX kaebuse, tühistab Kambja Vallavalitsuse 16.12.2008 korralduse nr 1228 ja kohustab Kambja Vallavalitsust mõistliku aja jooksul uuesti lahendama XXX taotlus. Kuna kohus kaebuse rahuldab, siis kuulub HKMS § 92 lg 1 alusel Kambja Vallavalitsuselt XXX kasuks väljamõistmisele viimase poolt tasutud riigilõiv (80.- ja 250.- ) kogusummas 330.krooni. Maare Aloe kohtunik 5 6