Obsah (6)

§ 31§ 23§ 28§ 91§ 19§ 163

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Egon Konsand, Viivi Tomson Otsuse tegemise aeg ja koht 18. mai 2009 Tartu Tsiviilasja number 2-08-60377 Tsivii

) § 31 lg 1 alusel kuulutab kohus välja pankroti, kui võlgnik on maksejõuetu. 3

§ 31

lg 5 kohaselt pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Nõusoleku jätkamiseks pankrotihaldurina on andnud OÜ Langersen pankrotimenetluses seni ajutise haldurina tegutsenud V. Kraavi. Kohus leidis, et V. Kraavi on sobiv isik pankrotihalduriks. Tal on kohtu ja võlausaldajate usaldus. Kohus leidis, et OÜ Langersen juhtimisvea võimalikkuse peab tuvastama pankrotihaldur temale pankrotiseadusega pandud ülesannete täitmise käigus.

§ 23

lg 1 alusel on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Kohus leidis, et vastavalt ajutise halduri poolt tehtud töö keerukusele ja mahule, tuleb ajutise halduri tasuks määrata 16 500 krooni ja vajalike kulutuste katteks 1 298 krooni, kokku 17 798 krooni. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. OÜ Anina esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu
2. detsembri 2008 otsuse tühistamist osas, millega jäeti rahuldamata võlausaldaja 17.11.2008 taotlus ja 19.11.2008 kohtuistungil kirjalikult esitatud taotlused ja teha uus otsus, millega: • kohtulahendis märkida ära võlgniku juhtimisviga; • tuvastada, et OÜ Langersen (pankrotis) juhatuse liikmed Martin Talts ja Silver Eensaar on rikkunud oluliselt hoolsuskohustust, mille tagajärjel on OÜ Langersen (pankrotis) muutunud maksejõuetuks ning mis on käsitletav raske juhtimisveana pankrotiseaduse tähenduses; • kohustada võlgniku OÜ Langersen (pankrotis) juhatuse liikmeid Martin Taltsi ja Silver Eensaart võlgniku vannet andma; • kohaldada ärikeeldu võlgniku OÜ Langersen (pankrotis) juhatuse liikme Silver Eensaarele pankrotimenetluse lõpuni. Kaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on jäetud põhjendamata, miks ei nõustuta võlausaldaja 17.11.2008 ja 19.11.2008 taotlustes esitatud faktiliste väidetega raske juhtimisvea kohta. Pankrotimenetluse seisukohast omavad ajutise halduri ja kohtu järeldused raske juhtimisvea kohta teadvat väljundit võlausaldaja OÜ Anina jaoks, kes saab tuvastatud asjaoludele tuginedes otsustada ka pankrotimenetluse edasise finantseerimise otstarbekuse üle. Võlgniku OÜ Langersen (pankrotis) rikkumiste väljaselgitamist esitatud kahe pankrotiavalduste lahendamisel tehtavas kohtulahendis ja võlgniku rikkumiste kajastamist tuleb pidada oluliseks kas või võlgniku juhtorgani tegevuse hindamise seisukohast. Taotluse esitaja ei varja oma otsest tahet ja huvi kasutada võimalust kohtu poolt tuvastatud OÜ Langersen (pankrotis) juhtimisvea kasutamist edaspidi tsiviil- ja kriminaalmenetluses võlgniku juhatuse liikmete suhtes. Apellandi väitel sisuliselt võlgniku OÜ Langersen juhtkond, teades, et oma tegevusega on põhjustanud võlgniku tahtliku maksejõuetuse, teostas pankrotiasja kohtualluvuse muutmise, pannes OÜ Anina teadlikult raskendatud olukorda, kuna OÜ Anina 08.09.2008 esitab Harju Maakohtule OÜ Langerseni kohta pankrotiavalduse. Apellandi arvates on võlgniku tegevuses juhtimisviga, mis seisneb majanduslikult ebaotstarbekas käitumises, põhjendamatute äririskide võtmises, pankrotiavalduse esitamise kohustuse rikkumises, maksejõuetuse tahtlikus põhjustamises; 2) oli juhatuse liikmel M. Taltsil laenuvõtmisel 29.02.2008 OÜ-lt Aktiva Finants summas 9 000 000 krooni kohustus veenduda, et on olemas reaalne võimalus laenu tagastamiseks. Ühestki dokumendist ei ilmne (ega ka kohtuistungil ei ole antud vastust), mis vahendite arvelt kavatseti tasuda ära olemasolevad võlad (sh võlg OÜ-le Anina, maksuvõlad) ja tagastada ebamääraselt suur laen summas 9 000 000 krooni. Juhatuse liikmete käitumises võib esineda 4 seetõttu KarS § 384 sätestatud kuriteo koosseis − maksejõuetuse tahtlik põhjustamine. Seda tõendavad ka ettevõtte asukoha ja juhatuse liikmete muutmised, äriregistri ja maksu- ja tollikeskuse muutmised ajavahemikul, kui ettevõte oli sisuliselt juba ammu maksejõuetu; 3) on raske juhtimisveana käsitletav ka raamatupidamise ebarahuldav korraldamine (raamatupidamise mittekorraldamine ja ülevaate puudumine sularaha arveldustest). Puuduolev
3. a majandusaasta aruanne tõendab, et võlgniku juhtkond teadlikult varjas oma majandustegevust ning maksejõuetus saabus juba
4. a majandusaastal, raamatupidamist ei korraldatud, jne; 4) peaks ajutise pankrotihalduri poolt OÜ Langersen (pankrotis) majandustegevuse uuring selgelt kajastama rasket juhtimisviga, et saaks esitada nõuet juhatuse liikme vastu, kes on oma kohustust rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kui lähtuda OÜ Aktiva Finants esitatud 19.09.2008 pankrotiavaldusest ja selle lisadest ajavahemikul 29.02.2008 kuni 15.07.2008, on juhatuse liikme M. Taltsi poolt teostatud OÜ Langersen (pankrotis) väljamakseid summas 8 083 334 krooni. Maksejõuetust OÜ Langersen (pankrotis) väljamaksete tegemist loetakse juhatuse liikme kohustuse rikkumiseks; 5) ei ole kohtuotsuses põhjendatud, miks kohus ei nõustu võlausaldaja faktiliste väidetega juhtimisvea olemasolu kohta. Kohus pidi otsuses kõiki tõendeid analüüsima, sh võlausaldaja poolt 19.11.2008 kohtuistungil esitatud 11 tõendit, mis kõik on jäänud tähelepanuta. Kohus on jätnud tähelepanuta OÜ Langersen (pankrotis) äriregistri teabesüsteemi väljatrüki Harju Maakohtu registriosakonnast, OÜ Langersen (pankrotis) äriregistri teabesüsteemi väljatrüki Viru Maakohtu registriosakonnast, OÜ Aktiva Finants äriregistri teabesüsteemi väljatrüki, OÜ Resonet äriregistri teabesüsteemi väljatrüki, OÜ Langersen esitatud majandusaasta aruannete äriregistri teabesüsteemi väljatrüki, OÜ Langersen (pankrotis)
5. a majandusaasta väljatrüki, koos audiitori otsusega, www.living.ee kodulehekülje väljatrüki, OÜ Langersen (pankrotis) maksuvõlgade väljatrüki seisuga 28.10.2008, OÜ Langersen (pankrotis) maksuvõlgade väljatrüki seisuga 18.11.2008, OÜ Langersen (pankrotis) makseregistri raporti seisuga 28.10.2008 ja seisuga 18.11.
6. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama, kuid kohtuotsuses ei ole märgitud, miks on jäätud arvestamata võlausaldaja poolt 19.11.2008 kohtuistungil esitatud 11 tõendiga.
7. OÜ Langersen (pankrotis) vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja Viru Maakohtu
8. detsembri 2008 otsuse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) puuduvad tõendid selle kohta, et võlgnik või mõni tema juhtorgani liige on seoses maksejõuetuse ilmnemisega pannud toime kuriteo tunnustega teo või on maksejõuetuse põhjuseks olnud raske juhtimisviga. Võlgnik on seisukohal, et maksejõuetuse tekkimise põhjuseks oli äriplaani ebaõnnestumine seoses planeeritust väiksema müügimahu ja suuremate kulude tõttu. Eelkõige kujunes maksejõuetus välja ettevõtte väga kiire ja suuremahulise laienemise tõttu, mis langes üldise majanduskliima halvenemise aega. Ettevõtte kulud (töötasud, üürikulud, reklaamikulud, kauba hinna ja intresside kasv) kasvasid planeeritust suuremaks, samas kui müügimaht vähenes oluliselt; 2) on OÜ Langersen (pankrotis) raamatupidamist peetud vastavalt seaduses esitatud nõuetele ning on täielikult dokumenteeritud. OÜ Langersen (pankrotis) ei nõustu mingil juhul OÜ Anina väitega, et OÜ Langersen (pankrotis) on tahtlikult tekitanud pankrotiolukorra. OÜ-lt Aktiva Finants võetud laenu kasutati ettevõtte varasemate võlgnevuste ja jooksvate finantskohustuste täitmiseks sh OÜ-le Anina leppetrahvi tasumiseks. Enamus rahast läks tarnijatele kauba eest tasumiseks ja töötasude maksmiseks; 5 3) oli ettevõtte ümberregistreerimine tingitud plaanist viia tegevus üle Ida-Virumaale. Ettevõtte ainuke töötav kauplus oli septembri alguseks Jõhvis. Seega on alusetu OÜ Anina väide, nagu ei oleks OÜ Langersen (pankrotis) kunagi Ida-Virumaal omanud ettevõtet. Juhatuse liikmeks määrati S. Eensaar, kellel on põhjalikud kogemused finantsraskustega ettevõtete saneerimise alal, et lahendada tekkinud olukord võimalikult valutult OÜ Langersen (pankrotis) klientide ja võlausaldajate jaoks. OÜ Langersen (pankrotis) ei esitanud ise pankrotiavaldust, kuna ettevõtte finantsseis sõltus suurima võlausaldajaga peetavatest läbirääkimistest laenu tähtaja pikendamiseks. Kuna suurim võlausaldaja esitas ise pankrotiavalduse, ei ole põhjust esitada täiendavat pankrotiavaldust, kuna menetlus algatati sellest hoolimata; 4) eeldab kohtulahendis juhtimisvea ära märkimine, et selline asjaolu on tuvastatud ja tõenditega põhistatav. Käesoleval juhul alus selliseks viiteks lahendis puudub. Juhtimisvea tuvastamine on võimalik pankrotimenetluse käigus, mil pankrotihaldur ja pankrotitoimkond saavad põhjalikult tutvuda OÜ Langersen (pankrotis) raamatupidamisdokumentidega ja analüüsida maksejõuetuse tekkimise põhjuseid. Pankrotiotsuses juhtimisveale viitamise aluseks ei saa olla OÜ Anina esindaja Gennadi Mihelsoni ebapädevatel oletustel ja emotsioonidel põhinev taotlus. OÜ Anina oletused ei ole käsitletavad faktiliste asjaoludena. Kõik OÜ Anina poolt esitatud taotlused on tõenditega täielikult põhistamata.
9. Pankrotihaldur Veli Kraavi vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja Viru Maakohtu 09.12.2008 otsuse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on kohtul diskretsiooniõigus märkida kohtulahendis, kas võlgnik on pannud toime seoses maksejõuetuse tekkimisega

§ 28

lg 1 nimetatud teod ja/või lg 2 alusel märkida kohtulahendis maksejõuetuse põhjuseks olevat rasket juhtimisviga. Ajutine pankrotihaldur aruandes kuriteo tunnustega tegu, rasket juhtimisviga, tuvastanud ei ole. Küll aga märkis ajutine pankrotihaldur, et edasise pankrotmenetluse käigus on vaja revideerida võlgniku raamatupidamist. Samuti märkis ajutine pankrotihaldur, et on vajalik põhjalikult analüüsida võlgniku tegevust (14.11.2008 ajutise pankrotihalduri aruanne OÜ Langersen pankrotimenetluses). Antud asjas oli pankroti väljakuulutamisel ebaselge, kas üldse on või kui raske on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks olev juhtimisviga. Selguse ja kindluse saamise huvides on viidanud ajutine pankrotihaldur sellele, et vajalik on põhjalikult kontrollida võlgniku tegevust osaühingu juhtimisel. Kohus on vastavasisulist ettepanekut aktsepteerinud ja seda kohtuotsuses märkinud. Antud asjas valmib

§-s 132 nimetatud ettekanne, mis esitatakse kohtule ja pankrotitoimkonnale ning, milles haldur märgib järgnevad asjaolud: maksejõuetuse põhjus ja selle tekkimise aeg; andmed vara tagasivõitmise võimaluste kohta; arvamus pankrotiga seotud kuriteo tunnuste olemasolu ja andmed kuriteost teatamise kohta; muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud (lg 1). Vastav ettekanne esitatakse pärast kolme kuu jooksul alates pankroti väljakuulutamisest (lg 3); 2) on võlgniku kohustamine vande andmiseks kohtul võimalik teostada § 86 alusel. Nimetatud vande andmine võlgniku poolt oleks asjaolusid arvestades mõistlik; 3) ei ole ärikeelu kohaldamine kohtu poolt enne põhjaliku dokumentaalrevisjoni valmimist antud pankrotiasjas mõislik. Vastavalt

§ 91

lg-le 2 võib kohus juriidilisest isikust võlgniku pankroti korral määrata, kes

§ 19

lg 1 ja 2 nimetatud isikutest ei või pankrotimenetluse lõpuni olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu
2. detsembri 2008 otsus muutmata. 6
3. Apellant on apellatsioonkaebuses esitanud järgmised taotlused: • kohtulahendis märkida ära võlgniku juhtimisviga; • tuvastada, et OÜ Langersen (pankrotis) juhatuse liikmed Martin Talts ja Silver Eensaar on rikkunud oluliselt hoolsuskohustust, mille tagajärjel on OÜ Langersen (pankrotis) muutunud maksejõuetuks ning mis on käsitletav raske juhtimisveana pankrotiseaduse tähenduses; • kohustada võlgniku OÜ Langersen (pankrotis) juhatuse liikmeid Martin Taltsi ja Silver Eensaart võlgniku vannet andma; • kohaldada ärikeeldu võlgniku OÜ Langersen (pankrotis) juhatuse liikme Silver Eensaarele pankrotimenetluse lõpuni.
4. Vastavalt TsMS § 630 lg-le 1 võivad pool ja iseseisva nõudega kolmas isik esitada esimese astme kohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse. TsMS § 631 lg 1 kohaselt võib apellatsioonkaebuses tugineda üksnes väitele, et esimese astme kohtu otsus põhineb õigusnormi rikkumisel või et apellatsioonimenetluses arvestamisele kuuluvate asjaolude ja tõendite kohaselt tuleks apellatsioonimenetluses teha esimese astme kohtu otsusest erinev otsus. Lähtuvalt eelnimetatud sätetest, vaatab ringkonnakohus apellatsiooni korras läbi kaebusi maakohtu otsuste peale, s.t hagi eset ja alust ei saa ringkonnakohtus muuta. Hagita menetluse puhul vaatab ringkonnakohus apellatsiooni korras läbi kaebust maakohtu otsuse peale samades piirides, nagu asi oli arutusel maakohtule esitatud avalduse alusel ning apellatsioonkaebuses ei saa esitada selliseid taotlusi, mis ei olnud maakohtus arutusel ja mille kohta ei tehtud ka kohtu lahendit. TsMS § 633 lg 2 p 2 kohaselt märgitakse apellatsioonkaebuses muu hulgas apellandi selgelt väljendatud taotlus, märkides ära, millises ulatuses apellant esimese astme kohtu otsust vaidlustab ning missugust ringkonnakohtu lahendit apellant taotleb. Apellandi apellatsioonkaebuses esitatud taotlused kohustada võlgniku OÜ Langersen (pankrotis) juhatuse liikmeid M. Taltsi ja S. Eensaart andma võlgniku vannet ja kohaldada ärikeeldu võlgniku OÜ Langersen (pankrotis) juhatuse liikme S. Eensaarele pankrotimenetluse lõpuni, on taotlused, mis ei ole hõlmatud esimese astme kohtu otsuse vaidlustamisega. Nimetatud osades puudub maakohtu lahend ning seoses sellega ei ole ringkonnakohtul võimalik ka apellatsiooni korras selles osas kaebust läbi vaadata. Seetõttu on esitatud taotlused asjakohatud ning ringkonnakohus jätab need läbi vaatamata.
5. Apellandi väite kohaselt oleks pidanud maakohus vaidlustatud otsuses ära märkima võlgniku juhtimisvea ning tuvastama, et OÜ Langersen (pankrotis) juhatuse liikmed M. Talts ja S. Eensaar on rikkunud oluliselt hoolsuskohustust, mille tagajärjel on OÜ Langersen (pankrotis) muutunud maksejõuetuks ja mis on käsitletav raske juhtimisveana pankrotiseaduse tähenduses. Seega on apellant vaidlustanud maakohtu otsuse põhjendusi. Vastavalt TsMS § 457 lg-le 1 on jõustunud kohtuotsus menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti. Antud juhul on esitatud hagita menetluses avaldus pankroti väljakuulutamiseks. Vastavalt

§ 31lg-le 1 kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

Vaidlustatud otsuses on maakohus välja kuulutanud Osaühingu Langersen pankroti. Asjaolu, mille alusel pankrot välja kuulutati, oli võlgniku maksejõuetus. Seega TsMS § 457 lg 1 kohaselt saab kohtuotsus olla menetlusosalistele kohustuslik vaid osas, milles avaldus rahuldati (kuulutati välja pankrot) maksejõuetuse alusel (s.o avalduse aluseks olnud asjaolu).

§ 31ei sätesta pankroti väljakuulutamise alusena rasket juhtimisviga.

Maakohus ei pidanud pankroti väljakuulutamise otsustamisel otsustama selle üle, kas võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga. Kuna TsMS § 457 lg 1 kohaselt on kohtuotsus menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel ning otsuse 7 põhjendav osa iseseisvalt võetuna ei mõjuta poolte õigusi ja kohustusi, siis on kohtuotsus vaidlustatav üksnes nõude ja selle aluseks olevate asjaolude osas, mitte aga nende asjaolude osas, mis ei ole seotud nõude alusega. Põhimõte, et apellatsioonkaebuses saab vaidlustada maakohtu otsust vaid nõude ja selle aluseks olevate asjaolude osas, ilmneb veel TsMS § 633 lg 3 p-dest 1 ja 2, mille kohaselt tuleb apellatsioonkaebuse põhjendustes märkida, millist õigusnormi on esimese astme kohus oma otsuses või otsuse tegemisel rikkunud või missuguse asjaolu on esimese astme kohus ebaõigesti või ebapiisavalt tuvastanud ja millest tuleneb õigusnormi rikkumine või asjaolu ebaõige või ebapiisav tuvastamine. 14. Kuna

§ 28

lg 2 kohaselt ei ole välistatud, et kohus oleks võinud pankrotiotsuses võtta seisukoha ka selle kohta, kas esines raske juhtimisviga või mitte, siis peab ringkonnakohus antud juhul lubatavaks selles osas apellatsioonkaebust esitada, kuigi TsMS § 643 kohaselt oleks võimalus jätta apellatsioonkaebus läbi vaatamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga vaidlustatud otsuses, et raske juhtimisvea võimalikkuse peab tuvastama pankrotihaldur temale pankrotiseadusega pandud ülesannete täitmise käigus ning seetõttu on maakohus õigesti jätnud pankrotiotsusega tuvastamata raske juhtimisvea. Tehes sellise otsustuse ning lähtudes asjaolust, et seaduse kohaselt pankroti väljakuulutamise aluseks ei ole raske juhtimisviga vaid maksejõuetus, ei pidanudki maakohus andma hinnangu neile apellandi poolt esitatud tõenditele, mis olid esitatud seoses väidetava raske juhtimisveaga. Raske juhtimisvea tuvastamise aluseks ei saa olla ainuüksi apellandi veendumus, et tegemist oli raske juhtimisveaga. Siinkohal on asjakohatu apellandi väide, et võlgnik põhjustades oma tegevusega tahtlikult maksejõuetuse, muutis pankrotiasja kohtualluvust, pannes teadlikult OÜ Anina raskendatud olukorda. Kohtualluvusest ei olene raske juhtimisvea esinemine.

§ 28

lg 2 kohaselt loetakse raskeks juhtimisveaks juriidilisest isiku võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Seega peab

§ 28

lg 2 kohaldamiseks olema tõendatud juhatuse liikme poolt oma kohustuste rikkumine tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Pankrotihaldur on leidnud, et raske juhtimisvea tuvastamiseks oleks vajalik võlgniku tegevuse osaühingu juhtimisel põhjalik analüüs ning selline analüüs puudus pankrotiotsuse tegemise ajal. Lähtudes asjaolust, et vaidlustatud otsuses ei ole asjaoluna tuvastatud raske juhtimisvea olemasolu või puudumist, siis ei hinda ringkonnakohus apellandi poolt esitatud väiteid selle kohta, et tegemist oli raske juhtimisveaga. Puudub asjaolu, mida esimese astme kohus oleks ebaõigesti või ebapiisavalt tuvastanud.

§ 163

lg 5 järgi kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on raske juhtimisviga, on haldur kohustatud esitama kahju hüvitamise nõude raskes juhtimisveas süüdi oleva isiku vastu. Kahju hüvitamise nõude üle peetavas vaidluses saab võlgniku juhatuse liige vaielda raske juhtimisvea etteheitele vastu ka siis, kui maakohus on varasemalt

§ 28

lg 2 esimese lause järgi oma lahendis märkinud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oli võlgniku juhatuse liikme raske juhtimisviga. Sama õigus on võlgniku juhatuse liikmel ka siis, kui apellant esitaks kahju hüvitamise hagi võlgniku juhatuse liikme vastu. Seetõttu ei ole asjakohane apellandi poolt esitatud väide, et raske juhtimisvea tuvastamist pankrotiotsuses saab ta kasutada edaspidi tema poolt planeeritavates tsiviil- ja kriminaalmenetlustes võlgniku juhatuse liikmete suhtes. Hagi esitamise korral peaks apellant tõendama hagi aluseks olevaid asjaolusid ning ta ei saaks lähtuda sellest, et kohtu lahendis on märgitud võlgniku maksejõuetuse põhjusena raske juhtimisviga. 15. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel menetluskulud apellatsiooniastmes apellandi kanda. Üllar Roostoja Egon Konsand 8 Viivi Tomson