← Eesti

2-09-15658/5

Obsah (13)§ 442§ 407§ 322§ 394§ 138§ 174§ 147§ 173§ 178§ 162§ 468§ 415§ 632

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Ärakiri Kohus Kohtunik Viru Maakohus Sirja Tooming Otsuse tegemise aeg ja koht 20. 20.mai 2009 2009.a., Rakvere Kohtumaja, Rakvere Rohuaia 8 Tsiviilasja

§ 442lg.

6, § 633 lg. 7). I. Asjaolud ja hageja nõue. Hageja müüs kostjale sõiduauto xxxx reg märgiga xxxx, hinnaga 28 000 krooni. 12.10.

  1. a. vormistas kostja võlatunnistuse, milles tunnistas võlgnevust summas 28 000 krooni ning kohustus selle tasuma osade kaupa igakuuliselt. Lõplikuks tasumise tähtajaks oli 31.08.
  2. a. Kostja tasus ainult esimese osamakse summas 5000 krooni, ülejäänud võlgnevuse summas 23 000 krooni on kuni hagiavalduse esitamiseni tasumata. Võlatunnistuse punkt 4 kohaselt kohustus kostja tasuma viivist 1% tasumisega viivitatud summalt iga viivitatud kalendripäeva eest. Kuigi viivisearvestusest nähtuvalt moodustavad viivised kokku 80 790 krooni, on hageja viiviseid vähendanud ning nõuab viiviseid võrdselt põhivõlgnevusega summas 23 000 krooni. Koos viivistega võlgneb kostja hagejale 46 000 krooni. Hagiavaldusele on lisatud nõuet tõendav kirjalik tõend – võlatunnistus. II. Kostja vastuväited. Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud. III III. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leidis, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest

§ 407lg.

1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi lg. 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib lg. 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus 16.04.2009.a. saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjali hagejale teadaoleva kostja elukoha aadressil ja kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama 20 päeva jooksul, arvates hagiavalduse kättetoimetamisest. Ühtlasi kohus selgitas kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatas kostjat nende tagajärgede eest. Kostja kohtule vastanud ei ole, kuigi 20.04.2009.a. on kostja ema hagimaterjali vastu võtnud, mida tõendab allkiri dokumendi kättetoimetamise teatisel.

§ 322lg.

1 tulenevalt, kui menetlusdokumendi saajat ei saa tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistkümnesele isikule. Seega tuleb lugeda nõue ja hoiatus kostjale teadaolevaks.

§ 394lg.

5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva, välisriiki kättetoimetamisel vähemalt 28 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Kostjale on antud aega 20 päeva, mis täitus 11.05.2009.a. Esitatud hagi on lubatud ja õiguslikult põhjendatud. VÕS § 76 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Poolte suhted rajanevad lepingul. VÕS § 30 lg 1 kohaselt leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 113 kohaselt tuleb lepinguliselt kohustuselt tasuda vastavalt lepingule viivist. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg. 1 p. 1 alusel võib võlgniku poolt kohustise rikkumise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg. 1 p. 6 järgi võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg. 1 järgi, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

§ 138järgi menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

§ 174¹ lg.

3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad 2 menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.

§ 147järgi avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette.

Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte. Hageja on hagi esitamisel 07.04.2009. a. maksekorralduse nr 429 kohaselt tasunud riigilõivu 5 000 krooni, mis tuleb kostjalt kohtukuluna hageja kasuks välja mõista.

§ 173lg.

1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 173lg.

4 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

§ 178lg.

1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

§ 162kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Seega jäävad menetluskulud kostja kanda.

§ 468lg.

1 p. 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

§ 415

kohaselt kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest 14 päeva jooksul

§-s 416 sätestatud nõuetele vastava kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest.

§ 632lg.

1 kohaselt võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohus kohaldas VÕS § 76, § 30 lg.1, § 82, §-de 100- 101 lg. 1 p. 1, 6, § 108 lg. 1, § 113, sätteid ning juhindus

§ 147, § 162, § 173 lg.1 ja lg.

4, § 174¹ lg. 3, § 322 lg.1, § 394 lg. 5, § 407 lg. 1 ja lg. 3, § 415, § 441 lg. 1, § 442, § 468 lg. 1 p. 2, § 632 lg. 1 nõudeist. Kohtunik: /allkiri/ Sirja Tooming Ärakiri õige Nooremreferent Lea Herne Kohtuotsus jõustus 26. juunil juunil 2009. a. Nooremreferent Lea Herne 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.