3-08-1987/27

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ivo Pilving, Agu Timmi, Maili Lokk Otsuse tegemise aeg ja koht

1. märts 2009, Tartu Haldusasja number 3-08-1987 Haldusasi V.J. i kaebus Tartu Vangla alljärgnevate toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks:
2. 11.08.2008-25.08.2008 jalutuskäigu mittevõimaldamine,
3. 11.08.2008 desinfitseerimise jääknähtudega kambris hoidmine,
4. 11.08.2008-25.08.2008 vangla riiete äravõtmine Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
5. detsembri 2008 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus V.J. i apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev
6. märts 2009 Menetlusosalised Apellant (kaebuse esitaja) – V.J. Vastustaja (haldusorgan) – Tartu Vangla RESOLUTSIOON Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
7. detsembri 2008 otsus muutmata. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest
8. märtsil
9. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED Tartu Vangla kinnipeetav V.J. viibis ajavahemikul 30.07.2008-14.08.2008 kambris nr
10. 11.08.2008 viidi läbi kambri nr 1113 desinfitseerimine, kuna päev varem avastati kambris sügelised. V.J. ning tema kambrikaaslane viidi desinfitseerimise ajaks vastuvõtuosakonda ootekambrisse ning nende riided saadeti desinfitseerimisele. 16.09.2008 esitas V.J. Tartu Vanglale vaide, milles vaidlustab Tartu Vangla toiminguid (11.08.2008-25.08.2008 jalutuskäigu mittevõimaldamine, 11.08.2008 klooriga desinfitseerimise jääknähtudega kambris olemine, 11.08.2008-25.08.2008 vangla riiete äravõtmine). 01.10.2008 tagastas Justiitsministeerium V.J. ile tema 16.09.2008 vaide selle eesti keelde tõlkimiseks. Vaide tagastamise kirja kohaselt on vaide esitaja keeldunud venekeelse vaide tõlkimise eest tasumiseks nõusoleku andmisest. 02.10.2008 saabus Tartu Halduskohtusse V.J. i kaebus, milles kaebaja taotleb 11.08.200825.08.2008 jalutuskäigu mittevõimaldamise, 11.08.2008 klooriga desinfitseerimise jääknähtudega kambris olemise ja 11.08.2008-25.08.2008 vangla riiete äravõtmise õigusvastasuse tuvastamist. Kaebuse kohaselt teostati 11.08.2008 kambri nr 1113 desinfitseerimine ning kella 12.00 paiku viidi kaebaja ja tema kambrikaaslane tagasi kambrisse, mis oli klooriga ülevalatud ning seetõttu oli seal kloorilõhn, mida kaebaja pidi mitu nädalat taluma ja mis tekitas talle tervisekahjustusi. Kambrisse naastes korjasid vanglatöötajad kaebaja vangla vormi kokku ning viisid desinfitseerimisele ja vangla riided tagastati alles 25.08.
11. Ajavahemikul 11.08.2008-25.08.2008 ei saanud kaebaja käia jalutamas, kuna vangla ei olnud riideid tagastanud ning isiklikes riietes kinnipeetavaid jalutama ei lubata. 11.08.2008-25.08.2008 pöördus kaebaja süstemaatiliselt vangla administratsiooni poole, et saada asendusriideid, kuid talle öeldi, et tema suurust riideid ei ole. Põhjendatud huviks märkis kaebaja kaebuses soovi esitada edaspidi Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõue. Tartu Vangla leidis, et V.J. i kaebus on põhjendamatu. Vastuväidete kohaselt teostati 11.08.2008 kambris nr 1113 desinfitseerimine sügeliste tõrjeks. Kõik riided, mis kaebajal sel momendil olid kambris ja seljas, viidi 11.08.2008 desinfitseerimisele. Desinfitseerimise ajaks anti V.J. ile meditsiiniosakonnast selga tavapärane vangla vorm: Tsärk, pikad püksid ja pikkade varrukatega jakk. Sügeliste tõrjeks kasutati universaalset desinfektanti nimega Halamid. Halamidiga desinfitseeritud ruumis võib viibida nii desinfitseerimise ajal kui peale seda, kuna tegu on looduses bioloogiliselt laguneva ülddesinfektandiga, mida kasutatakse kõikjal meditsiini-, hoolde- ja lasteasutustes, toidukäitluses jm. Desinfitseerimist teostati 0,1-5% vesilahusena, mida võib lisada neutraalsest pesuainest valmistatud pesulahusele. Loputamist vajavad toiduga kokkupuutuvad pinnad, ülejäänud pinnad võib lasta lihtsalt õhu käes kuivada. 14.08.2008 paigutati kaebaja kambrisse nr 1079 ning jalutuslehtedelt nähtub, et 20.08.2008 ja 21.08.2008 käis sellest kambrist jalutamas 2 inimest ning üks nendest pidi seega olema kaebaja. Muude päevade osas ei ole V.J. i jalutamas käimist võimalik tõendada, sest siis käis kambrist jalutamas üks inimene, kuid jalutuslehtedele ei panda nimeliselt kirja, kes jalutamas käib. Vastavalt Vangistusseaduse (VangS) § 55 lg-le 2 peab vangla võimaldama kinnipeetavatele jalutuskäigu värskes õhus vähemalt 1 tund päevas, kuid see säte ei kohusta kinnipeetavat nimetatud võimalust kasutama. Vanglaametnikud pakuvad iga päev eranditult kõigile kinnipeetavatele võimalust minna tunniks ajaks värske õhu kätte jalutama, kuid kinnipeetav ei pea jalutama minema, kui ta ei soovi. Kuna jalutamine on vabatahtlik, ei pea kinnipeetav jalutamisvõimaluse kasutamatajätmist vanglaametnikele põhjendama. Tartu Vangla direktor on lubanud kinnipeetavatel kanda ka isiklikku riietust, sest kõiki riideid ja kõigile ei suuda Tartu Vangla alati tagada. Juhul, kui V.J. ile ei olnud vangla riideid antud, siis oli tal õigus kanda enda isiklikke riideid. HALDUSKOHTU LAHEND 2 Tartu Halduskohus jättis
12. detsembri 2008 otsusega kaebuse rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt sätestab VangS § 55 lg 2, et vangla peab võimaldama kinnipeetavatele jalutuskäigu värskes õhus vähemalt 1 tund päevas. Vanglaametnikud pakuvad eranditult iga päev kõigile kinnipeetavatele võimalust minna tunniks ajaks värske õhu kätte jalutama. Jalutamine on vabatahtlik. Ajavahemikul 11.08.2008 – 14.08.2008 viibis V.J. kambris nr 1113 ja sellest kambrist sellel ajavahemikul keegi jalutamas ei ole käinud. 14.08.2008 kuni november 2008 viibis V.J. kambris nr
13. Jalutuslehtede alusel on tõestatud, et 20.08.2008 jalutasid 2 inimest kambrist 1079, üks neist pidi seega olema V.J. ning 21.08.2008 jalutasid jällegi 2 isikut kambrist
14. Seega on tuvastatud, et V.J. il oli võimalus minna jalutama ja miski ei seganud tal oma soovi kohaselt realiseerida VangS §-st 55 lg 2 tulenevat õigust. Kambrist nr 1079 käis jalutamas 1 inimene 14.08.2008, 16.08.2008, 17.08.2008, 22.08.2008, 24.08.2008, ja 25.08.2008, kuid vastustajal ei ole olnud võimalik tagantjärele tuvastada, kas see isik oli V.J. . Seega on tuvastatud, et kaebaja andis ebaõigeid selgitusi selle kohta, et ta ei saanud käia ja ei käinud jalutamas ajavahemikul 11.08.2008 – 25.08.
15. Kui olid esitatud kirjalikud tõendid, tunnistas ka V.J. kohtuistungil, et 21.08.2008 ta siiski käis jalutamas. Vastustaja kinnitas, et kordagi ei ole tekkinud olukorda, kus V.J. il ei olnud ei isiklikke ega ka vangla riideid. Kaebaja tunnistas, et 11.08.2008 olid tal lühikesed püksid ja spordisärk isiklikus spordikotis, kuid neid ei võetud ära. Ülejäänud riided olid desinfitseerimiseks ära võetud. Seega oli V.J. il võimalus isiklikes riietes jalutuskäigule minna. Tunnistaja E. Luukas teatas kohtule, et: „11.08.2008 viidi läib desinfitseerimine ning kinnipeetavale anti vastu teine vangla vorm. V.J. il olid ainult vangla riided, need võeti ära ja asendati teiste vangla riietega.“ Tunnistaja A. Ool andis ütlusi, et: „11.08.2008 viis ta V.J. i med.karantiini. V.J. il olid kambrist äraviimise ajal seljas vangla riided ja tagasi tulles olid need asendatud uute vangla riietega. Mingit takistust jalutama minna riiete poolest ei olnud. Kinnipeetavatele jagatakse kaks vormi, 11.08.2008 oli kaebajal üks komplekt olemas. Millal talle teine komplekt anti, ei oska öelda.“ Seega on kindlaks tehtud, et V.J. il ei olnud tegelikult takistusi jalutuskäigule minekuks. Tuvastatud on, et kambris nr 1113, kus viibis V.J. , oli korraldatud desinfitseerimine. Desinfitseerimiseks kasutati vahendit Halamid, mida kasutatakse ka lasteasutustes, toitlustusasutustes jne. Tunnistaja A. Babin andis ütlusi, et: „Ta on kinnipeetav, töötab Tartu Vangla majandusosakonnas ja tema tööülesannete hulka kuulub kambrite desinfitseerimine. Peale desinfitseerimist võib tulla ruumi tagasi 15 minuti pärast. Desinfitseerimisel kasutatakse Halamidi. Selle lõhn ei ole kahjustav ega inimestele ohtlik.“ Tervisekaardist on näha, et V.J. käis meditsiiniosakonnas 10.08.2008 ja 25.08.
16. 25.08.2008 ei kaevanud ta, et desinfitseerimise pärast oleks ta saanud tervisekahjustuse või, et ta on allergiline. Seega ei leidnud tõendamist, et desinfitseerimisega oleks tekkinud kaebajal tervisekahjustus vangla süül ja, et riiete äravõtmine oleks rikkunud V.J. i õigusi. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED V.J. esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu
17. detsembri 2008 otsuse ning teha uue otsuse, millega rahuldada kaebus täielikult. 3 Apellatsioonkaebuse kohaselt rikkus halduskohus protsessinorme ja tegi ebaõiglase otsuse. Kohus rikkus HKMS §-e 15 ja 16, sest ei võimaldanud kaebajal menetluses osaleda ning oma õigusi ja kohustusi teostada. 14.11.2008 kohtuistung toimus ilma apellandita. 14.11.2008 esitas kaebaja ja taandusavalduse kohtuniku vastu. 11.08.2008 viidi kambris nr 1113 läbi desinfitseerimine klooriga ja apellandilt võeti ära vangla riided, millised tagastati alles 25.08.
18. Seega ei olnud apellandil võimalik 2 nädala jooksul minna jalutuskäigule. Tarut Vangla kinnitab 18.08.2008 kirjalikus vastuses V.J. i avaldusele, et V.J. i rõivad olid pesus ja laos puudus vastavas suuruses riietus ning seetõttu tagastati riietus 25.08.
19. Kohus ei saanud ignoreerida 18.08.2008 kirja ja seepärast vanglatöötaja K. Vadi andis uued ütlused selle kohta, et V.J. ile tagastati 25.08.2008 desinfitseeritud vangalariietuse teine komplekt, milline oli varem temalt ära võetud. Kirjalikus vastuses nr Vl/8732 vangla administratsioon kinnitab V.J. i ütlusi selles, et talle anti välja 2 vangla vormi täiskomplekti. Sellist informatsiooni võis spetsialist Argo Lauk saada ainult registreerimisraamatust, kuhu V.J. andis 25.08.2008 allkirja vangla vormi kahe komplekti saamise kohta. Tartu Vangla kodukorra kohaselt peab kinnipeetaval olema 2 komplekti vangla vormi ning kinnipeetavad võivad jalutama minna üksnes vangla riietuses. Vastustaja esitas asja materjalide juurde võltsitud dokumendi - jalutuskäikude tabeli koopia perioodil 14.08.2008 - 25.08.
20. Tuleb pöörata tähelepanu sellele, millisel määral võimaldas kohus kinnipeetaval kaitsta oma õigusi. Kohus oli teadlik asjaolust, et kaebaja võimed on piiratud, ent määras terve rea kohtuprotsesse neljale päevale ja sageli olid erinevates asjades ühele päevale määratud kaks istungit. Kohus asetas apellandi olukorda, milles ta pidi sisuliselt üheks tähtajaks esitama kõigis asjades apellatsioonkaebused, aga samuti valmistuma veel kolmeks kohtuistungiks, kuid selle ülemäärase koormuse tagajärjel oli apellant sunnitud loobuma kahest haldusasjast ja jätma menetlusse ainult ühe. Tartu Vangla vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt ei rikkunud halduskohus HKMS §-e 15 ja
21. Kohus selgitas kohtuistungi algul pooltele õigusi ja kohustusi, millest kaebaja enda sõnul ka aru sai. 14.11.2008 kohtuistungil protokollitu vastab tõele. Kaebaja soovis esmalt ise kohtuistungilt lahkuda ilma, et selleks oleks olnud mõistlikku põhjust ning kohus selgitas talle istungilt lahkumise tagajärgi. Seejärel hakkas kaebaja karjuma, kohut solvama ega allunud kohtuniku korraldustele, mistõttu oli kohus sunnitud ta kohtuistungilt kõrvaldama. Kohatu on kaebaja väide, nagu oleks vastustaja esitanud kohtule võltsitud jalutuslehed. Vastustajal puudub huvi nimetatud lehtedel olevate märkuste võltsimiseks, kuna jalutuslehed ei ole ametlikud dokumendid ning vanglal puudub seadusest tulenev kohustus pidada arvet selle kohta, kes kinnipeetavatest millal ja kus jalutas. Tegemist on jalutuskäike korraldavate valvurite isiklike märkmetega töö efektiivsemaks korraldamiseks. Kinnipeetavatel ei ole kohustust jalutada ning vanglal lasub üksnes kohustus pakkuda seda võimalust neile üks kord päevas. Kaebaja ei ole nimetanud ühtki tõsiseltvõetavat asjaolu, miks pidanuks vanglaametnikud laskma jalutama kõiki teisi, s. h V.J. i kambrikaaslasi, kuid mitte teda. Vangla riietuse puudumine ei takistanud kaebajal jalutuskäigule minekut, kuna sinna võib minna ka isiklikes riietes ning kõnealusel perioodil oli suvi ja kaebaja on ka ise kinnitanud, et tal olid olemas isiklikud riided (lühikesed püksid ja T-särgid). 4 Kaebaja riiete ja tema elukambri desinfitseerimine oli vajalik, nõuetekohane ning läbi viidud ennekõike ja peamiselt kaebaja enda huvides. V.J. i tervist ei ole desinfitseerimisega ohtu seatud ega kahjustatud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu
22. detsembri 2008 otsus tuleb jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlustatud otsuses toodud põhjendustega ja HKMS § 47 lg 1 ning TsMS § 654 lg 6 alusel ei pea vajalikuks neid oma otsuses korrata. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamisele. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid ja kohaldanud seadust ning apellatsioonkaebus on põhjendamatu. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuses esitatud väitega, et halduskohus on asja arutamisel rikkunud HKMS §-de 15 ja 16 nõudeid. 12.11.2008 toimunud kohtuistungi protokollist (tl 90-33) nähtuvalt on kaebaja osalenud halduskohtu istungil ja ta on saanud anda oma selgitused toimunu kohta. TsMS § 45 lg 1 alusel võib kohus istungilt kõrvaldada menetlusosalise, kes ei täida kohtuistungil korra tagamiseks antud korraldust või käitub kohtuistungil sündsusetult ja kohtu või teise menetlusosalise vastu lugupidamatust väljendaval viisil. Kuna kaebaja ei täitnud 14.11.2008 toimunud kohtuistungil kohtu korraldusi ning käitus agressiivselt ja sündsusetult (tl 104 ja 108), siis oli halduskohtul seaduslik alus tema kohtuistungilt kõrvaldamiseks ja istungi jätkamiseks ilma kaebaja osaluseta, mida ei saa käsitleda menetlusosalise õiguste rikkumisena. Halduskohus on samuti kooskõlas TsMS §-ga 25 lg 1 käsitlenud V.J. i poolt 14.11.2008 esitatud kohtuniku taandamise taotlust. Kaebaja viited 13.11.2008 kohtuistungile haldusasjas nr 3-08-1175 ning väited selle kohta, et kohus oli määranud mitme V.J. i kaebuse läbivaatamise ühele päevale, mis oli kaebaja arvates tema jaoks kurnav, ei ole asjakohased ega anna alust vaidlustatud kohtuotsuse tühistamiseks. V.J. i väide, et 11.08.2008 desinfitseeriti kambrit 1113 klooriga ja sellega rikuti tema õigusi, kuna ta pidi 2 nädalat kloorilõhnalises kambris olema, mille tulemusel kahjustus tema tervis, on põhjendamatu ja ümber lükatud asjas kogutud tõenditega, millele on viidanud ka halduskohus vaidlustatud otsuses. Tartu Vangla on tunnistaja A. Babini ütlustega tõendanud (tl 110), et kambreid desinfitseeritakse ainega Halamid, mis ei ole selle kasutamisel inimese jaoks ärritava toimega (tl 107). Samuti nähtub toimiku materjalidest, et juba 14.08.2008 viidi V.J. üle kambrisse 1079, mistõttu ta ei viibinud 2 nädalat desinfitseerimisainega töödeldud kambris. Samuti ei ole V.J. selgitanud ega tõendanud, milles seisnes tema väidetav tervisekahjustus. Kaebaja väide, et temalt 11.08.2008 vangla riiete äravõtmine desinfitseerimiseks ja nende tagastamine alles 25.08.2008 oli õigusvastane, kuna kinnipeetavatel ei ole lubatud Tartu Vangla kodukorra kohaselt isiklikes riietes jalutama minna, mistõttu ei võimaldatud tal ka perioodil 11.08.2008-25.08.2008 jalutada, kuigi VangS järgi tuleb jalutuskäigu võimalus kinnipeetavale tagada, ei anna samuti alust halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamiseks. Kinnipeetavalt vangla vormiriiete äravõtmine mingiks ajaks ei riku tema subjektiivseid õigusi, sest Tartu Vangla direktor on 04.07.2008 andnud VangS § 46 lg 2 alusel välja käskkirja, mille p 2 kohaselt on kinnipeetavatel, kellele ei ole vangla vormi väljastatud või kellele on väljastatud ainult osa vangla vormist, kanda puudujäävate vangla vormi elementide asemel isiklikke riideesemeid, mis on samaväärsed puudujäävate vormi elementidega. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et V.J. il olid kambris olemas isiklikud riideesemed, mida ta vangla vormi puudumise ajal kandis. 5 Tartu Vangla direktori 30.01.2008 käskkirjaga kinnitatud Tartu Vangla kodukorrast ei tulene, et kinnipeetaval ei ole lubatud isiklikes riietes jalutama minna. Kodukorra p 3.3 järgi on jalutuskäigule lubatud minna hooajale vastavas riietuses. Kaebaja ei ole tõendanud oma väidet, et ta soovis iga päev jalutama minna, kuid teda keelduti jalutuskäigule lubamast, sest tal ei ole vangla vormi. Halduskohus on seoses nimetatud küsimusega õigesti viidanud vangla poolt esitatud jalutuslehtedele, millest nähtub, et kambrist 1079, kus kaebaja viibis koos kinnipeetav V. Livitskiga, on
23. ja 21.08.2008 jalutamas käinud 2 inimest ning kaebaja enda selgitusele 12.11.2008 kohtuistungil, et 21.08.2008 ta käis isiklikes riietes jalutamas. Eeltoodust tulenevalt on halduskohus põhjendatult leidnud, et V.J. i väited selle kohta, et tal ei lubatud ilma vangla riieteta jalutama minna ja seega ei saanud ta kasutada oma õigust 1 tund päevas jalutada, ei ole tõesed ning on ümber lükatud muuhulgas tema enda seletusega selle kohta, et 21.08.2008 ta siiski jalutamas käis. Ringkonnakohus leiab, et eeltoodust tulenevalt ei tõenda kaebaja väidet, et ta ei saanud 11.08.2008-25.08.2008 jalutama minna, kuna tal puudus vangla vorm, ka kaebaja poolt apellatsioonkaebuses viidatud kaebused Tartu Vangla direktorile selle kohta, et temalt on 11.08.2008 vangla vormiriietus ära võetud. Ringkonnakohus ei nõustu ka kaebaja väitega, et halduskohus on olemasolevaid tõendeid ja tunnistajate ütlusi ebaõigesti hinnanud. Kohtuotsuse põhjendustest nähtuvalt on halduskohus otsuse tegemisel kõiki asjakohaseid tõendeid hinnanud ja teinud neist õiged järeldused, mistõttu ei ole kohus rikkunud HKMS §
24. Nii nagu halduskohtul, puudub ka ringkonnakohtul alus asuda seisukohale, et Tartu Vangla poolt halduskohtule esitatud jalutuslehed olid võltsitud, nagu väidab kaebaja. Kuna ka muud apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust apellatsioonkaebuse rahuldamiseks, siis jääb apellatsioonkaebus tervikuna rahuldamata. Ivo Pilving Agu Timmi 6 Maili Lokk