lduse nr 1223-k osaliseks tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
ldusega nr 561-k (tl 38-40) tehti Linnavara- ja Majandusametile ülesandeks kuulutada välja avalik konkurss
ldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete vedamise ainuõiguse andmiseks Narva linna jäätmeveopiirkondades 1, 2 ja 3 ning moodustati pakkumiste hindamiseks ja võrdlemiseks ajutine komisjon. 08.10.2008
lduse nr 1223 (tl 10-12) punktides 3.1 ja 3.3 tunnistas linnavalitsus selle konkursi menetlused ja komisjoni volitused lõppenuks ning punktis 3.2 pakkumise edukaks tunnistamise ja AS Cleanaway ainuõiguse andmise kohta 13.08.2008 ja 10.09.2008 vastu võetud
ldused kehtetuks.
ldust põhjendati väitega, et edukaks pakkujaks tunnistatud AS Cleanaway on pakkumusest loobunud ning kõigi teiste pakkumuste jõusoleku tähtaeg möödunud. 12.11.2008 esitas OÜ Ekovir Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1-6), palus Narva Linnavalitsuse 08.10.2008
lduse nr 1223-k punktid 3.1 ja 3.3 tühistada ja märkis, et ta on huvitatud
ldatud jäätmeveo lepingu sõlmimisest ja võib konkursi jätkamisel osutuda selle võitjaks. Vabariigi Valitsuse 25.09.2001 määruse nr 303 §-e 29 ja 30 on valesti kohaldatud, sest neis sisalduv tähtaeg on menetlusõiguslik, ettenähtud ettevõtja kaitseks. Ainuõiguse andjal on heale halduse tavale tuginedes kohustus selle saabumise ettenähtavuse
l aegsasti vastu võtta kaalutlusotsus ning negatiivse otsustuse saanuks teha vaid määruse §-des 44-48 sätestatud menetluse jätkamist välistavatel asjaoludel. Rikuti haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 5 lg-s 2 sätestatud haldusmenetluse eesmärgipärasuse ja efektiivsuse nõuet. Tegemist on selle seaduse § 43 lg 2 kohase toiminguga, kuid vastavad asjaolud on käsitlemata jäänud. Pakkumise jõusoleku tähtaja möödumine saaks olla konkursi lõpetamise aluseks vaid juhul, kui pakkuja ei nõustu tähtaja pikendamisega. Kaebaja peab ennast jätkuvalt pakkumisega seotuks ning uue konkursi
ldamine koormab suurt hulka ametnikke ja on selge linna raha raiskamine. Kaebajal on õiguspärane ootus saada võitjaks tunnistamise
l leping just neil tingimustel, millistel ta kvalifitseeriti. 2. Narva Linnavalitsuse vastuses peeti kaebust põhjendamatuks. Muuhulgas märgiti, et kui AS Cleanaway esitanuks loobumise enne pakkumiste jõusoleku tähtaja möödumist, oleks linnavalitsus kaalunud tähtaja pikendamise ettepaneku tegemist. Loobumise esitamise hetkel aga puudus konkursi jätkamiseks igasugune õiguslik alus. Seejuures leiti, et kaebaja poolt viidatud
§-d 30 ja 50 annavad eriõiguse andjale õiguse kaalutleda ettepaneku tegemist ja ülejäänud jõusolevate pakkumiste hulgast uus pakkumine edukaks tunnistada, kuid ei kohusta selleks. Kaebuse viiteid konkursi lõppemise kohustuslikele alustele peeti arusaamatuks ja mittekohaldatavaks ning märgiti, et arusaamatu on ka põhjendatud huvi olemasolu. Veel viidati muudatustele majandusolukorras ning leiti, et neid arvestades võivad uue konkursi käigus esitatavad pakkumised osutuda eelmistest soodsamateks ning hinna ja kvaliteedi suhtes väljenduv avalik huvi paremini kaitstuks. HALDUSKOHTU LAHEND 3. Tartu Halduskohus jättis 20. jaanuari 2009 otsusega kaebuse rahuldamata. Jäätmehoolduse
ldus ning kohaliku omavalitsuse õigused ja kohustused on reguleeritud jäätmeseaduses (edaspidi JäätS). JäätS § 66 lg 1 kohaselt tuleb kohalikul omavalitsusel olmejäätmete kogumine ja vedamine
ldada konkursi
s valitud ettevõtja poolt. Jäätmevedaja valikuga seotud küsimusi käsitlevad täpsemalt sama seaduse §-d 67 ja 68, konkurentsiseaduse alusel Vabariigi Valitsuse 25.09.2001 määrusega nr 303 kehtestatud „Erivõi ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi
ldamise kord“ ja Narva Linnavolikogu 27.03.2008 määrusega nr 24 kehtestatud „Narva linnas
ldatud jäätmeveo rakendamise kord“. OÜ Ekovir kaebuse väidetest nähtuvalt on kaebuse esitamise tinginud tema ja Narva Linnavalitsuse erinevad arusaamad „Eri- või ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi
ldamise
“ (edaspidi Kord) § 29 sätestatud pakkumiste jõusoleku tähtaja sisust ja õiguslikust tähendusest. Kaebaja on arvamusel, et see kaitseb üksnes ettevõtjat ja õiguse andja on tähtaja saabumist ennetades igal juhul kohustatud tegema pakkujatele ettepaneku selle pikendamiseks. Selline seisukoht ei tulene aga ühestki eelnimetatud õigusakti sättest ega mõttest ja jääb seetõttu arusaamatuks.
§-s 29 on kehtestatud, et pakkumiste jõusoleku tähtaeg algab pakkumiste esitamise tähtpäevast ega tohi olla pikem kui 90 kalendripäeva. Selline keelavas kõneviisis esitatud sõnastus tähendab ühemõtteliselt, et peale 90 päeva möödumist 2 pakkumiste esitamisest need enam jõus ei ole.
§-s 30 on küll ette nähtud pakkumiste jõusoleku tähtaja pikendamise võimalus, kuid see on lubatud ainult läbi õiguse andja poolt pakkujatele enne tähtaja lõppemist esitatud ettepaneku aktsepteerimise.
kehtestab, et eri- või ainuõiguse andjal on õigus edukaks tunnistatud pakkumise teinud ettevõtja keeldumisel edasistest toimingutest, tunnistada ülejäänud jõusolevate pakkumiste hulgast uus pakkumine edukaks ja anda selle esitajale eri- või ainuõigus. Asjaolu, et määruseandja on kasutanud nende sätete puhul sõnu „võib“ ja „on õigus“ ning pole andnud tähtaja pikendamise ettepaneku tegemise võimalust ka pakkujatele, kinnitab üheselt, et tähtaja kohta kehtestatud regulatsioon ei ole mõeldud teenima üksnes ettevõtja huve ega tähenda õiguse andja kohustust igal juhul pakkujatele vastav ettepanek teha ja uus edukas pakkumine välja valida. Eri- või ainuõiguse saamine seab ettevõtja teistega võrreldes küll eelisseisundisse, kuid ei tähenda, et vastavat õigust taotlevatel ettevõtjatel on menetluse käigus valitsev seisund õiguse andja üle. Kohustust tähtaja pikendamisele ei saa tuleneda ka kaebaja väidetest kaalutlusõiguse rikkumise kohta. Käesoleval juhul polnud Narva Linnavalitsusel enam võimalik kaaluda seda, kas teha pakkujatele ettepanek pakkumise jõusoleku tähtaja pikendamiseks või tunnistada uus pakkumine edukaks. Hetkel kui AS Cleanaway lepingu sõlmimisest loobumise 17.09.2008 teatavaks tegi (tl 29), oli pakkumiste esitamisega 10.06.2008 (tl 42) alanud 90 päeva pikkune tähtaeg juba möödas ning puudusid jõusolevad pakkumised, milliste seast saanuks uut edukat pakkujat välja valida. Eeltoodud põhjenduste alusel on asjakohatud kaebuse esitaja viited nii HMS § 5 lg-s 2 kehtestatud haldusmenetluse eesmärgipärasuse ja efektiivsuse kui põhiseaduses käsitletud õiguspärase ootuse põhimõtete rikkumisele. Tuginemine HMS § 43 lg-le 2 aga ei saa kaebajat kuidagi kaitsta, sest antud juhul oli tegemist just linnavalitsuse initsiatiivil algatatud menetlusega, mis lõpeb selle sätte kohaselt siis, kui haldusorgan otsustab jätta haldusakti andmata. Arusaamatud ja asjakohatud on väited ka uue konkursi ametnikke koormavast või linna raha raiskavast iseloomust. Halduskohtumenetluse seadustiku § 7 lg-s 1 kehtestatu ei luba halduskohtusse pöörduda teise isiku või avalikkuse huvides, kaebuse saab esitada vaid oma isiklike subjektiivsete õiguste kaitseks. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4. OÜ Ekovir esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Tartu Halduskohtu 20. jaanuari 2009 otsuse ning teha uue otsuse, millega rahuldada kaebus täielikult. Apellatsioonkaebuse kohaselt on halduskohus ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi.
§-s 29 sätestatud tähtaeg on menetlusõiguslik (eelkõige haldusorganile enesekorralduslik), seatud ettevõtja kaitseks ja pakkumine lõpeb ainult siis, kui pakkuja ei ole nõus pakkumise tähtaega pikendama. Narva Linnavalitsuse
lduse nr 1223-k vaidlustatud punktide sisuks on kõigi allesjäänud edukate pakkumiste tagasilükkamine ilma õigusliku aluseta. Menetluse läbiviimise õigus ja kohustus lasub haldusorganil, kellele selleks on antud kaalutlusruum Vabariigi Valitsuse määruse nr 303 alusel. Just eeltoodu tõttu ei saa rääkida kohaliku omavalitsuse absoluutsest otsustusvabadusest konkursi läbiviimisel, vaid see on piiratud Vabariigi Valitsuse määruses nr 303 sätestatud õiguslike võimalustega. Esimeseks piiravaks tingimuseks on menetluse läbiviimise aeg 90 päeva. Määruse andja on määranud pakkumismenetluse läbiviimisele ajaliselt piiri 90 päeva. Tavalistes tingimustes ja olukorras, kus ei esine takistusi, viiakse pakkumismenetlus läbi 90 päeva sees. Narva Linnavalitsuse
lduse nr 1223-k andmise ajaks on haldusorgan ületanud menetluse läbiviimise tähtaega. Haldusorgan ei põhjenda menetluse tähtaja ületamist. Menetlus on toimunud lubamatult pika aja jooksul. Teiseks piiravaks tingimuseks on tulemuse saavutamise kohustus
Norm osundab jõusolevale pakkumisele ja selle alusel paremuselt järgmise pakkuja kinnitamisele. Pakkumise lõppemist tuleb aga tõlgendada
§-de 29 ja 30 alustel ja eeldusel, et konkursi läbiviija ei ole pakkumisi tagasi lükanud. Kolmandaks piiravaks tingimuseks on pakkumismenetluse lõpetamise alused. Analüüsides
3 §-e 29 ja 30 koosmõjus võib asuda seisukohale, et §-s 29 sätestatud 90-päevane tähtaeg on ette nähtud ettevõtja kaitseks s. o ainuõiguse andja ei saa nõuda pikemat tähtaega pakkumise jõusolekuks kui 90 päeva ja ettevõtja ei pea arvestama, et on pakkumisega seotud pikema ajavahemiku jooksul kui 90 päeva. Seda tuleb vaadelda menetluse üldise tähtaja - 90 päeva – kontekstis, s. o eelduslikult ei ole vaja üldse pakkumise tähtaega pikendada ja kui on, siis on mitte haldusorgan vaid pakkuja vaba valima, kas soovib jätkuvalt konkursil osaleda või mitte. Vaidluse lahendamisel kuulub kohaldamisele
, mille kohaselt: - enne pakkumise tähtaja lõppemist võib õiguse andja teha ettevõttele ettepaneku seda pikendada. - ja ettevõtja poolt tähtaja pikendamisest keeldumisel lõpeb pakkumise jõusolek varem kindlaksmääratud tähtpäeval.
sisaldab endas kahte õiguslikult seotud mõtet:
§-s 30 sisalduv norm on suunatud haldusorgani enesekorralduslikule tegevusele õigusliku aluse loomiseks. Normi eesmärgiks ei ole täiendava konkursi menetlust lõpetava aluse loomine pakkuja tahtest sõltumata. Eeltoodut tuleb mõista selliselt, et juhul kui haldusorgan ei suuda 90 päeva sees konkurssi läbi viia, siis on tal õiguslik alus taotleda ettevõtjatelt pakkumiste tähtaja pikendamist. Ei ole millegagi põhjendatud väide, et osundatud normi alusel saaks haldusorgan kaaluda konkursi lõpetamist. Sellist võimalust ei ole antud. Tähelepanu tuleb pöörata teisele seotud mõttele
§-s 30: ettevõtja poolt tähtaja pikendamisest keeldumisel lõpeb pakkumise jõusolek varem kindlaksmääratud tähtpäeval. Kohus on vaidlust lahendades lubamatult suurendanud haldusorgani pädevust ja leidnud, et konkurss lõpeb ka siis, kui pakkumise tähtaeg on saabunud. Ühestki
sättest sellist määratlust ei leia. Küll on öeldud, et juhul kui (ja ainult siis) ettevõtja ei ole nõus pakkumise tähtaega pikendama, menetlus lõppeb. Siit tuleneb veelkord kinnitus mõttele, et 90 päevane tähtaeg pakkumise jõusoleku ajana on ettenähtud eelkõige ettevõtjat kaitsva normina ja kohalikule omavalitusele tuleneb eeltoodust ainult enesekorralduslik võimalus mittetähtaegse töö
l ja teise poole nõusolekul konkurssi jätkata. Pakkumisega seotud olemine tähendab ettevõtja jaoks ka vastava tegutsemisvalmiduse pidevat omamist. Ettevõtja peab olema valmis asuma lepingut täitma ja tegema selleks ettevõttes ettevalmistusi, majanduslikke ümberkorraldusi. Seega on põhjendatud sellise ooteseisundi ajaline piiritlemine 90 päevaga, kuivõrd pidev ooteseisund tekitab põhjendamatuid kulusid. Menetluse efektiivsuse all mõistab apellant eesmärgipärast tegevust kord alustatud menetluse lõpuleviimiseks. On taunitav olukord, kus alustatud menetlus kergekäeliselt lõpetatakse õigusliku aluseta ja ainult selleks, et kohe sama menetlust, kuid uutel alustel jätkata. HMS § 5 lg 2 sätestab haldusmenetluse eesmärgipärasuse ja efektiivsuse nõude. Lisaks märgib seaduseandja, et haldusmenetlus tuleb läbi viia võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi menetlusosalisele isikule. Kohaseks menetluseks hea halduse tava alusel ei saa lugeda kaebajale uues konkursis osalemise pealesurumist olukorras, kus sama eesmärk on saavutatav konkursi jätkamisega muutunud asjaolude alusel. Vaidlustatud
lduses käsitleb haldusakti andja haldusakti andmise eeldusi läbi HMS §-de 64 ja 66, s. o läbi haldusakti kehtetuks tunnistamise ja sellega seotud isiku usalduse arvestamise. Kohasem on rääkida haldusmenetluse lõpetamisest HMS § 43 alustel. Õiguslikult on täpsem määratleda vaidlustatud
ldust nr 1223-k kui HMS § 43 lg 2 nimetatud toimingut haldusorgani poolt. Vastustaja on otsustanud jätta välja andmata ettevõtjat soodustava haldusakti ja selleks
lduse nr 561-k alusel läbiviidava menetluse lõpetada. Siit tulenevad ka asjaolud, mida vaidlustatud haldusakt peaks käsitlema, kuid mis on täielikult käsitlemata jäetud. Apellant on eeltoodut käsitlenud põhjendusel, et puuduvad HMS §-de 64 ja 66 alusel haldusakti andmise eeldused. Haldusorgan on lõpetanud haldusakti menetluse, mis on sarnane HMS § 43 nimetatud olukorraga. Kohus on vääralt mõistnud apellandi viidet avaliku ressursi kasutamise kohta. Haldusorgani ametnikud, kes viivad läbi konkurssi, tegelevad sellega oma tööajal ja olles korduvalt hõlmatud 4 ühe ja sama asjaga, raiskavad oma tööaega ja ei oma võimalust muudele tööülesannetele pühendumiseks. Ka linnaametniku tööaeg on avalik ressurss, mis makstakse kinni maksumaksja rahaga ja selle kasutamine peab toimuma samuti mõistlikult. Eeltoodust tuleneb veel üks probleem. Pakkuja on õigustatud arvama, et ta on seotud pakkumuses toodud tingimustega. Pakkujal on nõudeõigus lepingu sõlmimiseks pakkumuses toodud tingimustel ja seda olukorda ei saa haldusorgani poolt ühepoolselt revideerima asuda. Vabariigi Valitsuse määruse nr 303 menetluslik mõte seisneb eelkõige menetluse läbiviimises 90 päeva jooksul, millest järeldub, et haldusorgan peab seda ka järgima ja juhul, kui haldusorgan ei suuda 90 päeva nõuet järgida, siis on talle määruses sätestatud enesekorralduslik võimalus menetlus siiski lõpuni viia ja taotleda, et pakkujad pakkumiste tähtaega pikendaksid. Asja arutanud kohus on aga
vastupidiselt tõlgendanud, mis ei ole kooskõlas Vabariigi Valitsuse määruse nr 303 alusel läbiviidava menetluse läbiviimise eesmärkidega. Vabariigi Valitsuse määruse nr 303 §-s 3 antakse selgitus õiguslikust vahekorrast Riigihangete seadusega (edaspidi RHS) ja märgitakse: „Määruses sätestatud avaliku konkursi
ldamise kord ei laiene riigihangete seaduse alusel sõlmitavatele lepingutele“. Eeltoodust järeldub, et RHS-i alusel sõlmitavad lepingud on erinormiks käesolevas määruses sätestatud üldkorrale. Kui Vabariigi Valitsuse määruse nr 303 regulatsioon on üldkorraks, siis on õiguslikult võimalik arvestada RHS-s toimunud arenguid õigusanaloogia alusel. Eelkõige arenguid, mis on toimunud riigihangete menetluse täpsustamisel. Määrus nr 303 on vastu võetud aastal 2002 ning ei kajasta arenguid, mis on toimunud viimase 6 aasta jooksul. Küll on aga korduvalt kohtu kaasabil toimunud RHS regulatsiooni täpsustamine, seda eriti menetluse läbiviimise nõuete osas. Lubatav ei ole määruse nr 303 regulatsiooni kohaldamine RHS-le, kuivõrd see on erinormiks. 5. Vastustaja Narva Linnavalitsus vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt on konkurentsiseaduse ja selle alusel määrusandlikus
s kehtestatud õigusakti asjakohased sätted ellu kutsutud eelkõige selle tõttu, et igasugune eri- või ainuõiguse andmine on sisult erakorralise otsustuse tegemine, millega antakse edukale ettevõtjale erakorralised õigused pikemaks ajaperioodiks ning ainuõiguse andmisest tulenevalt on ainuõiguse andmise tagajärgedega seotud arvestatav hulk isikuid sõltumata nende enda otsesest tahteavaldusest või soovist. Teisisõnu seatakse isikud fakti ette, kus nad on kohustatud teenust ostma just konkursil edukaks tunnistatud ja ainuõiguse saanud ettevõtjalt. Eri- või ainuõigus antakse reeglina riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse poolt avaliku teenuse tunnuseid omavate teenuste osutamiseks, milleks on ka
ldatud jäätmevedu. See nõuab erivõi ainuõiguse andjalt põhjalikku ja laia kaalutlemisõigust ning piisavat otsustusvabadust, sest tehtavad otsused puudutavad igapäevaselt suurt hulka isikuid, kes on sisuliselt kohustatud teatud ajaperioodil käituma konkursi võitnud ettevõtja poolt pakutud tingimuste järgi. Vaidlusalusel konkursil kavatseti anda edukale ettevõtjale ainuõigus
ldatud jäätmeveoks Narva linnas 3-ks aastaks. Ainuõiguse andmine puudutab väheste eranditega kogu linna elanikkonda ja juriidilisi isikuid, millest tulenevalt
ga kehtestatud eriregulatsioon peab võimalikult laias ulatuses tagama just eelkõige avalike huvide kaitse. Paralleelide tõmbamine ja analoogia otsimine RHS-ga ei ole käesolevas menetluses asjasse puutuv. RHS käsitleb erinevate kaupade, teenuste ja ehitustööde ostmist ja tellimist, mitte aga õiguste andmist. Vaevalt saab õiguslikus mõttes seadus olla erinormiks määrusele ja vastupidi. Apellandi väited, et menetlus on toimunud lubamatult pika aja jooksul, ei pea paika. Linnavalitsus teostas kõik
s ettenähtud toimingud kaalutletult, vajaliku põhjalikkusega ja tähtaegselt. 13.08.2008 tunnistati AS Cleanaway pakkumine edukaks. Vastavalt
§-le 43 loetakse edukaks tunnistatud pakkumine vastuvõetuks kümne tööpäeva möödumisel, arvates selle kirjalikult edukaks tunnistamisest. Seega mahtusid kõik toimingud 90 päeva sisse. Ei ole asjakohased ka apellandi väited, nagu oleks linnavalitsus konkursi lõpetamisel pidanud tuginema vaid
§-dele 44-48. Nimetatud paragrahvid käsitlevad pakkumiste tagasilükkamist, mitte konkursi lõpetamist. Kord välistab pakkumiste tagasilükkamise peale pakkumise edukaks tunnistamist. Seega lõi linnavalitsus pakkumise edukaks tunnistamisega kõik eeldused edukale 5 pakkujale AS-le Cleanaway
ldatud jäätmeveo lepingu sõlmimiseks. Apellandi sellistel väidetel oleks sisu vaid juhul, kui linnavalitsus ei oleks olnud suuteline välja selgitama edukat pakkujat 90 päeva jooksul. Ei saa nõustuda apellandi seisukohaga, et õiguse andjal lasub kohustus enne pakkumiste tähtaja lõppemist teha pakkujatele ettepanek selle pikendamiseks. Sellist nõuet ei tulene ühestki
sättest.
Seega on õiguse andjal vaba valik otsustamaks tähtaja pikendamise üle. Tähtaja pikendamise võimaluse pakkuja enda initsiatiivil Kord välistab, mis on ka mõistetav, sest vastasel juhul toimuks pakkujate ebavõrdne kohtlemine ja rakenduks põhimõte „kes ees see mees“. Ühtegi õigust ei saa käsitleda samaaegselt ka kohustusena, sest vastasel juhul kaotaks õiguse mõiste täielikult oma sisu ja mõtte. Kuna AS Cleanaway esitas nn loobumise teate peale kõigi pakkumiste jõusoleku tähtaja möödumist, puudus linnavalitsusel praktiliselt võimalus kaaluda ja paluda pakkujatelt tähtaja pikendamist. Ei saa pikendada seda, mida enam ei ole.
annab õiguse andjale õiguse tähtaegade pikendamiseks vaid pakkumiste jõusoleku ajal, mitte peale pakkumiste jõusoleku lõppemist. Kaalunud ja arvestanud tekkinud olukorda peale AS Cleanaway loobumist, sealhulgas kardinaalseid muutusi majandussituatsioonis, ei jäänud linnavalitsusel muud võimalust, kui kuulutada konkurss lõppenuks ja asuma ette valmistama uut konkurssi. Uus konkurss viiakse läbi aga juba täiesti uues majanduslikus olukorras. Seega saavad uue konkursi
ldamisega paremini kaitstud ka avalikud huvid, kuna jäätmeveo lõpphind on jäätmevaldajatele eeldatavalt tunduvalt soodsam. Avalik huvi väljendub antud juhul selles, et ainuõigust teostataks üldsuse huvides võimalikult soodsate tingimuste ja hinnaga. Kummastav on seejuures halduskaebuse esitamine OÜ Ekovir poolt, kes tema esindaja arvamuse kohaselt võib positiivse kohtulahendi
l osutuda konkursi võitjaks. Konkursi pakkumise kutse dokumentides oli esitatud ka eduka pakkumise välja selgitamiseks asjakohane matemaatiline valem, mille alusel oli ja on kaebajal võimalus jõuda selgusele, et AS Cleanaway loobumise
l ei osutu OÜ Ekovir konkursi võitjaks. Eesti Vabariigi avalikus sektoris, sealhulgas kohalikes omavalitsustes, ametis olevad ametnikud on piisavalt võimekad ja haldussuutlikud täitmaks nendele pandud ülesandeid ja kartus, et uue konkursi läbiviimise
l nad raiskavad oma tööaega ja ei oma võimalust muudele tööülesannetele pühendumiseks, on ilmselgelt asjakohatu. Uue konkursi läbiviimisel tuginetakse nii või teisti valdavas osas juba varem läbiviidud pakkumise kutse dokumentidele ja see ei nõua ebamõistlikke pingutusi ja ei soodusta maksumaksja raha mittemõistlikku kasutamist. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
ta. Ükski apellatsioonkaebuses toodud seisukoht ei ole aluseks halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamisele. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid ja kohaldanud seadust ning apellatsioonkaebus on alusetu. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse seisukohaga, et halduskohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi.
järgi algab pakkumiste jõusoleku tähtaeg pakkumise esitamise päevast ja see ei tohi olla pikem kui 90 kalendripäeva. Nagu nähtub toimiku materjalidest oli pakkumiste esitamise tähtpäevaks määratud 10.06.2008, s.o 90 kalendripäeva möödus 08.09.2008. Esitatud pakkumiste alusel tunnistati edukaks pakkumiseks AS Cleanway poolt esitatud pakkumine, mille kohta anti 13.08.2008 ja 10.09.2008 välja
ldused. 16.09.2008 teavitas AS Cleanway linnavalitsust pakkumisest loobumisest ja soovist mitte 6 sõlmida ainuõiguse andmise lepinguid. 16.09.2008 ei olnud jõus enam ühtegi pakkumist, mida vastustaja oleks saanud
alusel tunnistada edukaks.
alusel võib õiguse andja enne pakkumiste jõusoleku tähtaja lõppemist teha ettevõtjale ettepaneku pakkumiste jõusoleku tähtaega pikendada. Ettevõtja poolt tähtaja pikendamisest keeldumisel lõpeb pakkumise jõusolek varem kindlaksmääratud tähtpäeval. Ringkonnakohus leiab, et antud säte on mõeldud juhuks, kui õiguse andja ei ole võimeline konkurssi läbi viima 90 kalendripäeva jooksul, mis on pakkumiste jõusoleku tähtaja maksimumtähtaeg. Antud juhul ei olnud vastustajal vajadust teha ettevõtjatele sellist ettepanekut, kuna pakkumiste jõusoleku tähtaja jooksul oli tal võimalus valida esitatud pakkumiste hulgast edukaks osutunud pakkuja. See, et edukaks tunnistatud pakkuja loobub ainuõiguse andmise lepingu sõlmimisest, selgus alles pärast pakkumiste jõusoleku tähtaja möödumist. Kuidagi ei saa nõustuda ka apellandi seisukohaga nagu tuleneks
§-st 30 õiguse andja kohustus teha ettevõtjatele ettepanek pikendada pakkumiste jõusoleku tähtaega. See on õiguse andja õigus ja mitte kohustus. Kuna AS Ceanway loobumise momendil 16.09.2008 ei olnud enam ainsatki jõusolevat pakkumist, siis ei olnud vastustajal
st tulenevalt muud võimalust kui kuulutada ainuõiguse andmise konkurss lõppenuks. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise
l jäävad apellandi poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud (riigilõiv ja õigusabikulud) tema enda kanda. Ivo Pilving Maili Lokk 7 Agu Timmi
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.