lg 1 p 4 alusel, märkides, et vastustaja on 30.01.2009 protsessidokumendiga (kohtule saadetud vastusega) sisuliselt küsimustele vastanud. Samuti taotleti vastustajalt menetluskulude summas 26 311.40 krooni väljamõistmist. Vastustaja ei olnud nõus menetluse lõpetamisega
Vastustaja ei nõustunud kaebaja seisukohaga, et toiming on sooritatud kohtumenetluse käigus. Seetõttu ei pea vastustaja võimalikuks ka kaebuse esitaja menetluskulude väljamõistmist vastustajalt. Kaebuse põhjendused Saamaks paremat ettekujutust sellest, kas ja millistel tingimustel oleks võimalik Abja Linavabriku ja/või Kissa häärberi hooneid ning nende alust ja teenindamiseks vajaliku maad omandada, on Advokaadibüroo Paul Varul saatnud kaebuse esitaja nimel ja huvides 15.10.2008 kirja Abja Vallavalitsusele. Kaebuse esitaja esindaja märgib, et Abja Vallavalitsus ei ole 14.11.2008 vastuses andnud sisulisi vastuseid tema poolt esitatud küsimustele ning seetõttu tuleks vastustajat kohustada kõnealustele küsimustele vastama.. Kaebuse esitaja leiab, et käesoleval juhul on vastustaja rikkunud järgmiseid kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi: - rikutud on MSVS § 5 lg-st 8 tulenevat kaebuse esitaja kui selgitustaotluse esitaja õigust saada selgitustaotluses küsitud teave või põhjendus sellise teabe andmisest keeldumise kohta. Käesoleval juhul ei ole kaebuse esitaja saanud vastustajalt teavet selle kohta, millised on vastustaja kavatsused seonduvalt Inseneri Lossi (Kissa häärberi) hoonega, kes on Abja Linavabriku hoonete omanikuks ning millisel alusel on sellel isikul tekkinud omandiõigus Abja Linavabriku hoonetele. Kaebuse esitaja on seisukohal, et teabe andmisest keeldumist peab vastustaja põhjendama, viidates konkreetsele õiguslikule alusele, millest tuleneb vastustaja arvates tema õigus teabe andmisest MSVS-i alusel keelduda; - rikutud on AvTS § 17 lg-st 1 ning §-st 23 tulenevalt kaebuse esitaja kui teabenõude esitaja õigust saada teabenõudes soovitud teave või põhjendatud keeldumine teabenõudes soovitud teabe väljastamisest. Käesoleval juhul ei ole kaebuse esitaja saanud vastustajalt teavet selle kohta, kas Abja Linavabriku hooned on ehitised kui vallasasjad või kinnisasja olulised osad ning millises staadiumis on kinnistu moodustamine; millises ehitustehnilises seisukorras on Abja Linavabriku hooned ja millisel otstarbel neid kasutatakse; kas ja millised on Abja valla soovid Abja Linavabriku hoonetega seonduvalt tulevikus, - rikutud on kaebuse esitaja õigust saada õigusabi osutava vandeadvokaadi vahendusel vastustajalt õigusabi osutamiseks tarvilikku informatsiooni. Kohtuistungil esitas K.Haavasalu kaks alternatiivset taotlust: 1. Lõpetada menetlus
lg 1 p 4 alusel, kuna vastustaja on 30.01.2009 kaebusele esitatud vastusega kaebuse esitaja nõuded täitnud. 2. Kui ei esine
lg 1 p 4 kohaldamise eelduseks olevaid asjaolusid, siis kaebus rahuldada ja kohustada vastustajat vastama kõikidele kaebuses toodud küsimustele. Vastustaja vastuväited 2 Vastustaja leiab, et Erik Kissa poolt halduskohtusse esitatud kaebus on alusetu, sest vastustaja ei ole rikkunud kaebaja õigusi. Vastustaja on seisukohal, et Abja Vallavalitsus vastas kõigile püstitatud küsimustele sisuliselt. Juhul kui kaebaja ei olnud rahul valla vastustega ja soovis teistsuguseid vastuseid, siis ta ei saa vallale ette heita, et viimane ei vastanud esitatud küsimustele ja et tegemist on sooritamata toiminguga. Võimalik, et kaebajat ei rahuldanud vastuste sisu, kuid see ei anna alust pöörduda kaebusega halduskohtusse. Antud juhul ei ole kaebajal mingit puutumust eelnimetatud hoonetega. Kaebajal ei ole puutumust Kissa häärberiga, mis on valla omandis ega Abja Linavabrikuga, mis on AS Fector omandis, seega ei ole vald kaebajale teda huvitavatele küsimustele vastuse andmisega rikkunud kaebaja subjektiivseid õigusi ja seega kaebus halduskohtusse on esitatud alusetult. Kohustamiskaebuse esitamisel tulnuks kaebajal tõendada tema õiguste rikkumine. Kaebaja on nõudnud vallalt selgitusi valla omandis oleva nn Kissa häärberi osas ja talle on ka vastavad selgitused antud. Kaebaja on nõudnud selgitusi eraomandisse kuuluvate Abja Linavabriku hoonete kohta ja seda informatsiooni on ka antud ulatuses, mis vallale on teada. Kohtu põhjendused ja otsus Kohus, ära kuulanud menetlusosaliste seletused ja läbi vaadanud toimiku materjalid, leiab, et kaebus on põhjendamatu ja ei kuulu rahuldamisele. Menetletavas kaebuses on esitatud taotlus, et kohus kohustaks Abja Vallavalitsust sisuliselt vastama kirjalikult 1 kalendrikuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest kaebuse esitaja huvides esitatud küsimustele. Kaebuse esitaja arvates on vastustaja poolt temale esitatud küsimustele sisuline vastamine vaadeldav toiminguna. 13.04.2009 esitas kaebuse esitaja taotluse menetluse lõpetamiseks
lg 1 p 4 alusel, märkides, et vastustaja on toimingu protsessitoiminguga täitnud. Selleks protsessitoiminguks loeb kaebaja Abja Vallavalitsuse 30.01.2009 kohtule saadetud vastust. Ka kohtuistungil esitas kaebuse esitaja esimese alternatiivina taotluse menetluse lõpetamiseks
Vastustaja ei olnud nõus menetluse lõpetamisega
Kuna vastustaja ei tunnistanud oma õigusvastast käitumist, ei ole kohtul võimalik lõpetada menetlust kaebaja poolt taotletud alustel ega sellest tulenevalt ka kaebaja kasuks menetluskulusid välja mõista.
lg 5 kohaldamine eeldab, et haldusorgan on tunnistanud oma õigusvastast käitumist ning sooritanud toimingu samade asjaolude olemasolul kui ta keeldus toimingu sooritamisest või jättis toimingu sooritamata. Kohus on seisukohal, et taotlust menetluse lõpetamiseks
lg 1 p 4 alusel ei ole võimalik rahuldada.
Kohus nõustub vastustajaga seisukohaga, et vastustaja on sooritanud toimingu – vastanud kaebuse esitaja esindaja poolt 15.10.2008 esitatud kõikidele küsimustele 14.11.2008 saadetud vastuses. Seega on toiming sooritatud. Asjaolu, et vastustaja poolt saadetud vastused ei rahuldanud kaebuse esitajat, ei tähenda, et vallavalitsus ei vastanud kaebajale ja jättis sellega toimingu sooritamata. Kui vastus ei rahuldanud kaebuse esitajat, ei tähenda see, et küsimustele ei ole sisuliselt vastatud.. Kohus nõustub vastustajaga selles, et 3 kui kaebuse esitaja leidis, et vallavalitsus ei ole mõnele küsimusele tema arvates ammendavalt vastanud, oli efektiivsem pöörduda uuesti vallavalitsuse poole kui kohtusse. Nähtuvalt vastustaja poolt kohtule saadetud kaebuse esitaja esindaja ja vallavalitsuse vahel meili teel peetud kirjavahetusest, ei ole vald koostööst ega selgituste andmisest keeldunud. Teiseks peab kohus vajalikuks märkida, et vastustaja on 14.11.2008 vastusega sooritanud ka kaebaja poolt taotletud toimingu – vastanud sisuliselt kaebaja 15.10.2008 esitatud küsimustele. Kohus tugineb sellise järelduse tegemisel kaebuse esitaja taotlustele menetluse lõpetamiseks põhjusel, et vastustaja andis tema poolt esitatud küsimustele sisulised vastused kohtule esitatud vastuses. Kui aga võrrelda vastustaja poolt kaebajale 14.11.2008 saadetud vastust ja kohtule 30.01.2009 saadetud vastust, siis nähtub, et vastustaja ei ole kohtule saadetud vastuses andnud kaebajale oluliselt rohkem teavet, kui 14.11.2008 saadetud vastuses või mis oli kaebuse esitaja esindajal juba varem teada. Mitmetele kaebuses välja toodud küsimustele on vallavalitsus andnud vastuse E. Kissa esindaja E. Vallastega meili teel 2008 aasta märtsis peetud kirjavahetuses, samuti on esindaja K. Haavasalu samaaegselt kohtusse pöördumisega pidanud meili teel kirjavahetust valla esindajaga. Tulenevalt eeltoodust on kohus seisukohal, et vastustaja oli kaebuse esitaja poolt taotletud toimingu – tema 15.10.2008 esitatud küsimustele vastanud 14.11.2008 vastuses, mitte kohtule esitatud vastuses, ning puudub alus menetluse lõpetamiseks
Seega puudub alus ka kaebaja menetluskulude välja mõistmiseks
Juhul kui kohus ei pea võimalikuks menetlust lõpetada, palus kaebuse esitaja teise alternatiivina kaebus rahuldada ja kohustada vastustajat vastama kaebuses toodud küsimustele.
lg 2 p 2 kohaselt võib kaebusega taotleda peatatud haldusakti täitmist või välja andmata jäetud haldusakti väljaandmist, peatatud või sooritamata toimingu sooritamist. Kohus saab vastustajale teha kohustava ettekirjutuse juhul, kui vastustaja on selliseks toiminguks kohustatud ning vastustaja on keeldunud toimingu sooritamisest. Antud juhul on kaebuse esitaja ise kinnitanud, et ta on saanud vallavalitsuselt oma 15.10.2008 esitatud küsimustele teda rahuldavad vastused, mille alusel esitas kaebuse esitaja ka menetluse lõpetamise taotluse. Kohtul ei ole võimalik teha ettekirjutust vallavalitsusele ja kohustada vallavalitsust vastama uuesti küsimustele, mis on ettekirjutuse tegemise ajaks täidetud. Kohus tegi eelpool kindlaks, et vastustaja oli toimingu sooritanud ning vastustaja tegevuses puudus õigusvastasus. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebuse rahuldamata. Kaebuse esitaja on esitanud taotluse välja mõista vastustajalt menetluskulud summas 26 311,40 krooni, sellest õigusabikulud kulud 26 231,40 krooni. Arved AS Advokaadibüroo Paul Varul poolt on esitatud EM Lanzon Invest OÜ-le, kes on ka arved tasunud.
Kuna kohus kaebust ei rahulda, jäävad kaebuse esitaja esindaja poolt taotletud kulud nende endi kanda. Seetõttu puudub vajadus hinnata, kas menetluskulude kandmine on toimunud antud haldusasjaga seoses. Vastustaja Abja Vallavalitsus on esitanud taotluse õigusabikulude summas 11516,80 krooni väljamõistmiseks. Abja Vallavalitsust on antud haldusasjas esindanud OÜ Sikuti Advokaadibüroo advokaat Pille Toom. Kohus on seisukohal, et vastustaja poolt kantud õigusabikulud tuleb jätta tema enda kanda. Riigikohus on haldusasjas nr 3-3-1-11-01 välja toonud, et „Haldusorgani poolt kantud õigusabikulude hindamisel peab kohus muuhulgas 4 otsustama, kas haldusorgani enda ametnike või töötajate kvalifikatsiooni, asja keerukust, kaebaja toiminguid ja muid asjaolusid arvestades tekkis haldusorganil üleüldse põhjendatud vajadus välise õigusabiteenuse tellimise järele.“ Kohus leiab, et käesolev vaidlus ei väljunud vallavalitsuse pädevusest ega vajanud välise õigusabiteenuse kasutamist. Oluline on ka see, et Abja Vallavalitsuses töötab vallasekretärina juristi haridusega isik. Asjaolu, et vastustaja on pidanud vajalikuks välise õigusabi teenuse kasutamist, ei anna alust kaebuse esitajalt nende kulutuste väljamõistmiseks. Eda Muts kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.