Obsah (9)

§ 415§ 420§ 632§ 444§ 407§ 468§ 162§ 1741§ 175

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Avalikult teatavakstegemine 13. mai 2009 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Tsiviilasi Hagi ese nr 2-08-36509 OÜ Aktiva Finants versus An

) §-st 434, tegi kohus otsustused. Otsustused hagis

1. Rahuldada OÜ Aktiva Finants hagi Anu Gortopani vastu võla nõudes ja välja mõista Anu Gortopanilt võlg koos kõrvalnõuetega 2 188 (kaks tuhat ükssada kaheksakümmend kaheksa) krooni 84 senti OÜ Aktiva Finants kasuks. Muud otsustused
2. Seoses menetluskuludega ning otsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramisega: 2.1 jaotada menetluskulud ning jätta need kostja kanda ja välja mõista Anu Gortopanilt 1 500 (üks tuhat viissada) krooni menetluskulu OÜ Aktiva Finants kasuks; 2.2 tunnistada kohtuotsus viivitamatult täidetavaks. Selgitused otsusele edasikaebe korras ja tähtajas ning menetluskulude kindlaksmääramises
3. Selgitada: 3.1

§ 415

lg 2 kohaselt on kostjal tagaseljaotsuse peale õigus esitada kaja Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul; 3.2

§ 420

lg 1 kohaselt on hagejal tagaseljaotsuse peale õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule ning

§ 632

kohaselt on apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest; 3.3 apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Hageja faktiväited ja nõuded Kostja on
2. augustil 2008 sõlminud Elisa Eesti AS lepingu. Kostja on jätnud oma lepingulised kohustused täitmata. Kostja võlgnevus hagejale on põhivõlas 1 094.92 krooni ning koos kõrvalnõude viivisega 2 188.84 krooni.
3. Menetluse käik Kohus on saatnud
4. aprillil 2009 kostjale hagiavalduse koos sellele lisatud materjalidega ja andnud kostjale kirjaliku vastamise tähtaja
5. mai 2009, hoiatades et tähtaegselt vastamata jätmisel võib kohus teha tagaseljaotsuse. Nähtuvalt väljastusteatest on kostja edastatud kohtudokumendid kätte saanud. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud.
6. Kohtu põhjendused 3.
7. Menetluse käigust tulenevad asjaolud Tsiviilasja menetlemisel ilmnesid asjaolud tagaseljaotsuse tegemiseks. Seoses tagaseljaotsuse tegemisega jätab kohus

§ 444

lg 1 kohaselt otsusest kirjeldava osa välja ja põhjendavas osas märgib üksnes õigusliku põhjenduse. 3.2. Õiguslik põhjendus Vastavalt

§-le 407 kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Seoses sellega, et kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud ja hageja on esitanud taotluse, tuleb

§ 407kohaselt teha asjas tagaseljaotsus.

Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise. Kostjale teatavaks tehtud ja kostja poolt omaksvõetuks loetud hageja faktiväidetest lähtuvalt on hagi selles märgitud ulatuses õiguslikult põhjendatud. Hagi rahuldamise õiguslikuks aluseks on võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p-s 1 on sätestatud, et kui võlgnik rikub rahalist kohustust võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis). Kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (

§ 468lg 1 p 2).

3.3. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Vastavalt

173 lg-le 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning

173 lg-le 4 menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Seoses hagi rahuldamisega tuleb menetluskulud

§ 162

lg 1 kohaselt jätta kostja kanda.

§ 1741

lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud. Hageja menetluskulud ja menetluskulude nõue sisalduvad hagiavalduses ning menetluskude koosseisust on teadlik ka kostja. Hageja on kantud menetluskuludes osundanud tasutud riigilõivule 1000 krooni ja lepingulise esindaja kuludele 1500 krooni. Hageja tasutud riigilõiv tuleneb riigilõivuseadusest.

§ 175

lg 3 kohaselt Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Lepingulise esindaja õigusabikulud 1500 krooni ei ole vastavuses asja menetluseks tegelikult kulutatud ajale ja asja keerukuse astmele. Vabariigi Valitsuse 04. detsembri 2008 määrusega nr 308 on kehtestatud varalise nõudega tsiviilasjas on lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt maksimaalseks sissenõutavaks määraks hagihinna kuni 1000 krooni puhul on 5 000 krooni. Arvestades asjaolu, et nähtuvalt tsiviilasjast on hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi piirdunud hagiavalduse koostamisega ja selle kohtusse esitamisega, peab kohus tulenevalt asja keerukusest ja eeldatavale asja menetlemiseks kulutatud ajale põhjendatud õigusabi kuluks 500 krooni. Kohus osutab tähelepanu veel sellele, et hageja kohtusse esitatud hagi puhul on tegemist n. n masshagiga, milliseid hageja esindaja poolt on kohtule esitatud arvukalt teiste kostjate vastu 2 ja on oma sisu poolest ühetaolised madala keerukuse astmega. Arvestades hageja esitatud menetluskuludele määramise avalduses märgitud asjaolusid ja kulusid tõendavaid dokumente, teeb kohus järelduse, et hageja on esitanud menetluskulud põhistanud ulatuses, millest lähtudes tuleb välja mõista kostjalt menetluskulu kokku 1500 krooni. Helle Tamm Kohtunik 3