KOHTUMÄÄRUS Saneerimismenetluse mittealgatamine Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasi Avalduse ese 02. juuni 2009 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja nr 2-09-24714 AS Viljandi Lexel avaldus saneerimis

) reguleerib ettevõtte saneerimise menetlust, mille eesmärgiks on ettevõtja, võlausaldaja ja kolmanda isiku huvide arvestamine ja õiguste kaitsmine ettevõtte saneerimise käigus (

§ 1

). Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse ja avaldusele lisatud materjalidega, peab võimalikuks asja sisulise lahendamise kohtuistungit pidamata.

§ 8

(Saneerimismenetluse algatamise eeldused) kohaselt kohus algatab saneerimismenetluse, kui saneerimisavaldus vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus ja käesolevas seaduses esitatud nõuetele ning kui ettevõtja on põhistanud, et: 1) tema maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline; 2) ettevõte vajab saneerimist; 3) ettevõtte jätkusuutlik majandamine on pärast saneerimist tõenäoliselt võimalik (

§ 8lg 1 p 1, 2 ja 3).

Saneerimismenetlust ei algatata, kui: 1) ettevõtja suhtes on algatatud pankrotimenetlus; 2) on tehtud kohtumäärus ettevõtja sundlõpetamise kohta või toimub täiendav likvideerimine; 3) ettevõtja suhtes toimunud saneerimismenetluse lõppemisest on möödunud vähem kui kaks aastat (

§ 8lg 2 p 1, 2 ja 3).

Kohtule esitatud asjaoludest tulenevalt tuleb avaldus jätta rahuldamata ja saneerimismenetlus algatamata.

§ 8

lg 1 kohaselt ettevõte peab põhistama, et tema maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega leiab, et maksejõuetus on juba tekkinud. Avalduse järgi oli 30.04.2009 seisuga ettevõtte pangakontodel 51 943 krooni, mis tähendab ettevõtte enda hinnangul, et ettevõttel praktiliselt rahalised vahendid puuduvad. Ettevõttel on lühiajalisi kohustusi 2 915 000 krooni, varasid kokku bilansi järgi 1 248 678 krooni. Sellest on näha, et juba praegu on kohustused mittetäidetavad. Kohus leiab, et kui kohustused on mittetäidetavad alla 6 kuulise tähtaja jooksul, on tegelikult ettevõttes pankroti olukord. § 8 lg 2 kohaselt ettevõtja peab põhistama, et ettevõte vajab saneerimist s.t. mis on senini valesti olnud ja mida tuleb tulevikus ümber korraldada. § 8 lg 3 kohaselt ettevõtja peab põhistama, et ettevõtte jätkusuutlik majandamine on pärast saneerimist tõenäoliselt võimalik. Ettevõte on esitanud oma nägemuse saneerimismenetluse tulemustest väga üldsõnaliselt ( sisuliselt

§ 2redaktsioon).

Saneerimisavalduse p 3 järgi vajab ettevõtte saneerimist, sest on vajalik rakendada abinõusid äriühingu majanduslike raskuste ületamiseks, ettevõtte likviidsuse 2 taastamiseks, kasumlikkuse parandamiseks ja jätkusuutliku majandamise tagamiseks. Saneerimise tulemusena oleks kõik kohustused selgelt fikseeritud ning avaldaja saaks keskenduda oma põhitegevusele. Pankroti puhul ei piisa äriühingu varadest võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Kohus leiab, et ettevõte ei ole piisavalt ja usaldusväärselt põhistanud, kuidas ta kavatseb tegevuse ümber korraldada, nii et ettevõte oleks pärast saneerimist jätkusuutlik. Prognoosist ei ole näha, kas turg ettevõtte toodangule on reaalselt olemas. Avalduse p 4 järgi avaldaja tegevused peale saneerimist on reorganiseerida ettevõtte funktsionaalset toimimisstruktuuri, tõsta põhitegevuse müügitulu aktiivse turunduse teel, optimeerida tootmise otsekulud ( sh. tööjõukulud ), tõsta tootmise efektiivust, ajatada vastavalt prognoositavatele rahavoogudele lühiajalised võlgnevused, muuta kapitalirendilepingu 260922LE tagamistingimusi, pikendades liisinguperioodi 24 kuu võrra. Tänu müügitegevuse reorganiseerimisele on uus juhtkond suutnud kindlustada tellimustebaasi järgnevaks kaheks kuuks mahus, mis on ca 1 400 000 krooni. Teises kvartalis prognoositakse kuukäibeks 800 000 krooni, kolmandas 900 000 krooni. Prognoositav käive perioodil mai kuni detsember on 6 300 000 krooni. Selline tellimustebaas võimaldab tänase tootmismahu juures teenida igakuist positiivset rahavoogu. Saneerimise käigus soovib juhtkond saavutada võlausaldajatega kokkulepped võlgnevuste likvideerimise graafiku osas selliselt, et igapäevane majandustegevus ei katkeks. Ajatatud võlgnevusi ja tulevikus tekkivaid kohustusi on ettevõte võimeline teenindama oma põhitegevuse rahavoost. Kohus leiab, et avaldaja ei ole põhistanud piisavalt, et ettevõte oleks pärast saneerimist jätkusuutlik, kui käesoleval ajal on tegelikult ettevõte pankroti olukorras. Üldine prognoos on küll esitatud, kuid ei ole põhistatud, kas see prognoos ka reaalselt on elluviidav ja mis täpsemalt tagab sellise ettevõtte majandustegevuse ja ettevõtte jätkusuutlikkuse. Avalduse juurde on lisatud prognoositav rahavoog aastateks 2009-2012. Kohus leiab, et ettevõte ei ole põhistanud piisavalt eeldatava müügitulu saamist. Ei ole põhistatud, kuidas tagatakse prognoositav müügitulu. Kohtule esitatud majandustegevuse prognoos ei põhista usaldusväärselt, et ettevõte on pärast saneerimist jätkusuutlik. Prognoosist ei ole näha, kas turg ettevõtte toodangule on reaalselt olemas. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et AS Sampo Pank on nõus pikendama kapitalikrediidilepingut, samuti ei ole esitatud maksu- ja tolliameti seisukohta maksuvõlgade tasumise või võimaliku ajatamise kohta. Prognoositav rahavoog ei sisalda ka saneerimismenetluse kulusid. Arvestada tuleb sellega, et saneerimismenetlus on väga kallis. Kohus leiab, et saneerimisavaldus vastab seadustes sätestatud nõuetele, kuid ettevõtja ei ole piisavalt põhistanud tulevikus tekkiva maksejõuetuse tõenäolisust, asjaolu, et ettevõte vajab saneerimist ning ettevõtte jätkusuutlikkus on pärast saneerimist tõenäoliselt võimalik. Kohus leiab, et esitatud materjalide alusel saab väita, et ettevõte on juba maksejõuetu. Saneerimismenetluse algatamiseks ei piisa sellest, et ettevõttel on võlad. Kohus ei tuvastanud

§ 8lg-s 2 sätestatud saneerimismenetluse algatamise välistavaid asjaolusid.

Silvi Maiste Kohtunik 3 4