§-s 6 sätestatud uurimispõhimõttest tulenevalt on haldusorganil kohustus selgitada välja asjas olulise tähendusega asjaolud ning vajaduse korral koguda selleks tõendeid oma algatusel. Taotluse rahuldamata jätmise aluseks ei saa olla asjaolu, et selle suhtes seisukoha kujundamiseks on vajalik täiendavate andmete või tõendite kogumine. 3 Asjaolu, et taotlusele lisatud hinna analüüsi raportit ei olnud linnavalitsus aktiga vastu võtnud, ei saa olla aluseks taotluse tagasilükkamisele. Juhul, kui taotlus ei vastanud mõnele Korra p-s 4 toodud nõudele, ei saa see olla aluseks taotluse tagasilükkamisele. Haldusorganil on võimalik nõuda puuduste kõrvaldamist ja lähtuvalt uurimispõhimõttest ka ise selgitada asjaolusid. Raportis oli toodud ettepanek võimalike siduvate kokkulepete kohta, kuid nende kokkulepete olemasolu ei saa olla eeltingimuseks vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinna muutmisel. Vaidlustatud haldusakti kaalutlusena ei saa olla kohane haldusakti § 2 lg-s 5 märgitud vajadus kontrollida eelmise vee hinna taotluse täiendavate andmetena küsitud 2007/2008 aastaks planeeritud investeeringute täitmise hetkeseisu. Nimetatud asjaolu ei oma tähendust uue taotluse alusel hinna kehtestamisel. Juhul, kui eelmise vee hinna kehtestamise aluseks olnud andmed saavad omada tähendust käesoleval juhul otsustuse tegemisel, siis ei saa taotlust tagasi lükata põhjusel, et selliseid andmeid tuleb kontrollida. Haldusorgan oleks pidanud sellisel juhul vastavasisulise kontrolli tegema enne haldusakti andmist haldusmenetluse käigus. Kohatu on kaalutlus, et apellandile tuleb anda lisaaega uue taotluse esitamiseks. Apellant on esitanud põhjendatud taotluse ning ei pea võimalikuks selle arutamise edasilükkamist, sest kehtiv teenuse hind ei kata põhjendatud tootmis- ja tegevuskulusid ning ei taga apellandile põhjendatud tulukust, kuigi Korra p 7 alusel on nimetatud kriteeriumid olulised vee hinna kehtestamisel. Kunda Linnavalitsuse otsustuse kaalumisel tuleb lähtuda veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse hinna kehtestamise eesmärgist. Korra p-s 7 on selgelt sätestatud, et kehtestatav vee- ja heitvee hind peab tagama vee-ettevõtjal põhjendatud tootmis- ja tegevuskulude katmise, sh vee kvaliteedi- ja ohutusnõuete ning keskkonnakaitse tingimuste täitmise kulud, ning põhjendatud tulukuse, mis võimaldab investeeringute tegemise linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni uuendamiseks kokkulepitud mahus, kaasa arvatud laenude tagasimaksed ja intressikulude katmise. Halduskohus on jätnud analüüsimata apellandi esitatud väited 31.01.2003 sõlmitud halduslepingu, selle tähtaja pikenemise ja selles toodud tingimuste kohta. Halduskohus on ebaõigesti mõistnud AS-lt Kunda Vesi linnavalitsuse kasuks välja menetluskulud. Halduskohtus tuleb eeldada, et haldusorganit esindab pädev ametnik ning seda vaatamata asjaolule, et vastaspoolt esindab advokaat. Kaebuse esitajatelt avaliku võimu kasuks menetluskulude väljamõistmisel on Riigikohus oma senises praktikas lähtunud asja iseloomust ja keerukusest, arvestanud vastaspoole tegevust ja muid asjaolusid, mis tingisid asutusepoolse õigusabi tellimise. Käesoleva haldusasja iseloom ei tinginud välise õigusabi tellimist. Kunda Linnavalitsus vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt ei olnud kaebaja 27.05.2008 vee- ja kanalisatsiooniteenuse uute tariifide kehtestamise taotluse esitamise ajaks esitanud Kunda Linnavolikogule taotlust enda määramiseks vee-ettevõtjaks. Nimetatud taotluse esitas kaebaja alles 30.06.2008. Poolte vahel sõlmitud leping oli 30.01.2008 lõppenud. Kaebaja on vee- ja kanalisatsiooni teenuse hinna tõstmise taotluse esitanud 27.05.2008, märkinud selles üksnes soovitud hinnad ega ole esitanud nende juurde mingeid põhjendusi. Taotlusele lisatud hinna analüüsi raport ei ole nõuetekohane taotlust põhjendav dokument.
lg 1 sätestab, et halduslepingutele kohaldatakse tsiviilõiguslike lepingute kohta käivaid sätteid, arvestades käesoleva seadusega kehtestatud erisusi. Kaebaja on tuginenud VÕS §-dele 8 lg 2 ja 76 lg
lg 2 kohaselt juhul, kui taotletava haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks on vajalik eelnevalt mõne muu haldusakti andmine, selgitab haldusorgan viivitamatult taotlejale vajaliku haldusakti taotlemise ja taotluse läbivaatamise korda ning muu haldusakti andmise tingimusi. Ebaõige on halduskohtu seisukoht, et taotlus lükati õigesti tagasi, kuna see ei vastanud Korra p-s 4 sätestatud nõuetele, sest AS Kunda Vesi ei esitanud taotluses märgitud soovitud hinna kohta mingeid põhjendusi ja taotlusele lisatud raportit ei saanud hinnatõusu põhjendava materjalina käsitleda, sest see oli üksnes projekt ning määruse tegemise ajaks ei ole sõlmitud ka ühtegi raportis ära märgitud vee-ettevõtja ja linnavalitsuse vahelist kokkulepet (määruse § 2 lõiked 1, 2 ja
lg 2 järgi juhul, kui isik jätab koos taotlusega esitamata nõutud andmed või dokumendid või kui taotluses on muid puudusi, määrab haldusorgan taotluse esitajale esimesel võimalusel tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, selgitades, et tähtpäevaks puuduste kõrvaldamata jätmisel võib haldusorgan jätta taotluse läbi vaatamata.
lg 1 järgi on haldusorganil õigus nõuda menetlusosaliselt nende käsutuses olevate tõendite ja andmete esitamist, mille alusel haldusorgan teeb kindlaks asja lahendamiseks olulised asjaolud. 6 Ebaõige on ka halduskohtu seisukoht vaidlustatud haldusakti § 2 lõigetes 5 ja 6 toodud hinnataotluse tagasilükkamise põhjenduste osas. Vaidlustatud haldusakti põhjendusena e. taotluse tagasilükkamise sisulise alusena ei ole käsitletav § 2 lõikes 5 märgitud vajadus kontrollida eelmise vee hinna taotluse täiendavate andmetena küsitud 2007./
§-s 6 sätestatud uurimispõhimõttest tulenevalt on haldusorganil kohustus selgitada välja asjas olulise tähendusega asjaolud ning vajaduse korral koguda selleks tõendeid oma algatusel. Hinnataotluse rahuldamata jätmise aluseks ei saa seega olla asjaolu, et selle taotluse suhtes seisukoha kujundamiseks on vajalik täiendavate andmete või tõendite kogumine. Ringkonnakohtu hinnangul on kohatu ka põhjendus, et AS-le Kunda Vesi tuleb anda lisaaega uue taotluse esitamiseks (määruse § 2 p 6).
lg 2 järgi viiakse haldusmenetlus läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Käesoleval juhul oli AS Kunda Vesi esitanud hinnataotluse koos selles märgitud hinna suurust põhjendava raportiga ning tulenevalt hea halduse põhimõttest oli tal ka õigus eeldada, et esitatud taotlus vaadatakse läbi sisuliselt ja kooskõlas
§-ga 5 lg 2. Kuna vaidlustatud haldusakt ei vasta eelpooltoodud põhjenduste kohaselt
nõuetele ning selle andmisel on rikutud ka menetlusnõudeid ning need rikkumised on oluliselt mõjutanud asja otsustamist, siis tuleb Kunda Linnavalitsuse 19.06.2008 määrus nr 18 tühistada. Kaebaja on samuti esitanud taotluse teha linnavalitsusele ettekirjutus välja andmata jäetud haldusakti andmiseks. Kuna vee hinna tõstmise taotlus jäeti õigusvastaselt rahuldamata ja kaebajal on õigus oma taotluse suhtes õiguspärase kaalutlusotsuse tegemisele, teeb ringkonnakohus vastustajale ettekirjutuse vaadata taotlus uuesti läbi. Vahepealsed uued taotlused hinna kehtestamiseks on käsitletavad 27.05.2008 taotluse muutmisena. HKMS § 92 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Lähtudes eeltoodust ja asjaolust, et apellatsioonkaebus rahuldatakse ning Tartu Halduskohtu vaidlustatud otsus tühistatakse ja ringkonnakohus teeb ise asjas uue otsuse, millega AS Kunda Vesi kaebus rahuldatakse, jäävad Kunda Linnavalitsuse poolt esimese astme kohtus ja apellatsioonikohtus kantud menetluskulud tema enda kanda. AS Kunda Vesi poolt esimese astme kohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud tuleb HKMS § 92 lg 1 alusel Kunda linnalt kaebaja kasuks välja mõista arvestades HKMS §-s 93 lg 5 sätestatut. Asja materjalidest nähtuvalt on AS Kunda Vesi menetluskuludeks olnud esimese astme kohtus riigilõiv 80 krooni ja õigusabikulud 48 419,33 krooni, kokku seega 48 499,33 krooni. HKMS § 93 lg 5 järgi mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Lähtudes asja keerukusest ja esimese astme kohtule esitatud kaebuse koostamisele ning halduskohtus asja menetlemisele kulunud mõistlikust ajast peab ringkonnakohus kaebaja vajalikeks ja põhjendatud kuludeks esimese astme kohtus riigilõivu 80 krooni ja õigusabikulusid summas 25 000 krooni, millele lisandub käibemaks 4500 krooni, kokku seega 29 580 krooni. Apellatsioonimenetluses kantud kuludena taotleb AS Kunda Vesi riigilõivu ja õigusabikulude väljamõistmist summas 45 749,33 krooni. Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks mõista apellatsioonimenetluse kuludena vastustajalt kaebaja kasuks välja neid taotletud summasid mis on 7 seotud esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse esitamisega, sest esitatud taotlus jäeti rahuldamata. Lähtudes vaidluse keerukusest apellatsiooniastmes ning apellatsioonkaebuse koostamisele ja asja menetlemisele ringkonnakohtus kulunud eeldatavast mõistlikust ajast peab ringkonnakohus apellatsioonimenetluses kantud mõistlikeks ja põhjendatud kuludeks riigilõivu 80 krooni ning õigusabikulusid summas 10 000 krooni, millele lisandub käibemaks 1800 krooni, kokku seega 11 880 krooni. Kokku kuulub Kunda linnalt seega AS Kunda Vesi kasuks väljamõistmisele 41 460 krooni. Ülejäänud osas tuleb AS Kunda Vesi menetluskulud jätta tema enda kanda. Ivo Pilving Agu Timmi 8 Maili Lokk
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.