Obsah (7)

§ 643§ 644§ 7§ 112§ 113§ 8§ 76

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Viivi Tomson, Egon Konsand Otsuse tegemise aeg ja koht 2. veebruar 2009 Tartu Tsiviilasja number 2-07-18780 T

) §-s 112 lg 1 toodud põhimõttele ja millistest alustest tuleneb lepingulise hinna alandamise õigus. Kuna hageja ei ole ettenähtud korras töid üle andmiseks teostanud, akte ei ole vastavalt lepingutingimustele koostatud ega esitatud, arveid ei ole kostja kätte saanud, siis puudub hagejal õiguslik alus lepingutingimustele mittevastavate arvete alusel ka viivist nõuda. MAAKOHTU LAHEND Tartu Maakohus rahuldas

1. aprilli 2008 otsusega OÜ Likriche Trading hagi ning mõistis OÜ-lt Eisentec välja võlgnevuse 235 000 krooni ja viivised 41 800 krooni OÜ Likrice Trading kasuks. Otsuse põhjenduste kohaselt tuleneb poolte vahel sõlmitud lepingu p-st 4.2, et tellija volitatud esindaja kohustub teostatud tööde aktidele alla kirjutama kahe tööpäeva jooksul alates nimetatud aktide saamise päevast ja need töövõtjale tagastama, või esitama kirjalikult motiveeritud otsuse tööde vastuvõtmisest keeldumise kohta. Kui motiveeritud otsust tööde vastuvõtmisest keeldumise kohta kahe tööpäeva jooksul alates tööde vastuvõtuaktide saabumisest ei ole esitatud, loetakse tööd vastuvõetuks ja jõustub lepingus toodud maksegraafik. Aktidest ja arvetest nr 19, nr 20 ja nr 21 nähtub, et OÜ Samendro on tasunud hagejale esitatud aktide ja arvete alusel kokku 310 000 krooni. OÜ Samendro teatise 30.10.2007 kohaselt on OÜ Samendro tasunud hagejale vastavalt kokkuleppele OÜ-ga Likriche Trading arved nr 19-
2. Poolte vahel sõlmitud lepingu p-st 3 tulenevalt on objekti lepinguline maksumus vastavalt teostatavate tööde hinnapakkumisele 550 000 krooni koos käibemaksuga. 10.12.2006 hinnakalkulatsioonist nähtuvalt on OÜ Likriche Trading tööde maksumuseks koos käibemaksuga arvestanud 550 000 krooni.

§ 643

näeb ette, et kui tellija on töövõtulepingu sõlminud oma majandus-või kutsetegevuses, peab ta tehtud töö viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. Poolte vahel sõlmitud lepingust nähtuvalt on tööde lõpetamise tähtajaks näidatud 30.01.2007.

§ 644

kohaselt tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. Kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandusvõi kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Seega oli kostja kohustuseks hiljemalt 30.01.2007 tööd üle vaadata. Kostja töid üle ei vaadanud ja ei esitanud ka töövõtjale mõistliku aja jooksul pretensioone esinevate puuduste kohta. Sellega rikkus kostja töövõtulepingust tulenevaid tellija põhikohustusi.

§ 7

kohaselt loetakse võlasuhtes mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Mõistlikkuse hindamisel arvestatakse võlasuhte olemust ja tehingu eesmärki, vastava tegevus- või kutseala tavasid ja praktikat, samuti muid asjaolusid. Kuna hageja kui ka kostja on mõlemad oma majandustegevuses samal alal tegutsevad isikud, siis on ebamõistlik, kui pretensioon esitatakse alles vastuses hagiavaldusele. Tunnistajate Roland Lääne ja Vjatseslav Maslennikovi poolt kohtus antud ütlused selle kohta, et hageja poolt jäid tegemata osaliselt korterisisesed tööd, on vastuolulised. Tunnistaja 3 V. Maslennikov, kes oli KÜ Kilbi 8 juhatuse liige kinnitas kohtuistungil, et kõik tööd tehti ja vead parandati Vassili Tšopei brigaadi, s.o hageja poolt ära ja pretensioone ei olnud. OÜ Samendro esitas 29.03.2007 hagejale OÜ Samendro poolt koostatud tööde üleandmisvastuvõtmisakti, mille kohaselt Likriche Trading OÜ on üle andnud ja Samendro OÜ on vastu võtnud lepingu nr 2006/12/järgsed tööd summas 394 888.88 krooni. Tellijaks on Samendro OÜ (Eisentec OÜ) ja töövõtjaks Likriche Trading OÜ. Üleandmis-vastuvõtmisakti p 3 kohaselt osapooled loevad töölepingu 2006/12/1 summas 394 888.8 krooni täidetuks ja töövõtja võib esitada arve summas 79 888.8 krooni.

§ 112

lg 2 kohaselt toimub hinna alandamine avalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Hinna alandamise avaldus peab olema selge ja sellest peab tingimusteta ilmnema hinna alandamise tahe. 29.03.2007 üleandmis-vastuvõtmisakti ei saa käsitleda hinnaalandamise avaldusena

§ 112lg 2 mõtte kohaselt, kuna aktist ei nähtu üheselt, et soovitakse hinda alandada.

Kostja on põhjendanud hinna alandamist esmakordselt 05.06.2007 vastuses hagiavaldusele.

§ 113

lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu p 4.3 kohaselt maksab tellija mitteõigeaegsel tasumisel viivist 0,1% päevas lepingulisest maksumusest iga viivitatud päeva eest, kuid mitte rohkem kui 8% lepingu maksumusest. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja kasuks viivis 41 800 krooni. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED APELLATSIOONIKOHTUS OÜ Eisentec esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Maakohtu

1. aprilli 2008 otsuse ning teha uue otsuse, millega jätta rahuldamata OÜ Likriche Trading nõue 235 000 krooni ja viiviste 41 800 krooni osas ning tühistada Tartu Maakohtu 23.08.2007 määrus hagi tagamiseks. Apellatsioonkaebuse kohaselt on ebaõige kohtu põhjendus, et kostja töid üle ei vaadanud ja mõistliku aja jooksul pretensioone töödel esinevate puuduste kohta ei esitanud. Kostja esindaja R. Lääne ütlustega on tõendatud, et 03.02.2007 olid tööd pooleli. Pooleliolevate tööde kohta esitas R. Lääne hagejale kirjaliku pretensiooni. Tegemata olid neljas sektsioon, korterisisesed tööd olid osaliselt tegemata, tööd, mis oli tehtud, tuli ümber teha. Hageja lahkus objektilt veebruari alguses, kuid pretensioonis toodud tööd lõpetas hiljem. Korterisisesed parandustööd (torustiku valesti paigaldused, kraanide tilkumised) tegi ära kostja, mille kohta on vormistatud ka vigade paranduse akt. Kostja esitas hagejale 03.02.2007 kirjaliku pretensiooni, milles on toodud puuduste täpne loetelu. Tunnistaja R. Lääne ütlustega on tõendatud, et pretensioon on hageja seaduslikule esindajale Vassili Tšopeile üle antud. Eeltoodust tulenevalt oli kostja töö mõistliku aja jooksul üle vaadatud ja töö lepingutingimustele mittevastavusest teadasaamisest hagejat teavitanud. Hageja on korduvalt tunnistanud tööde mittetähtaegset lõpetamist. Kohtuistungil 22.10.2007 on hageja seaduslik esindaja V. Tošpei kinnitanud, et „04.02.2007 lõpetasime tööd, koristasime prügi ära ja 08.02.2007 või 09.02.2007 sõitsime sealt ära. 04.02.2007 andsime tööd üle ja märtsikuus tegime parandused“. Kostja on tööd korteriühistule üle andnud 29.03.
2. Riigikohus on 03.05.2006 lahendis nr 3-2-1-34-06 p-s 15 leidnud, et ainuüksi see, kui tellija võtab peatöövõtjalt ehitise vastu, ei anna alust väita, et peatöövõtja on alltöövõtja tehtud töö vastu võtnud. Kolleegiumi arvates võib see olla üheks indikaatoriks alltöövõtja töö vastuvõetuks lugemisel, kuid mitte ainsaks. 4 Lepingu p 4.2 kohaselt toimub tööde üleandmine tööde vastuvõtuakti alusel või kui motiveeritud otsust tööde vastuvõtmisest keeldumise kohta kahe tööpäeva jooksul alates tööde vastuvõtuakti saabumisest ei ole esitatud, loetakse tööd vastuvõetuks. Lepingu p 4.1 kohaselt tasub tellija töövõtja poolt esitatud arve alusel vastavalt kokkulepitud ühikuhindadele kahe päeva jooksul. Hageja ei esitanud tööde üleandmise-vastuvõtmise akte ega arveid kostjale. Kostja sai aktid ja arved koos hagiavaldusega alles 05.06.
3. Seega ei saa asuda seisukohale, et hageja on tööd lõpetanud 04.02.2007 või tööd kostjale üle andnud. Hageja ei täitnud oma lepingulisi kohustusi lepingus ettenähtud tähtajaks 30.01.
4. Kostja tegi hageja ebakvaliteetse töö osas parandusi summas 24 190 krooni ning esitas 03.02.2007 tööde lepingutingimustele mittevastavuse kohta hagejale pretensiooni. Kuna kostja andis töö korteriühistule üle 29.03.2007, tuleb lugeda töö ka üle vaadatuks selle seisuga. Kostjal tekkis lepingu p-st 4 kohustus tehtud töö eest tasuda aktide alusel esitatud arvete järgi. Kostja sai aktid ja arved alles hagiga. Seega ei rikkunud kostja töövõtulepingust tulenevaid tellija põhikohustusi. Teostatud tööde maht on fikseeritud korterisiseste tööde aktides, kust nähtub, et tegelikult teostati töid maksumuses 171 700 krooni. Lepingu p 7.4 kohaselt oli töövõtja kohustatud teostama kokkulepitud hinnaga kõik teostatavate tööde kalkulatsioonis kirjeldatud tööd ning need tellijale nõutud mahus ja kvaliteediga ning lepingus määratud tähtajaks üle andma. Seega sõltub lepingulise kohustuse täitmisest hageja poolt lepingu p-s 7.6 kostja kohustus tööde eest tasuda vastavalt tehtud tööde mahtudele. Kostja teostas hageja poolt teostatud töödel vigade paranduse summas 24 190 krooni. Kostja ei ole rikkunud töövõtulepingust tulenevaid tellija põhikohustusi.

§ 8

lg 2 kohaselt on leping pooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 76

lg-d 1 ja 2 sätestavad, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. Kostja on teostanud hagejale makseid 310 000 krooni ilma hageja poolt tööde üleandmisevastuvõtmise akte ja arveid esitamata. Kostja on 03.02.2007 esitanud töövõtja poolt lepingu mittetäitmise kohta pretensiooni. Kostja tegi kõik endast sõltuva, et töid korteriühistule üle anda, sh parandades hageja poolt tehtud töid ja andis selle tulemusena teostatud tööd 29.03.2007 korteriühistule üle. Hageja on tunnistanud tööde teostamist veel märtsis ja aktide ning arvete esitamist alles aprillis 2007, kuigi tegelik lepingu täitmise tähtaeg oli 30.01.2007. Hageja on lepinguga ettenähtud kohustusi rikkunud. Kostja on lepingu täitmiseks hagejale tasunud 310 000 krooni. Lepingu hind moodustab 550 000 krooni. Kostja on alandanud lepingu hinda 257 629.17 krooni. Seega on kostja tasunud hagejale ülemäära 17 629.17 krooni, mis tuleks hagejalt

§ 112lg 3, § 189 lg 1 ja § 191 lg 1 alusel tagastada.

Hageja ei ole teinud töid tööde kalkulatsioonis ettenähtud mahus ning on saanud tasu tegemata jäänud tööde eest 171 900 krooni. OÜ Likriche Trading vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt ei vaadanud kostja hageja poolt tehtud töid mõistliku aja jooksul üle ega esitanud hagejale mõistliku aja jooksul pretensioone tehtud töödel esinevate puuduste kohta.

§ 643

sätestab, et kui tellija on töövõtulepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta tehtud töö viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. Arvestades seda, et hageja sõlmis kostjaga töövõtulepingu oma majandus- ja kutsetegevuses, pidi kostja pärast hageja poolt tööde lõpetamist, s.o 2007. a veebruari alguses, hageja poolt tehtud tööd viivitamatult üle vaatama.

§ 644

lg 1 sätestab, et tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö 5 lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Sama paragrahvi lg 2 näeb ette, et oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. Kuna kostja ei vaadanud 2007. a veebruari alguses hageja poolt teostatud töid üle, on kostja rikkunud seadusest tulenevaid tellija põhikohustusi.

§ 644

lg 3 kohaselt kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib tellija siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada makstavat tasu või nõuda, et töövõtja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu. Kuna kostja ei teavitanud hagejat töö lepingutingimistele mittevastavusest mõistliku aja jooksul ja mitteteatamine ei ole vabandatav, siis on kostja kaotanud õiguse hinda alandada, tuginedes töö lepingutingimustele mittevastavusele. Kostja tõlgendab

1. a märtsis paranduste teostamist tööde jätkamisena hageja poolt, kuid tegelikult lõpetati tööd objektil 04.02.2007 ja
2. a märtsis toimus nende puuduste kõrvaldamine, mis ilmnesid pärast tööde lõpetamist. 29.03.2007 kostja esindaja R. Lääne poolt koostatud tööde üleandmise-vastuvõtu aktis on R. Lääne kirja pannud, et pooltevaheline tööleping on täidetud, et pooled ei oma teineteise suhtes pretensioone ja töövõtja on tööd vastu võtnud. Kuigi nimetatud akt on allkirjastamata näitab see, et akti koostamise ajal oli kostja seisukohal, et tal ei ole hagejale pretensioone. Kuna hageja on teostanud lepingujärgsed tööd viisil ja mahus, mille osas korteriühistul ei olnud pretensioone, on tal õigus nõuda kostjalt töövõtulepinguga ette nähtud tasu. Enne kohtuvaidlust ei ole kostja teinud hagejale avaldust hinna alandamiseks.

§-st 644 lg 3 tulenevalt on hinna alandamine lubatav üksnes siis, kui töövõtjat on mõistliku aja jooksul tehtud töödel esinevatest puudustest, sh ka teostatud tööde mahuga seonduvatest puudustest, teavitatud mõistliku aja jooksul või mõistliku aja möödalaskmine on olnud vabandatav. Kuna kostja ei teavitanud hagejat väidetavatest puudustest mõistliku aja jooksul, on kostja kaotanud õiguse alandada hageja poolt teostatud tööde hinda. RINGKONNAKOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Kuna maakohtu vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes täielikult esimese astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 654 lg 6 sätetega vajalikuks neid oma otsuses korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et ükski selles esitatud põhjendus ei anna alust vaidlustatud otsuse tühistamiseks või muutmiseks. Apellatsioonkaebuses on apellant esitanud hagi põhjendamatuse osas samu väiteid, milliseid ta esitas esimese astme kohtuski. Maakohus on kõiki esitatud asjaolusid põhjalikult käsitlenud, hinnanud vajalikus ulatuses ja õigesti kõiki asjas olevaid tõendeid ning on põhjendatult leidnud, et hagi tuleb rahuldada, mõistes apellandilt vastustaja kasuks välja põhivõlgnevuse 235 000 krooni ja viivised 41 800 krooni ulatuses. Sealhulgas on õiged ja põhjendatud maakohtu seisukohad, et kostja ei täitnud oma kohustust hageja poolt teostatud tööd hiljemalt 30.01.2007 üle vaadata ning et ta ei esitanud ka töövõtjale mõistliku aja jooksul pretensioone tehtud tööde puuduste kohta, mistõttu on kaotanud õiguse tugineda neile tulenevalt

§ 644ning seetõttu ka õiguse nõuda hinna alandamist.

Ringkonnakohus ei näe põhjust hinnata nimetatud osas tõendeid maakohtu 6 otsuses toodust erinevalt ning asuda teistsugustele seisukohtadele. Apellandi väited tõendite valikulisest ja ebaõigesti hindamisest ei ole põhjendatud. Kuna apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud, siis tuleb TsMS §-de 162 lg 1 ja 173 lg 1 kohaselt jätta apellandi kanda menetluskulud ka apellatsioonikohtus. Viivi Tomson Andra Pärsimägi 7 Egon Konsand