KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Asja läbivaatamise kuupäev Kohtuistungist osa võtnud menetlusosalised Tallinna Halduskohus Dagmar Maastik 28.mail 2009.a. Tallinnas 3-09-674 A.K kaebus Tallinna Vangla direktori 27.08.2008.a. käskkirja nr 369-k tühistamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks 25.05.2009.a. kaebaja A.K, Tallinna Vangla esindaja Svetlana Meister RESOLUTSIOON Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates ehk hiljemalt 27.juunil 2009.a. Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus hiljem. Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja arutamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses. ASJAOLUD 27.08.2008.a. Tallinna Vangla direktori käskkirjaga nr 369-k kohaldati A.K suhtes vangistusseaduse(VaS) § 69 lg 2 p 1-4 alusel järgmisi täiendavaid julgeolekuabinõusid: 1)kinnipeetava vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine; 2)isiklike riiete kandmise ja isiklike esemete kasutamise keelamine(kinnipeetav kannab vangla antud riietust, isiklikest esemetest lubatakse esmased hügieenitarbed ja kirjatarbed, kinnipeetava põhjendatud taotlusel võib vangla direktor lubada kasutamiseks ka muid isiklikke esemeid; 3)kehakultuuriga tegelemise keelamine spordisaalis; 4)eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine, ning paigutati ta julgeolekuspetsialisti ettepanekul kolmeks kuuks eraldatud lukustatud kambrisse, et tagada vangla julgeolekut. Käskkirja kohaselt käitus A.K 25.08.2008.a. inspektor-kontaktisikutega väljakutsuvalt ja ähvardas teiste kinnipeetavate suhtes kasutada füüsilist vägivalda, väites, et võib neid vigastada, kuna tal pole pika karistusaja tõttu midagi kaotada. Seetõttu tuleb A.K paigutada teistest kinnipeetavatest eraldi ning kohaldada tema suhtes liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist, spordisaalis kehakultuuriga tegelemise keelamist ja eraldi lukustatud kambrisse paigutamist. A.K järelevalve suhtes on vaja kohaldada kõrgendatud tähelepanu, selleks on vaja keelata tal isiklike riiete kandmine ja anda kasutada vanglariided, isiklike esemete kasutamise keelamine vähendab kinnipeetava võimalust peita sinna vanglas keelatud asju. A.K omab kaht kehtivat distsiplinaarkaristust. 1
(4)A.K vaide jättis Justiitsministeerium 13.02.2009.a. vaideotsusega rahuldamata. Vangladirektori 27.11.2008.a. käskkirjaga nr 495-k jätkati täiendavate julgeolekumeetmete kohaldamist veel kolme kuu jooksul ning lõpetati 26.02.2009.a. käskkirjaga nr 76-k alates 27.
- 2009.a. seoses Vas §-s 69 lg 1 nimetatud asjaolude äralangemisega. Neid käskkirju A.K vaidlustanud pole. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebaja palub tunnistada vaidlustatud käskkiri õigusvastaseks ning mõista vanglalt välja alusetute piirangutega temale tekitatud mittevaraline kahju kohtu äranägemisel määratud suuruses. Käskkirja õigusvastaseks tunnistamist on kaebajal vaja sellepärast, et see mõjutab tema vabastamist tingimisi enne tähtaega. Käskkirjaga rakendatud täiendavad julgeolekumeetmed pole ennetava, vaid karistava iseloomuga ning kohaldatud mitte tegelikust vajadusest, vaid vanglaametniku isiklikust soovist tingituna. Konflikti provotseeris inspektor-kontaktisik K.H, kes hoiatas kaebajat, et kui too ei kirjuta, mis põhjusel kaebaja väljus eluosakonnast lokaaltsooni selleks mitteettenähtud ajal, siis laseb K.H lokaaltsoonist spordiinventari ära viia ning teised kinnipeetavad saavad teada, et seda tehti kaebaja pärast. Kaebaja ei ähvardanud teisi kinnipeetavaid noaga lüüa ega teinud kätega torkeliigutusi. Kaebaja küsis K.H-lt, kas too saab aru, mis tagajärg spordiinventari äraviimisel võib olla, kuid K.H ainult naeratas selle peale. Siis tõstis kaebaja häält ja selgitas veelkord, et kas K.H ikka saab aru, et ta provotseerib konflikti kinnipeetavate vahel, sest spordiinventar on kogu eluosakonna peale üks ja kui see kaebaja pärast ära viiakse, siis tulevad teised kinnipeetavad kaebajalt aru pärima ning keegi ei tea, millega see võib lõppeda – kaebaja võib saada vigastada, kuid kui kaebajat rünnatakse, siis kavatseb ta end kaitsta. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata. Täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldatakse VaS § 69 lg 1 alusel kinnipeetavale, kes süstemaatiliselt rikub VaS-i või vangla sisekorraeeskirja nõudeid, kahjustab oma tervist või on suitsiidi- või põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale, kes on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule. Täiendavaid julgeolekuabinõusid võib kohaldada ka raske õiguserikkumise ärahoidmiseks. Kõnealuste abinõude kohaldamise vajalikkus kaebaja suhtes on tõendatud inspektor-kontaktisikute R.T ja K.H 25.08.2008.a. ettekandega nr 1900, millest nähtuvalt läks kaebaja 25.08.2008.a. Tallinna Vangla
- vangistussektsiooni inspektorkontaktisikute kabinetis jalutuskäigu aegadest mittekinnipidamise kohta selgitusi andes endast välja ning ütles, et tal on karistusaeg 21 aastat ja kui teised kinnipeetavad nüüd tema juurde tulevad, siis ta võtab noa välja ja hakkab torkima, tehes samal ajal torkeliigutusi üle kontaktisiku laua. Karjumist jätkates lisas kaebaja, et varsti on mõned kinnipeetavad kusagile ära saadetud. Kaebaja käitumisest ja väljendusviisist tulenevalt tekkis vanglal põhjendatud kartus, et eksisteerib reaalne oht vangla üldisele julgeolekule ja teiste kinnipeetavate elule ja tervisele, mistõttu inspektor-kontaktisikud tegid ettepaneku kaebaja paigutamiseks eraldi lukustatud kambrisse, et tagada kaaskinnipeetavate ja ametnike julgeolek vanglas. Vangla ei näe põhjust vanglaametnike ettekande õigsuses kahelda. Kaebaja väited selle kohta, et vanglaametnikud ähvardavad ja provotseerivad kinnipeetavaid, on paljasõnalised ja asjassepuutumatud. Kaebajalt seletuse küsimist ei saa pidada provotseerimiseks. Kinnipeetavatele on selgitatud, et kui kinnipeetav leiab, et vanglaametnik käitub ebaõigesti, on tal õigus pöörduda märgukirjaga vangla poole ja juhtida vangla direktori tähelepanu ametniku ebaõigele käitumisele. Distsiplinaarmenetlus asjas lõpetati julgeolekuosakonna spetsialisti R.R-i 27.08.2009.a. õiendi põhjal, kuna R.R leidis, et kaebaja distsiplinaarkorras karistamine pole otstarbekas, sest tema suhtes on kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid. Täiendavate julgeolekuabinõude kasutamine on lubatud juhul, kui on olemas piisav alus eeldada, et kinnipeetav võib osutuda ohtlikuks vangla julgeolekule, samuti raske õigusrikkumise ärahoidmiseks. Vaidlustatud käskkiri on tehtud vangla üldise julgeoleku tagamiseks ning edaspidiste raskete õigusrikkumiste toimepanemise ennetamiseks. Seega on tegemist ennetava meetmega, mille kohaldamise otsustamisel tuleb arvesse võtta kinnipeetava eelnevat käitumist. Vangla on toiminud meetme kohaldamise üle otsustamisel õiguspäraselt, kuna kaebaja käitumise ja väljendusviisi tõttu tekkis vanglal põhjendatud kartus, et eksisteerib reaalne oht vangla üldisele julgeolekule ning 2
(4)teiste kinnipeetavate elule ja tervisele. Ka Tallinna Ringkonnakohus on 8.10.2007.a. otsuses haldusasjas nr 3-06-1563 leidnud, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine on VaS §-st 69 lg 1 tulenevalt eelkõige preventiivse iseloomuga meede, mida rakendatakse muuhulgas teiste kinnipeetavate suhtes vägivalla ärahoidmiseks. Kohus leidis, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise üldiseks eesmärgiks on vanglasisese turvalisuse ja julgeoleku tagamine. Seega ei pea vangla ära ootama õiguserikkumise toimepanemist, vaid võib täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldada ennetava meetmena. Vangla on põhjendanud iga kohaldatud täiendava julgeolekuabinõu vajalikkust. Kuna vangla tegevus oli õiguspärane, puudub alus kahju hüvitamise taotluse rahuldamiseks. KOHTU PÕHJENDUSED Kaebaja paigutamine eraldatud lukustatud kambrisse on kooskõlas VaS §-ga 69, mis sätestab, et kinnipeetavale, kes süstemaatiliselt rikub VaS-i või vangla sisekorraeeskirja nõudeid, kahjustab oma tervist või on suitsiidi- või põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale, kes on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule, kohaldab vangla direktor või kõrgem kohalviibiv vanglaametnik täiendavaid julgeolekuabinõusid. Täiendavaid julgeolekuabinõusid võib kohaldada ka raske õiguserikkumise ärahoidmiseks. Osundatud paragrahvi 2. lõike kohaselt on täiendavate julgeolekuabinõudena lubatud: 1)kinnipeetava vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine; 2)isiklike riiete kandmise või esemete kasutamise keelamine; 3)kehakultuuriga tegelemise keelamine; 4)eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine; 5)ohjeldusmeetmete kasutamine. Tegemist pole karistamisega, vaid ennetava abinõuga, mille eesmärgiks on ära hoida kaebaja enda ja/või teiste kinnipeetavate füüsiline või psüühiline kahjustamine. Täiendava julgeolekuabinõu määramine ja valik on vangladirektori või muu seda rakendava vanglaametniku kaalutlusõiguse(diskretsiooni) teostamine. Kohtul puudub võimalus hinnata sellise kaalutlusotsustuse otstarbekust, halduskohtumenetluse seadustiku §-st 19 lg 6 tulenevalt on kohtul üksnes võimalik kontrollida, kas selle juures on järgitud diskretsiooni piire, eesmärki ning proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja muid õiguse üldtunnustatud põhimõtteid. Kohtu hinnangul neid põhimõtteid rikutud ei ole. Vaidlustatud käskkirjas kirjeldatud kaebaja käitumine on asja kohtulikul arutamisel tõendamist leidnud. 25.08.2008.a. inspektor-kontaktisikute K.H ja R.T poolt koostatud ettekande nr 1900 kohaselt küsisid nad samal päeval kell 16.00 kaebajalt oma kabinetis selgitust, miks ta viibis peale vangla kodukorras ettenähtud jalutuskäigu aega I vangistussektsiooni lokaaltsoonis. Alguses kaebaja eitas seda, kuid vestluse käigus tunnistas väljasviibimist. Kaebajale selgitati, et kui kinnipeetavad pole võimelised jalutuskäigu aegadest kinni pidama, siis likvideeritakse I sektsiooni lokaaltsoonis olevad sporditarbed. Seepeale hakkas kaebaja karjuma, et tema karistusaeg on 21 aastat ja karistusaja juurdesaamine teda ei mõjuta ning kui teised kinnipeetavad nüüd tema juurde tulevad, võtab ta noa ja hakkab torkima, tehes ise samal ajal torkeliigutusi üle K.H töölaua. Veel karjus ta, et varsti on mõned kinnipeetavad kusagile ära saadetud. Inspektor-kontaktisikud tegid ettepaneku paigutada kaebaja eraldi teiste kinnipeetavate ja ametnike julgeoleku tagamiseks. Sama kinnitas tunnistaja K.H ka kohtuistungil, lisades et tema võttis kaebaja juttu ähvardusena, et kaaskinnipeetavad võivad ohus olla. Kohtul pole alust kahtlustada inspektor-kontaktisikuid valetamises. Tunnistaja R.R, kes töötab vangla julgeolekuosakonna spetsialistina, selgitas kohtuistungil, et võttis kaebaja ähvardusi tõsiselt, kuna too kannab karistust tahtliku tapmise ja piinamise eest, on korduvalt rikkunud VaS-i ja sisekorraeeskirja, ei pea seadusi mitte millekski ja suhtub vangla administratsiooni väga negatiivselt. Pole oluline, kas kaebajal ähvardamise hetkel oli nuga, vanglas on tööosakonnad, kus on võimalik lihtsate vahendite abil midagi noasarnast valmistada, peidetud nuga aga ei pruugi läbiotsimise käigus üles leida. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja seadis oma käitumisega ohtu vangla üldise julgeoleku, mistõttu tema suhtes täiendava julgeolekuabinõu kohaldamine oli põhjendatud. Kaebaja kan3
(4)nab pikaajalist vabaduskaotuslikku karistust raskete isikuvastaste kuritegude eest. Kaebaja omas vaidlustatud käskkirja andmise ajal kehtivaid distsiplinaarkaristusi järgmiste distsipliinirikkumiste eest: 9.10.2007.a. 15 ööpäeva kartserit ilma talle määratud riieteta 4.vangistussektsiooni välisukse juures viibimise eest ja 12.03.2008.a. noomitus, kuna ei viibinud peale öörahu oma magamiskohas. Distsiplinaarkaristuste olemasolu näitab, et kaebaja ei soovi ennast allutada vanglareźiimile. Seega on tegemist isikuga, kelle väljakutsuvat käitumist vanglaametnikega(karjumine ja torkeliigutused üle vangaametniku laua) ning ähvardusi teiste kinnipeetavate aadressil tuleb pidada reaalseks ohuks vangla julgeolekule, mille ärahoidmiseks vangla direktori poolt kohaldatud julgeolekuabinõud olid proportsionaalsed, s.t. ohule vastavad. Kuna vaidlustatud käskkiri on õiguspärane, puudub alus kahjunõude rahuldamiseks. Kohtunik: D.Maastik 4
(4)