6, 6, § 633 lg. 7). I. Asjaolud ja hageja nõue. Hagiavalduse kohaselt on pooltel nende abielust sündinud lapsed K xxxx, A xxxx, L xxxx, K xxxx, A xxxx, A xxxx, kes elavad hageja juures. Abielu on lahutatud. Pooled elavad eraldi, kostja kannab karistust vanglas. Hageja töötasu on 5 013 krooni kuus. Üks lastest õpib xxxx ja sõidukulude kokkuhoiuks elab sealses hooldekodus üüriga 400 krooni kuus. Iga laps saab nädalas 150 krooni taskuraha. Toiduks kulub 4 500 krooni, kommunaalkulud perele on 251 krooni kuus, telefon 200 krooni, elekter 600 krooni, gaas kvartalis 495 krooni. Lapsed kasvavad ja vajadused suurenevad. Kostja lapsi ei toeta. Hageja soovib elatist laste K xxxx, A xxxx., K xxxx, A xxxx ja A xxxx ülalpidamiseks igaühele igakuise elatusrahana 1 000 krooni kuus. II. Kostja kirjalik vastus. Kostja kohtule 06.04.2009.a. saabunud kirjalikus vastuses leiab, et ta pole nii suurt summat võimeline maksma ka pärast seda, kui ta vanglast vabaneb, sest esitatud on ka kohtutäituri nõue. Kostja on üllatunud, et hagi on esitatud, sest vanglast vabanemisel 2009.a. juulikuus ta nagunii aitaks oma lapsi. Seega oleks saanud asja lahendada ka kokkuleppel. Vanglas oleku ajal tööd ei ole ega ole ka sissetulekut. Kostja imestab, et nõue on esitatud täisealise neiu huvides, kuid xxxx sündinud L on hagiavaldusest välja jäetud. Kostja leiab, et 500 krooni kuus oleks see summa, mida ta saaks maksta. III. III. Asja kohtulik menetlus ja maakohtu maakohtu otsuse põhjendused. Kohus 08.04.2009.a. saatis kostja vastuse hagejale arvamuse esitamiseks 14-ne päeva jooksul. Hageja esindaja 17.04.2009.a. kohtule saabunud vastuses kostja vastuväidetega nõus ei ole, sest need pole asjakohased. Hageja leiab, et kui kostja tahab töötada, saab ta seda ka vanglas teha. Vanglast vabanemisel pole kostjal takistusi kohe tööle asuda. Pealegi soovib hageja niigi elatusraha alla seadusega sätestatud miinimumi. 21.04.2009.a. määras kohus asi läbi vaadata kirjalikus menetluses ning andis pooltele aega hiljemalt 05.05.2009.a. esitada soovi korral täiendavad avaldused, taotlused ja muud dokumendid. Kostja 04.05.2009.a. kohtule saabunud kirjas teatab, et kui ta vabaneb, saab tema palk olema 4 500 krooni, kindel on see, et ta läheb tööle ega jäta oma lapsi hätta. Lisatud on nõude arestimisaktid kinnipeetava sissetulekust, mis sisaldavad nõudeid suuruses 11 339 krooni ja 40 senti ning 54 559 krooni ja 52 senti. 05.05.2009.a. saabus hagejalt kiri, milles ta teeb ühe võimaliku pakkumise, mille kohaselt on hageja nõus loobuma elatise nõudest, kui kostja loobub oma osast ühisvaras. Kostja 14.05.2009.a. saabunud ettepanekus pakub endiselt asi lahendada rahumeelselt ning palub teatada, milline hageja nõue siis ikkagi on. Kohus, kirjalikus menetluses vaatas läbi esitatud hagiavalduse ja poolte kirjalikud seisukohad ning leidis, et hagi kuulub rahuldamisele, kuid osaliselt. Esitatud hagi on lubatud ja õiguslikult põhjendatud. Vastavalt PKS §-le 60 lasub laste ülalpidamise kohustus mõlemal vanemal. Kui vanem oma kohustust ei täida, siis sama seaduse § 61 alusel mõistab kohus sellelt vanemalt lapsele elatise välja. Seega sätestab seadus lapse ülalpidamise kohustuse lapse vanematele. PKS § 61 lg. 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Asja arutamise ajal on kuupalga alammäär 4 350 krooni ja pool sellest 2 175 krooni. Hageja soovib igale lapsele elatusraha 1 000 krooni kuus, mis on alla seadusega sätestatud määra. Kostja on nõus maksma 500 krooni. PKS § 61 lg. 5 annab kohtule võimaluse vähendada elatise suurust alla poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud määrast juhul, kui vanemal on teine laps, elatise väljamõistmisel selles 2 suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Sama paragrahvi lg. 6 lubab kohtul jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla viidatud suuruse või ka elatise maksmise lõpetada, kui 1) vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu, 2) lapsel on piisav sissetulek või 3) ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Kohus leidis, et tulenevalt PKS § 61 lg. 6 p. 3 on põhjendatud kostja viibimine kinnipidamiskohas lugeda muuks asjaoluks, millest lähtuvalt tuleb nõutavat elatusraha vähendada, ning kostjalt hageja kasuks ja iga lapse ülalpidamiseks välja mõista 500 krooni.
Hageja pole tõendanud, et kostjal oleksid muud sissetulekud või vara, mille arvelt oleks nõutavat elatusraha võimalik maksta. Kostja viibib kinnipidamiskohas ja seega tal puudub võimalus vabalt oma elu korraldada, sealhulgas töötada, otsida või leida tööd. Samuti nähtub hagiavaldusele lisatud dokumentidest, et pooltel on veel üks laps, xxxx sündinud L, kelle tarbeks elatusraha nõuet pole esitatud. Seega jääks laps L hagi taotletud viisil rahuldamisel halvemasse olukorda kui teised õed-vennad. Kuna poolte laps K on täisealine, siis tema suhtes jätab kohus hagi rahuldamata. PKS § 63 kohaselt saab täisealiseks saanud laps esitada nõude iseseisvalt. Hageja pakutav võimalik kompromiss ei lähtu laste huvidest ega ole seetõttu arvestatav. Pooled võivad vara jagada mis tahes viisil kokkuleppel. Elatusraha on lapse ülalpidamiseks makstav raha ega ole tasaarvestatav ega asendatav mis tahes muude vaidluste võimaliku lahendamisega. Vastavalt PKS §-le 70 kuulub elatis väljamõistmisele alates elatise nõudes hagi esitamise päevast, mis antud juhul on 11.03.2009.a.
1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.
1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
1 kohaselt võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kohus juhindus PKS §-de 60, 61, 70,
§-de 164, 403, 441-442, 632 nõudeist. Kohtunik: /allkiri/ Sirja Tooming Ärakiri õige Nooremreferent Lea Herne Kohtuotsus jõustus 26. juunil 2009. a. Nooremreferent Lea Herne 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.