← Eesti

2-08-42079/18

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Rein Pokk Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

  1. juuni 2009.a Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tn kohtumaja kantselei kaudu Tsiviilasja number 2-08-42079 Tsiviilasi OÜ Aktiva Finants hagi DK vastu võla ja viiviste nõudes summas 3382.40 krooni Tsiviilasja hind 2191.70 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: OÜ Aktiva Finants, asuk. Jõe tn 3, Tallinn, lepinguline esindaja Reeli Lind Kostja: DK Kohtuistungi toimumise aeg
  2. juuni 2009.a RESOLUTSIOON Rahuldada OÜ Aktiva Finants hagi DK vastu. Välja mõista DKilt põhivõlg 2191.70 (kaks tuhat ükssada üheksakümmend üks krooni ja 70 senti) krooni ja viivis 1190.70 (üks tuhat ükssada üheksakümmend krooni ja 70 senti) krooni OÜ Aktiva Finants kasuks. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud täies ulatuses DK kanda. Välja mõista DKilt riigilõiv 250 (kakssada viiskümmend) krooni OÜ Aktiva Finants kasuks. Välja mõista DKilt õigusabikulud 2100 (kaks tuhat ükssada) krooni OÜ Aktiva Finants kasuks. Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul selle kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest, apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Taotledes kaja esitamisel menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse (s.t esitama kaja). Edasikaebamise kord Sisulised asjaolud Elisa Eesti AS ning kostja DK sõlmisid 18.12.2000.a lepingu, mille alusel Elisa Eesti AS kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma vastavalt esitatud arvetele. Kostja kasutas Elisa Eesti AS Tsiviilasi nr 2-08-42079 poolt pakutud kaupu/teenuseid, kuid jättis nende eest tasumata. Elisa Eesti AS on loovutanud oma nõude kostja vastu Aktiva Finants OÜ-le. Seisuga 21.012.2007.a oli kostja põhivõlg hageja ees 2191.70 krooni ning viivise võlgnevus perioodil 18.04.2004.a – 21.12.2007.a 16 709.99 krooni. Tegutsedes heas usus, vähendas hageja viivise nõuet põhivõla summani ning palus hagiavalduse esitamise seisuga mõista kostjalt välja viivised summas 1790.70 krooni. Hageja nõue põhineb eeltoodul ning tsiviilkoodeksi § 173 lg 1, § 174, § 191 lg 1, § 192, § 222 lg 1, § 231 lg 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 146 ja § 407 lg
  3. 20.03.2009.a kohtule esitatud kirjalikus vastuses võttis kostja õigeks hageja nõude põhivõla ja riigilõivu osas, keeldudes aga tasumast hagejale viiviseid ning õigusabikulusid. Hageja esindaja 06.05.2009.a seisukohas kostja vastusele, jäi esitatud hagiavalduse juurde, märkides, et kostja on vahepealsel ajal võlgnevust vähendanud. Hageja palub välja mõista kostjalt põhivõlgnevuse summas 2191.70 krooni ja viivised 1390.70 krooni.
  4. juunilt 2009.a toimunud kohtuistungil jäid pooled esitatud seisukohtade juurde. Kohtuistungi toimumise hetkeks on hageja põhinõude 2191.70 krooni ja viivise nõude 1190.70 krooni. Kostja kinnitab, et tasub võlgnevust 200 krooni kuus. Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud hagiavalduse ja selle lisadega ning hageja ja kostja poolt kohtule esitatud seisukohtadega, leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostja ei ole täitnud oma lepingulist rahalist kohustust ning hagejal on õigus võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel nõuda rahalise kohustuse täitmist. VÕS § 100 tulenevalt on kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Eeltoodu põhjal on lisaks põhinõude tasumisele hagejal õigus kostjalt nõuda ka VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt viivist, mis on arvutatud VÕS § 113 lg 1 alusel. Seega on seadusega kooskõlas hageja nõue välja mõista kostjalt põhivõlg 2191.70 krooni, millise nõude osas on kostja ka hagi õigeks võtnud ning viivis 1190.70 krooni, kokku 3382.40 krooni hageja OÜ Aktiva Finants kasuks. Menetluskulud TsMS § 162 kohaselt jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Kohus, tutvunud hageja avaldusega menetluskulude kindlaksmääramiseks ja vaadanud läbi asja materjalid, leiab, et taotlus on osaliselt põhjendatud. Kostjalt kuulub väljamõistmisele riigilõiv 250 krooni kui vältimatud ja vajalikud kulutused avalduste esitamisel. Kulutus lepingulise esindaja õigusabile on põhjendatud 2100 krooni ulatuses. Hageja on küll esitanud kohtule hagiavalduse lisana esindaja AS Julianuse Inkasso Agentuur arve summale 2500 krooni ning väidab selle tuginevat hageja ja tema esindaja vahelisele lepingule, kuid selline summa ei ole haginõude suurust ning blanketset (hageja on selliseid hagisid esitanud kohtusse lähiminevikus sadu) pooleteiseleheküljelist hagiavaldust silmas pidades vajalik ega põhjendatud. Õigusabi kulude kindlaksmääramisel on kohus arvestanud ka hageja poolt menetluse käigus kostja seisukohtade osas esitatud täiendavat vastust ning asja lahendamiseks toimunud kohtuistungit, millega seoses on hageja esindajal tekkinud ka sõidukulud Tallinnast Pärnusse ja tagasi. Rein Pokk Kohtunik 2

(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.