KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Elle Kask Otsuse kuulutamise aeg ja koht 05.06.2009, Tallinn Haldusasja number 3-09-204 Haldusasi V.A kaebus Murru vangla direktori 24.10.2008 käskkirja nr 748-dm tühistamiseks. Menetlusvorm Suuline menetlus 05.05.2009 Menetlusosalised Kaebuse esitaja V.A ning vastustaja Murru vangla volitatud esindaja Endel Pillau. Resolutsioon Jätta V.A kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib esitada kohtualluvusejärgsele ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates (HKMS § 31 lg 4). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 26.01.2009 saabus Tallinna Halduskohtule V.A kaebus Murru vangla direktori 24.10.2008 käskkirja nr 748-dm tühistamiseks. Murru vangla direktori 24.10.2008 käskkirjaga nr 748-dm karistati kinnipeetav V.A-d läbiviidud distsiplinaarmenetluse tulemusena Vangistusseaduse (VangS) § 67 punkti 1 ja Murru vangla kodukorra punkti 29 alapunkti 2 nõuete rikkumise eest kartserisse paigutamisega 7 ööpäevaks. Käskkirja kohaselt seisnes rikkumine selles, et 29.09.2008 kell 08.15 kutsekooli loenduse ajal ei allunud V.A vanglaametniku seaduslikule korraldusele ning häiris oma teoga vanglametnikku teenistuskohustuste täitmisel. V.A esitas 28.10.2008 Justiitsministeeriumile vaide Murru vangla direktori 24.10.2008 käskkirja nr 748-dm tühistamiseks. Justiitsministeeriumi 08.01.2009 vaideotsusega nr 11-7/2047 jäeti kinnipeetava V.A vaie rahuldamata. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD KAEBUSE MOTIIVID Kaebuse esitaja on seisukohal, et Murru vangla direktori 24.10.2008 käskkiri nr 748-dm on õigusvastane. V.A talle distsiplinaarkaristuse määramise aluseks olnud rikkumist omaks ei võta ning selgitab, et vanglaametnik rikkus tema õigusi, karjudes tema peale. Vanglaametnik andis temale ebaseaduslikke korraldusi, mida ta ei pidanudki täitma. Ka ei saanud tema väidetavat rikkumist näha tunnistajad, kuna neid ei olnud sel hetkel kohal. See oli ka esimene kord, kus kaebuse esitajal on konide korjamisega seoses pahandusi, varem ei ole sellega seoses keegi ettekandeid teinud ega ole teda hoiatanud, vanglaametnikul oli antud korral karjumiseks hoopis teine põhjus, mis ei puutu kaebaja sõnul asjasse. Samuti väitis kaebaja, et kirjutas toimunu kohta põhjaliku seletuskirja, mille edastas korrapidamisteenistusele. Kaebaja enda sõnul ta korda ei rikkunud. Kaebuse esitaja on seisukohal, et tema väidetavad rikkumised on vanglaametnike ja teiste kinnipeetavate poolt tekitatud tahtlikult tema tagakiusamise eesmärgil. Kaebaja esitas kaebuse eesmärgiga, et tema distsiplinaarkaristus kustuks, samuti eesmärgiga esitada tulevikus kahjunõue vangla vastu. Kaebuse esitaja palub kaebuse rahuldada ning vaidlustatud käskkiri tühistada. VASTUSTAJA SEISUKOHAD Vastustaja on seisukohal, et kaebus on põhjendamatu. Vangistuseaduse § 67 sätestab kinnipeetava kohustusi ning kinnipeetav on § 67 punkt 1 järgi kohustatud julgeoleku tagamiseks vanglas täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele. Murru Vangla kodukorra punkt 29 alapunkti 2 kohaselt on kinnipeetavad kohustatud mitte takistama või häirima vanglateenistujaid ja muid isikuid (sh väljaspool vanglat viibivaid isikuid) nende teenistuskohustuste täitmisel ning teisi kinnipeetavaid, olema vanglateenistujatega, vangla külastajatega ja teiste kinnipeetavatega viisakas ja korrektne. Kaebaja põhjendused oma käitumisele ei õigusta kaebaja poolt vanglas toimepandud distsipliinirikkumist. Kaebajal puudub õigus vanglaametniku seadusliku korralduse täitmata jätmiseks kui korralduse andmine või korralduse sisu ebaseaduslikkus ei ole koheselt ja ilmselgelt arusaadav. Kaebaja keeldus 29.09.
- vangla territooriumil asuva kutsekooli minevate kinnipeetavate rivistuse ajal rivis seismast ning vaidles vanglaametniku korraldusele vastu, häirides sellega vanglaametniku tegevust rivistuse ja kooli minevate kinnipeetavate kontrolli läbiviimisel. Kaebaja teatas loenduse ajal valvurile, et viimase käsud ei loe talle, mistõttu pidi vanglaametnik loenduse ajal tegelema kinnipeetava korralekutsumisega. Distsipliinirikkumine on tõendatud: vangla vanemvalvur V.P 29.09.
- ettekandega nr 78 vangla direktorile, mille kohaselt lahkus V.A omavoliliselt kutsekooli suunduvast kolonnist kella 08.
- paiku asudes korrapidamise ruumi juures asuvast prügikastist suitsukonisid otsima. Kutsekooli territooriumil keeldus V.A kutsekooli õpilaste loendusel rivis seismast ja vaidles valvuri korraldusele vastu. Justiitsministeeriumi vanglate osakonna nõuniku O.S-i selgitustega (20.10.
- e-post.), kes tõendab, et 29.09.
- kutsekooli esisel platsil toimunud rivistuse ajal ei allunud kinnipeetav valvuri korraldustele ja vaidles valvurile vastu. 2 Distsiplinaarmenetluse materjalidega, millest nähtub, et V.A on 22.10.
- tutvunud distsiplinaarmenetluse protokolliga. Protokolli oma käega kirjutatud vastuväites oli kaebaja vastu sellele, et talle määrati just taoline distsiplinaarkaristus, so 7 ööpäevane kartserisse paigutamine. Toimepandud distsipliinirikkumist V.A seejuures aga ei eita. Kaebaja väidab ka, et vanglaametnik karjus tema peale ja mõnitas teda. Need väited ei ole distsiplinaarmenetluse käigus kinnitust leidnud. Kaebajal oli nimetatud distsiplinaarkaristuse määramise ajal kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Tema suhtes oldi varasemalt distsiplinaarkaristusena kohaldatud (Vangistusseaduse § 65 sätestatud) kartserisse paigutamise määramisel katseaega, kuid see ei ole kaebajale positiivset mõju avaldanud ning motiveerinud edasistest distsipliinirikkumistest hoiduma. Kaebaja on jätkanud vanglas kehtestatud korra rikkumist. Riigikohus on oma 01.03.
- lahendis nr 3-3-1-103-06 asunud seisukohale, et kinnipeetava arusaam seadusest ja sellega seonduv arusaam vanglaametniku korralduse seadusevastasusest ei anna kinnipeetavale õigust korralduse täitmisest keelduda kuna vastupidine seisukoht raskendaks oluliselt distsipliini tagamist vanglas. Seega oli kaebuse esitaja kohustatud, peale vanemvalvurilt V.P-lt saadud korraldust tulla koheselt rivvi tagasi, seda koheselt ka tegema ja vanglaametnikule mitte vastu vaidlema. Kaebajal oli reaalne võimalus käituda rivistuse ajal rahulikult ja täita kohusetundlikult vanglaametniku korraldusi. Kaebajal puudusid objektiivsed põhjused keelduda korralduse täitmisest. Kaebaja pani toime distsipliinirikkumise, mis seisnes vanglaametniku korraldusele mitte allumises ja vanglaametniku häirimises, so temale vastu vaidlemises, tööülesannete täitmisel. Kaebaja poolt toimepandud distsipliinirikkumine 29.09.
- peale kella 08.
- kinnises vanglas on tõendatud kahe ametniku ütlustega distsiplinaarmenetluses. Antud ütluste tõepärasuses ei ole vanglal põhjust kahelda. Vangistusseaduse § 63 lõikest 1 tulenevalt on vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest kinnipeetavale lubatud kohaldada distsiplinaarkaristusi, milleks on - noomitus, ühe lühi - või pikaajalise kokkusaamise keelamine, töölt eemaldamine kuni üheks kuuks, kartserisse paigutamine kuni 45 ööpäevaks. Kaebaja tegu oli vastuolus Vangistusseaduse § 67 punkti 1 ja Murru Vangla kodukorra punkti 29 alapunkti 2 nõuetega ning seega oli tegemist kinnipeetava süülise teoga ehk distsipliinirikkumisega, mille eest võis kaebajat distsiplinaarkorras karistada. Distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri vastab Haldusmenetluse seaduse § 55 sätestatud haldusakti vorminõuetele. Käskkiri on õiguspärane, kuna anti välja pädeva haldusorgani poolt, andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja on seadusega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Kaebaja lihtsalt väidab, et ta ei ole 29.09.
- rivist väljas seisnud, kuid tunnistajate ütluste kohaselt keeldus kaebaja rivis seismast ja vaidles vanglaametnikule vastu. Kaebuses viidatud, vanglaametniku võimaliku rikkumise osas ei ole vanglal võimalik seisukohta võtta, kuna kaebaja ei ole täpsustanud, milles vanglaametniku rikkumine seisnes ning millisest vanglaametnikust on jutt. Kaebaja poolt kaebuses esitatud väited on paljasõnalised. Kinnipeetaval puudub õigus otsustada kas ja millal ta käsku täidab. Samuti ei ole kaebaja objektiivselt põhjendanud millele tema väited tuginevad, milliseid seadusandlikke akte vastustaja väidetavalt rikkus ning millised tagajärjed kaebajale sellest tekkisid. Kaebaja väidab, et tema sõnu ei usuta vanglas. Vastustaja nõustub osaliselt kaebaja väitega, et vangla suhtub esialgu kinnipeetava väidetesse ja sõnadesse teatava reservatsiooniga kuid siiski kontrollitakse kõiki kinnipeetava poolt menetluse käigus esitatud väited. V.A poolt toime pandud distsipliinirikkumine tuvastati distsiplinaarmenetluse käigus. Kaebaja tegevus vahejuhtumi ajal oli vangla distsipliini õõnestav ja allumatusele õhutav ning kaebaja karistamine distsiplinaarkorras oli möödapääsmatu. Murru Vangla ei ole kaebaja õigusi rikkunud ega kaebaja suhtes õigusvastaselt käitunud. Kaebaja karistamise vajalikkus on piisaval määral põhjendatud, karistus määrati kehtiva õiguse alusel ning karistamise viis ja määr on proportsionaalne toimepandud rikkumisega. Vastustaja esindaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja kohtukulud kaebuse esitaja kanda. 3 KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud kaebusega ja vastustaja kirjalike seletustega, kuulanud poolte suulisi selgitusi ja tunnistaja vande all antud ütlusi ning hinnanud haldusasjas esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata järgnevatel kohtu motiividel: Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 7 lg 1 kohaselt kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Käesolev vaidlus põhiosas taandub sellele, kas kaebuse esitaja täitis vangla sisekorraeeskirju või rikkus neid. Kaebuse esitaja väidab, et 28.09.2009 ta ei olnud veel rivvi jõudnud, kui vanglaametnik V.P hakkas tema peale karjuma ja teda mõnitama. Kaebuse esitaja ei ole kohtule selgitanud, milles seisnes tema mõnitamine vanglaametniku poolt. Kaebaja sõnul oli see esimene kord, kus tal on konide korjamisega seoses pahandusi, varem ei ole sellega seoses keegi ettekandeid teinud ega ole teda hoiatatud, vanglaametnikul oli antud korral karjumiseks hoopis teine põhjus, mis ei puutu kaebaja sõnul asjasse. Samuti väitis kaebaja, et kirjutas toimunu kohta põhjaliku seletuskirja, mille edastas korrapidamisteenistusele. Tema sõnul ta korda ei rikkunud. Vangistusseaduse (VangS) §-s 41 on sätestatud inimväärikuse austamine ja õiguste järgimine, mille lõike 1 kohaselt kinnipeetavat, arestialust või vahistatut koheldakse viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine või vahi all viibimine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas või arestimajas kinnipidamisega. Lõike 2 kohaselt kinnipeetava, arestialuse või vahistatu vabadus allutatakse seaduses toodud piirangutele. Kui seadus ei sätesta konkreetset piirangut, võib vangla, Justiitsministeerium või arestimaja kohaldada vaid selliseid piiranguid, mis on vajalikud vangla või arestimaja julgeoleku kaalutlustel. Piirangud peavad vastama täideviimise eesmärgile ja inimväärikuse põhimõttele ega tohi moonutada seaduses sätestatud teiste õiguste ja vabaduste olemust (jõust. 01.06.2008). VangS § 67 sätestab kinnipeetava kohustused. Julgeoleku tagamiseks vanglas on kinnipeetav kohustatud: 1) täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele; 2) mitte takistama vanglaametnike kohustuste täitmist ega häirima teisi kinnipeetavaid ja muid isikuid; 3) teatama viivitamatult vangla direktorile kõikidest asjaoludest, mis võivad ohustada vangla julgeolekut ja sisekorda ning teise isiku elu ja tervist; 4) suhtuma heaperemehelikult talle usaldatud esemetesse ja pidama korras tema kasutuses olevad elu- ja olmeruumid. Murru vangla kodukorra, kinnitatud Murru vangla direktori 22.04.2004 käskkirjaga nr 42, § 29 lõike 2 kohaselt on kinnipeetav kohustatud käituma vastavalt kõigi vangistust reguleerivate õigusaktide nõuetele ja alluma vangla teenistujate seaduslikele korraldustele; mitte takistama või häirima vanglateenistujaid ja muid isikuid (sh väljaspool vanglat viibivaid isikuid) nende teenistuskohustuste täitmisel ning teisi kinnipeetavaid, olema vanglateenistujatega, vangla külastajatega ja teiste kinnipeetavatega viisakas ja korrektne. Murru vangla kodukorra §-d 32 ja 33 sätestavad, et vanglateenistuja väljendub suhtlemisel kinnipeetavaga korrektselt ja viisakalt, ta ei tohi alandada kinnipeetavat sõna ega teoga. Kinnipeetav peab suhtlema vanglateenistujaga nii suulises kui ka kirjalikus pöördumises viisakalt. Suhtlemisel vangla töötajate ja teiste isikutega ei või kinnipeetav kasutada ebatsensuurseid, ähvardavaid, solvavaid ja laimavaid väljendeid. Kinnipeetav pöördub vanglas teenistusülesandeid täitva isiku poole teie-vormis ning tervitab neid püsti seistes. 4 Murru vangla kodukorra § 1782 kohaselt kooli minekuks väljuvad kinnipeetavad päevakorras ettenähtud ajal eluosakonnast ja rivistuvad selleks ettenähtud kohas. Kohtule on vastustaja poolt edastatud Murru vangla järelevalveosakonna peaspetsialist korrapidaja H.L-i ja Murru vangla järelevalveosakonna inspektor korrapidaja abi T.M-i seletuskirjad, millest nähtub, et 29.09.2009 kella 8.45-ks, s.o ajaks, kui nemad lõpetasid vahetuse, ei olnud nende kätte saabunud V.A-lt seletust. Samuti nähtub Murru vangla järelevalveosakonna inspektor-korrapidaja abi A.T ja Murru vangla järelevalveosakonna vanemvalvur V.I seletuskirjadest, et ka nemad ei ole saanud V.A seletust, samuti ei kirjutanud V.A seletust ka peavalvekeskuses, kuhu ta seoses korrarikkumisega toimetati. 29.09.2009 V.P poolt koostatud aktist V.A selgituste andmisest keeldumise ning distsiplinaarmenetluse algatamise kohta nähtub, et V.A keeldus seoses toimunuga distsiplinaarasja kohta seletust andma. Aktile on alla kirjutanud tunnistajana Justiitsministeeriumi vangistusosakonna karistuse täideviimise talituse nõunik O.S, kes viibis ka rivistuse ja loenduse juures. Distsiplinaarmenetluse protokollist nähtub, et V.A-ga distsiplinaarmenetluse käigus läbi viidud vestlusel 07.10.2008 keeldus ta jätkuvalt seletuskirja kirjutamisest toimunu kohta, selgitades vaid, et ta läks koheselt rivvi, kui korraldus anti ega tunnista oma süüd. Vestluse käigus ta vanglaametniku väidetavast õiguserikkumisest ja mõnitamisest menetlejale ei rääkinud. Alles 22.10.2008 distsiplinaarmenetluse protokollile alla kirjutades on V.A esimest korda maininud enda mõnitamist vanglaametniku poolt, märkides, et ta ei ole karistusega nõus ning vanglaametnikul ei ole õigust tema peale karjuda ega igal võimalusel mõnitada. Käesoleva haldusasja materjalide hulgas ei ole ühtegi tõendit, mis kinnitaks V.A poolt seletuskirja esitamist. Kaebuse esitaja ei ole kohtule tõendanud, et vanglaametnik tema peale karjus või teda mõnitas, sellisel juhul hindab kohus kaebaja väited paljasõnalisteks. HKMS §s 15 lg 3 ja §-s 16 lg 2 on sätestatud, et menetlusosalised on kohustatud põhjendama oma väiteid vastavate tõenditega. Kaebaja ei ole oma väiteid tõendanud. Vastustaja seevastu on esitanud kohtule asjakohased tõendid oma väidete kinnitamiseks. Riigikohus on oma lahendis nr 3-3-1-103-06 asunud seisukohale, et ka juhul, kui kohases menetluses tuvastatakse, et vanglaametniku poolt kinnipeetavale antud korraldus ei olnud seadusega kooskõlas, ei tähenda see, et korraldusele mitteallunud kinnipeetav ei rikkunud VangS § 67 punktis 1 sätestatud allumiskohustust. Kinnipeetava poolt korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui korraldus vastab HMS § 63 lõikes 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele ning tühisus on ilmselge. Üksnes kinnipeetava teistsugune arusaam seadusest ja sellega seonduv arvamus vanglaametniku korralduse seadusevastasusest ei anna kinnipeetavale õigust keelduda korralduse täitmisest. Vastupidine seisukoht raskendaks oluliselt distsipliini tagamist vanglas. Käesoleval juhul ei ole tuvastatud, et vanglaametniku poolt oleks antud sellist korraldust, mis vastab HMS § 63 lõikes 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele ning antud korralduse tühisus on ilmselge. Samuti ei ole tuvastatud, et vanglaametnik oleks kasutanud kinnipeetavale korralduste andmisel ebatsensuurseid väljendeid või kinnipeetavat mõnitanud. Valvur V.P poolt 29.09.2009 koostatud ettekande nr 78 kohaselt lahkus V.A omavoliliselt kutsekooli suunduvast kolonnist, läks korrapidamise ruumi juures oleva prügikasti juurde suitsukonisid korjama. Korraldusele koheselt rivvi tagasi tulla V.A ei reageerinud ning seetõttu oli V.P sunnitud V.A pärast liikuvat kolonni peatama. Kutsekooli lokaaltsoonis 5 keeldus Ahas õpilaste loendusel rivis seismast ning vaidles valvuri korraldustele vastu. Seletuskirja kirjutamisest korrarikkumise kohta ja distsiplinaarmenetluse algatamise kohta kaebaja keeldus, mille kohta on koostatud ka vastav akt. Tunnistaja V.P kohtus vande all antud ütluste kohaselt ei allunud V.A 29.09.2008 tema poolt antud seaduslikele korraldustele, milleks oli rivistus, mis on protseduur, kus kinnipeetavad seisavad rivis ja teostatakse nimekirja alusel loendust. V.A väljus rivist pidevalt ja ei allunud korraldusele, öeldes, et P korraldused talle ei loe. Toimunut nägi pealt ka Justiitsministeeriumi vaatleja O.S. V.P tunnistuste kohaselt on V.A-l nõrkus korjata konisid ja muid asju, sellepärast ta ka väljus rivist, mille eest on V.A-d ka varem hoiatatud. V.P on teinud V.A kohta ettekandeid ka varem, kuid ta ei tea, kas V.A-d selle eest on ka karistatud. Lisaks on V.A-ga vesteldud ja ta on tuttav kodukorraga, on välistatud, et ta ei olnud teadlik oma kohustustest. Samuti on V.P ütluste kohaselt välistatud, et V.A-ga räägiti ebatsensuurselt, seda enam, et kogu rivistuse ja loenduse ning kutsekooli siirdumise aja vältel oli temaga kaasas ka Justiitsministeeriumi vaatleja. V.A on oma ütlustes ja kaebuse täpsustuses ka ise möönnud, et ta suitsukonisid siiski otsimas käis, kuid varem teda sellise tegevuse eest ei ole karistatud. V.P ettekande põhjal Murru vangla algatas distsiplinaarmenetluse V.A suhtes ning karistas teda distsiplinaarkorras Vangistusseaduse § 67 punkti 1 ja Murru vangla kodukorra punkti 29 alapunkti 2 nõuete rikkumise eest kartserisse paigutamisega 7 ööpäevaks. Vangla poolt on koostatud ka distsiplinaarmenetluse protokoll. Vastustaja on esitanud väljavõtte elektroonilisest kirjavahetusest Murru vangla ja Justiitsministeeriumi vangistusosakonna karistuse täideviimise talituse nõuniku O.S-i vahel, milles O.S kinnitab, et oli vaidlusaluse sündmuse tunnistajaks. O.S.i vastuse kohaselt ta ei mäleta korrapidaja ruumi juures suitsukonide korjamist V.A poolt, kuid ta võis seda ka mitte näha, kuna oli võimalik, et ei viibinud selle juures. Küll aga ei allunud V.A kutsekooli esisel platsil toimunud rivistuse ajal valvuri korraldustele ja vaidles valvurile vastu, mida kinnitas S.S. Kohtu hinnangul on vastustaja poolt läbi viidud distsiplinaarmenetlus kooskõlas seadusega, menetlusnormide rikkumist kohus ei ole tuvastanud. Vaidlustatud käskkiri kinnipeetava V.Ale distsiplinaarkaristuse määramise kohta on motiveeritud, üheselt mõistetav ja sisuliselt kontrollitav, samuti diskretsioonivigadeta, seega õiguspärane. Kohus kokkuvõtvalt leiab, et puudub alus kaevatava käskkirja õigusvastaseks tunnistamiseks ja tühistamiseks. Vaidlustatud käskkirja alusel kaebuse esitajale määratud distsiplinaarkaristus on käesolevaks ajaks kaebaja poolt ära kantud ning käesolev käskkiri täidetud. Vastavalt Halduskohtumenetluse seadustiku §-le 92 lõikele 1 menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud. Elle Kask Kohtunik 6