lõike 2 kohaselt algatatakse aukohtumenetlus, kui advokaadi tegevuses ilmnevad distsiplinaarsüüteo tunnused. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt otsustab Aukohus aukohtumenetluse algatamise ühe kuu jooksul, alates päevast, mil ta saab teada distsiplinaarsüüteo tunnustest.
lõige 1 annab küll igale isikule õiguse pöörduda avaldusega Aukohtu poole, kuid lõike 3 kohaselt on aukohtumenetluse algatamine Aukohtu pädevuses. Asjaolu, kas aukohtumenetlust algatada ja milline otsus aukohtumenetluse käigus teha, on Aukohtu kaalutlusõigus. Ühestki õigusaktist ei tulene isikute õigust nõuda Aukohtult menetluse algatamist või ühe- või teistsuguse otsuse langetamist. 4.
kohaselt võib huvitatud isik esitada Aukohtu otsuse vaidlustamiseks kaebuse halduskohtule. Huvitatud isik oleks see, kelle huve Aukohtu otsus võiks puudutada. Kuid ühestki asjas kohaldatavast materiaal- või menetlusõiguse normist ei tulene, et kohaldatav norm peaks kaitsma selle isiku huve, siis on tegemist õiguslikult kaitsmata huviga, s.t. tegemist ei ole subjektiivse õigusega, mille aluseks isik näiteks kaasataks menetlusse haldusmenetluse seaduse § 11 lõike 1 punkti 3 järgi. Kohus on seisukohal, et
kontekstis saab huvitatud isikuks olla vaid isik, kelle suhtes Aukohtu otsus tehti, kuna Aukohtu otsus puudutab vaid tema subjektiivseid õigusi.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.