← Eesti

2-05-20879/24

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Viivi Tomson, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. mai 2009 Tartu Tsiviilasja number 2-05-20879 Tsiviilasi AS Narva Vesi hagi Margarita Tõnissoni ja Hindo Tõnissoni vastu 776.11 krooni nõudes Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend 776.11 krooni Kaebuse esitaja ja kaebuse liik AS Narva Vesi apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Margarita Tõnissoni vastuapellatsioonkaebus
  2. aprill 2009 Menetlusosalised ja nende esindajad RESOLUTSIOON Viru Maakohtu
  3. juuni 2008 otsus ja Hindo Tõnissoni Apellant-vastustaja (hageja): AS Narva Vesi (registrikood: 10369373), seaduslik esindaja Aleksei Voronov Vastuapellandid-vastustajad (kostjad): Margarita Tõnisson (sünd. xxxxxxxxxx), Hindo Tõnisson (isikukood: xxxxxxxxx) Jätta apellatsioonkaebus ja vastuapellatsioonkaebus rahuldamata. Jätta menetluskulud maakohtus hageja ringkonnakohtus poolte endi kanda. kanda ja Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kui kassatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, siis võidakse kassatsioonkaebus lahendada kirjalikus menetluses. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seadus ei sätesta teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
  4. AS Narva Vesi esitas kohtule hagi, milles palus välja mõista kostjatelt Margarita Tõnissonilt ja Hindo Tõnissonilt AS Narva Vesi kasuks võlgnevuse 776.11 krooni. Hagiavalduse kohaselt on vastavalt ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seadusele Narva linnas vee-ettevõtjaks AS Narva Vesi, kes varustab elanikke ühisveevärgist veega ning tagab ühiskanalisatsiooni abil heitvee ärajuhtimise ning puhastamise. Hageja ja kostja vahel tekkisid nende elamise ajal Narvas lepingulised suhted müügi kohta, mille esemeks on külm vesi, heitvee ärajuhtimine ühiskanalisatsiooni kaudu ning selle puhastamine. Hageja täitis heauskselt lepingu tingimusi – varustas kostjat regulaarselt külma veega ning teostas kanalisatsiooni hooldust. Seisuga 01.11.2005 oo kostjate võlgnevus 776.11 krooni.
  5. Margarita Tõnisson ja Hindo Tõnisson hagi ei tunnistanud. Vastuse kohaselt ei ole hageja tõendatud haginõuet ja alust. Esitatud dokumentide järgi ei olnud kostjatel 08.05.2002, s.o lepingu lõpetamise kokkuleppe päevani mingit täitmata (sissenõutavat) kohustust AS Narva Vesi ees ja pärast lepingu lõpetamist on tehtud pahauskselt 776.11 kroonine juurdekirjutus. MAAKOHTU LAHEND
  6. Viru Maakohus jättis
  7. juuni 2008 otsusega hagi rahuldamata. Otsuse kohaselt on hageja nõue kostjate vastu 776.11 krooni nõudes aegunud ja seega tuleb hagi 776.11 krooni nõudes jätta rahuldamata. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (edaspidi VÕSRS) § 9 lg 1 sätestab, et tsiviilseadustiku üldosa seaduses 2 ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatud kohaldatakse ka enne
  8. juulit 2002 tekkinud aegumata nõuetele. Aegumise algusele, peatumisele ja katkemisele kohaldatakse enne
  9. juulit 2002 kehtinud seadust, kui aegumine on alanud, peatunud või katkenud enne
  10. juulit
  11. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse või võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne
  12. juulit 2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates
  13. juulist
  14. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 142 lg 1 kohaselt õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuste täitmisest. Kuni 01.07.2002 kehtinud TsÜS § 113 lg 1 kohaselt oli hagi korras õiguste kaitse üldine aegumistähtaeg on 10 aastat, välja arvatud nõuded, mille kohta on seaduses sätestatud lühendatud aegumistähtaeg või mille kohta aegumist ei kohaldata. Järelikult hageja nõuded, mis tekkisid ajavahemikul 01.12.2001-08.05.2002, ei olnud igal juhul veel 01.07.2002 seisuga aegunud vana seaduse järgi. Vastavalt VÕSRS § 9 lg-le 2 ning TsÜS § 146 lg-le 1 algas 3-aastane aegumistähtaeg alates 01.07.2002 ja hageja sai esitada hagi kohtusse
  15. a ja
  16. a, s.o enne
  17. juulit tekkinud võlgnevuste kohta kuni 01.07.
  18. TsÜS § 146 lg-st 4 ei tulene tahtluse eeldust, mistõttu peab hageja esitama faktilised asjaolud, millest tuleneb konkreetsel juhul rahalise kohustuse täitmata jätmisel võlgniku tahtlus. Asjaolu, et kostja jättis väidetava võla maksmata, ei tähenda, et hagejal puudusid takistused võlanõude maksmapanekuks kohtulikus korras. Samuti ei ole hageja tõendanud asjaolusid, millest võiks tuletada kohustuse täitmisest tahtlikku kõrvalehoidumist. Seetõttu kuulub kohaldamisele TsÜS § 146 lg
  19. Kuna hagi on kohtusse esitatud 25.11.2005, s.o pärast aegumistähtaega, siis on põhjendatud kostjate taotlus kohaldada hagi suhtes aegumist ja jätta hageja nõue rahuldamata. Kuna kohus tuvastas, et hageja nõue on aegunud, siis ei pea kohus vajalikuks tuvastada võimaliku nõude olemasolu. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
  20. AS Narva Vesi taotleb apellatsioonkaebuses Viru Maakohtu 09.06.2008 otsuse tühistamist ja asja saatmist esimese astme kohtule uueks arutamiseks. Kaebuse põhjenduste kohaselt on vääralt kohaldatud VÕSRS § 9 lg
  21. Nõudeõiguse tekkimise hetkel 08.05.2002 oli hagi aegumistähtajaks 10 aastat. Antud tähtaeg möödub
  22. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. Vastavalt VÕSRS § 9 lg-le 2 oleks see norm kohaldatav juhul, kui
  23. a mais kulgema hakanud hagi aegumistähtaeg oleks TsÜS § 146 lg-s 1 ettenähtuga lühem kui kolm aastat. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-33-07 asunud seisukohale, et VÕSRS § 9 lg 2 kohaselt, kui
  24. juulist 2002 kehtiva tsiviilseadustiku üldosa seaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem, kui enne
  25. juulit 2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses sätestatud aegumistähtaega alates
  26. juulist
  27. Maakohus leidis iseenesest õigesti, et varasema TsÜS § 178 lg 2 järgi tuli aegumisele kohaldada TsÜS § 113 lg-s 1 sätestatud aegumistähtaega. VÕSRS § 9 lg 3 kohaselt kui enne l. juulit 2002 kehtinud seaduses sätestatud aegumistähtaeg on pikem kui TsÜS-is sätestatud aegumistähtaeg ja selline tähtaeg lõpeks varem kui vastavalt VÕSRS § 9 lõikele 2 arvestatud aegumistähtaeg, kohaldatakse aegumisele enne
  28. juulit 2002 3 kehtinud seadust. Antud juhul on Viru Maakohtus tuvastatud, et 08.05.2002 nõude aegumistähtaeg on 10 aastat ning otsuse langetamise hetkeks ei olnud see möödunud. Maakohus oleks pidanud hagi aegumistähtaja arvestamisel juhinduma VÕSRS § 9 lg-st
  29. Vastavalt sellele normile kohaldatakse aegumisele enne
  30. juulit 2002 kehtinud seadust, st enne 01.07.2002 kehtinud TsÜS § 113 lg
  32. Margarita Tõnisson ja Hindo Tõnisson vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt on maakohus kohaldanud õigesti TsÜS § 146 lg 1 ja VÕSRS § 9 lg
  33. Apellant ei ole õigesti mõistnud Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-33-07 järeldusi. Seega apellatsiooni alus puudub.
  34. Margarita Tõnisson ja Hindo Tõnisson esitasid vastuapellatsioonkaebuse, milles taotlevad, et ringkonnakohus lahendaks asja sisuliselt, või tuvastaks, et maakohus tegi otsuse, kuigi oleks pidanud jätma hagi läbi vaatamata või asja menetluse lõpetama määrusega vastavalt TsMS § 423 lg 2 p-le
  35. Kaebuse põhjenduste kohaselt oleks maakohus pidanud haginõude sisuliselt läbi vaatama. Kostja taotles asja sisulist läbivaatamist kohtuistungil või menetluse lõpetamist, kuna hageja toodud andmed, mis peaks tema väitel tõendama nõude olemasolu ja suurust, tõendavad selle puudumist (TsMS § 423 lg 2 p 1). Kohus rahuldas AS Narva Vesi taotluse ja järgmine istung toimus üle kahe aasta hiljem, 09.06.
  36. Sel istungil kohus, nagu nähtub protokollist ja ka otsusest, jõudes sisulise arutluseni, eelistas seda mitte läbi viia, vaid kasutada aegumist, milleks kostja andis oma nõusoleku, et säästa oma abikaasa tervist. Kuna hagi ja järgnevalt apellatsioonikaebus on AS Narva Vesi poolt esitatud pahauskselt, taotleb vastuapellant avalikku vabandust meedias.
  37. AS Narva Vesi taotleb vastuapellatsioonkaebuse rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt jääb AS Narva Vesi oma nõude juurde tasuda 82,306 kuupmeetri vee eest 776.11 krooni. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  38. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Käesoleval juhul on apellatsioonkaebuses vaidlustatud maakohtu otsust VÕSRS § 9 lg 3 kohaldamata jätmise osas ja vastuapellatsioonkaebuses makotu otsust osas, milles kohus ei andnud sisulist hinnangut hageja nõudele. Ringkonnakohus kontrollibki vaidlustatud maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust nimetatud osas.
  39. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus ja vastuapellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Viru Maakohtu
  40. juuni 2008 otsus muutmata. Kuna maakohtu vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes esimese astme kohtu põhjendustega, ei korda ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 654 lg-s 6 sätestatuga oma otsuses kõiki esimese astme kohtu põhjendusi.
  41. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Põhjendatud ei ole apellandi seisukoht, et maakohus kohaldas ebaõigesti VÕSRS § 9 lg 2 ning jättis kohaldamata VÕSRS § 9 lg
  42. 4 VÕSRS § 9 lg 3 kohaselt kui enne
  43. juulit 2002 kehtinud seaduses sätestatud aegumistähtaeg on pikem kui tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaeg ja selline aegumistähtaeg lõpeks varem kui vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 2 arvestatud aegumistähtaeg, kohaldatakse aegumisele enne
  44. juulit 2002 kehtinud seadust. Seega kuuluks kohaldamisele VÕSRS § 9 lg 3 siis, kui enne 01.07.2002 kehtinud aegumistähtaeg (10 aastat) lõpeks enne 01.07.
  45. Käesoleval juhul on apellant ise märkinud, et varasem aegumistähtaeg lõpeks alles
  46. aastal ja seetõttu ei ole VÕSRS § 9 lg 3 kohaldatav. Maakohus on kohaldanud materiaalõigusnormi õigesti ja apellatsioonkaebus tuleb seetõttu jätta rahuldamata.
  47. Vastuseks vastuapellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Maakohus on õigesti leidnud, et kui nõue on aegunud ja kohus jätab hagi aegumise tõttu rahuldamata, siis ei pea kohus tuvastama nõude võimalikku olemasolu. Riigikohus on 09.01.2008 määruses nr 3-2-1-131-07 samuti asunud seisukohale, et kui on tuvastatud asjaolu, mille korral väidetav nõue oleks aegunud, tuleb jätta hagi rahuldamata ning seejuures ei ole vaja nõude olemasolu tuvastada ka siis, kui kostja esitab lisaks aegumise vastuväitele hagile muid vastuväiteid. Seetõttu ei pidanud maakohus tuvastama, kas hageja nõue oli sisuliselt põhjendatud või mitte ja vastuapellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Eeltoodud põhjendustel ei ole asjakohane vastuapellatsioonkaebuse väide, et maakohus oleks pidanud jätma hagi läbivaatamata TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel. Asja materjalidest ei nähtu, et hageja oleks esitanud kohtusse hagi pahatahtlikult ning vastuapellantide vastupidine seisukoht ei ole põhjendatud.
  48. Seoses apellatsioonkaebuse ja vastuapellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad poolte menetluskulud apellatsiooniastmes nende endi kanda. Andra Pärsimägi Viivi Tomson 5 Üllar Roostoja

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.