KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Silvia Truman (eesistuja), Viive Ligi ja Lauri Madise Otsuse tegemise aeg ja koht
- juuni 2009, Tallinn Haldusasja number Haldusasi 3-08-863 OÜ Fransertal kaebus Tallinna Linnavalitsuse 02.04.2008 korralduse nr 540-k tühistamiseks Tallinna Halduskohtu 01.10.2008 otsus ringkonna- OÜ Fransertal apellatsioonkaebus Vaidlustatud kohtulahend Menetluse kohtus alus Asja läbivaatamise kuupäev
- mai 2009 Menetlusosalised Kaebuse esitaja OÜ Fransertal, vandeadvokaat Jüri Leppik esindaja Vastustaja Tallinna Linnavalitsus, esindaja Kaarel Berg Kolmas isik AS Eesti Vesiehitus, esindaja vandeadvokaat Asko Pohla RESOLUTSIOON Jätta OÜ Fransertal apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 01.10.2008 otsus haldusasjas nr 3-08-863 muutmata. Mõista OÜ-lt Fransertal AS Eesti Vesiehitus kasuks välja menetluskulud 17 273,40 krooni. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavaks tegemisest, so hiljemalt 09.07.
- Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 54 lg 2 ja § 59 lg 2 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 3-08-863 Tallinna Linnavalitsuse 02.04.2008 korraldusega nr 540-k määrati Tallinnas Paljasaare tee 8 ehitiste teenindamiseks vajaliku maa pindalaga 13 048 m2, sihtotstarbega tootmismaa ostueesõigusega erastamiseks Eesti Vesiehitus AS-le. Korralduses märgiti, et ostueesõigusega erastataval maal asuvad Eesti Vesiehitus AS-le kuuluvad ehitised – tsemendiladu, töökoda-alajaam, puistainete ladu, töökojad, segusõlm, õliladu ja galerii; maaüksust läbib AS Tallinna Sadam omandis olev raudtee, mis ei ole registreeritud riiklikus ehitisregistris ega raudteeliiklusregistris ning AS Tallinna Sadam ja Eesti Vesiehitus AS on notariaalses korras kokku leppinud moodustatavale kinnistule isikliku kasutusõiguse seadmiseks AS Tallinna Sadam kasuks; maa taotlejat teavitatakse vajadusest taluda AÕS § 1581 ja AÕSRS § 152 sätestatud tingimustel olemasolevaid maapealseid ja maa-aluseid tehnovõrke ning kinnisasjal paiknev tehnovõrk või -rajatis ei ole kinnisasja osa TsÜS § 54 lg 2 kohaselt. Halduskohtule esitatud kaebuses taotles AS Fransertal Tallinna Linnavalitsuse 02.04.2008 korralduse nr 540 tühistamist. Kaebuse kohaselt asub korraldusega määratud Paljasaare tee 8 maa-alal kaebaja poolt ehitatud ja tema omandis olev raudteesõlm (pöörang). Ehitiste omanikuna oleks OÜ-l Fransertal olnud õigus nõuda maa erastamist. Maa erastamise avaldust ta küll esitanud pole, kuid kuna detsembris 2007 oli ta esitanud linnavalitsusele avalduse Paljassaare tee 8 maa erastamise eeltoimingute läbiviimise õiguslike aluste olemasolu ja õiguspärasuse kontrollimiseks, siis ta eeldas, et maa erastamise eeltoimingute läbiviimisel lahendatakse ka maa erastamise taotleja ja raudteesõlme omaniku vahelised õigussuhted. Nende mittelahendamisel poleks saanud määrata kaebajale kuuluva raudteesõlme alust maad kolmandale isikule erastatava maa hulka, mida vaidlusaluse korraldusega aga tehti. Vaidlusalune korraldus anti kaebajat haldusmenetlusse kaasamata ja teda ära kuulamata. Saades juhuslikult teada vaidlusaluse korralduse olemasolust esitas kaebaja
- mail 2008 Tallinna maa-ametile avalduse raudteesõlme maa-ala teenindamiseks vajalikule maale hoonestusõiguse seadmiseks ja maa jätmiseks riigi omandisse. Kui kaebaja kasuks seatakse tulevikus hoonestusõigus, ei ole vastustajal õigust anda Paljassaare tee 8 territooriumi ostueesõigusega erastamiseks, kuna see oleks vastuolus MRS § 31 lg 1 punktiga 10, mille kohaselt jäetakse riigi omandisse teise isiku ehitise teenindamiseks vajalik maa, millele seatakse hoonestusõigus. Paljassaare tee 8 asuvad ehitised on lagunenud, osaliselt kasutusest välja langenud ning rikuvad ümbrust ja maastiku pilti. Raudteesõlm on ehitatud kaebaja poolt aastatel 1995-1996 ning kujutab endast ca 20 meetri pikkust pöörangut. Tallinna Linnavalitsus kaebusega ei nõustunud ja palus selle rahuldamata jätta. Paljasaare tee 8 (varem 10 ja 12) maa ostueesõigusega erastamiseks esitas Eesti Vesiehitus AS avalduse 17.12.
- Vaidlusaluse korraldusega määrati kolmandale isikule kuuluvate ehitiste teenindamiseks vajalik maa ja kaebajal pole korraldusega mingit puutumust. Selgusetuks jääb kaebuse väide ehitiste seisukorra kohta ja seotus kaebaja väidetavate õiguste rikkumisega. Kaebaja väidab, et Paljassaare tee 8 maaüksusel asub tema ehitatud ja tema omandis olev raudteesõlm (pöörang), kuid ühtegi tõendit selle väite kinnitamiseks ta esitanud pole. Kuna Paljassaare tee 8 teenindusmaa määramine ei saanud puudutada kaebaja õigusi, siis on asjakohatu väide kaebaja haldusmenetlusse kaasamata jätmise kohta, samuti pole selgitatud, kuidas viidatud väidetav rikkumine viis ebaõige korralduse andmiseni. Arusaamatuks jääb, kuidas pärast korralduse andmist esitatud hoonestusõiguse seadmise taotlus saab mõjutada korralduse õiguspärasust. Kolmas isik vaidles samuti kaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt ei ole kaebaja õigusi maa erastamismenetluses rikutud. Kaebaja pole tõendanud omandit pöörangule (kaebaja 2
(6)3-08-863 nimetab ekslikult pöörangut raudteesõlmeks). Kolmandale isikule teadaolevalt kuulub Paljassaare tee 8 maaüksusel asuv raudteeharu tervikuna AS-le Tallinna Sadam, kes on nõustunud raudteeharualuse maa erastamisega kolmandale isikule. Maa ostueesõigusega erastamine ei välista OÜ Fransertal kasuks hoonestusõiguse seadmist. Vaidlusaluse korralduse andmise ajal hoonestusõiguse seadmise taotlust veel esitatud polnud. Kolmandale isikule kuuluvad ehitised on maa ostueesõigusega erastamiseks vajalikus seisukorras ning kaebaja vastupidised väited pole õiged. Kuigi kaebust pole põhistatud väitega, et erastamiseks on määratud liiga suur maatükk, märgib kolmas isik, et piirid on määratletud selliselt, et maatükk hõlmaks kõiki sellel asuvaid hooneid ja rajatisi ning võimaldaks ka nende kasutamist. Maatüki piirid ja suurus on põhjendatud ning erastamisele kuuluv maa on määratud õigesti. Kohtumenetluses esitatud dokumentidest nähtub, et pärast kaebuse esitamist on kaebajale väljastatud raudtee registreerimise tunnistus (Tallinna Tehnilise Järelevalve Ameti 17.06.2008 käskkiri), kuid ka see dokument ei kinnita kaebaja omandiõigust mõnele Paljassaare tee 8 maaüksusel asuvale ehitisele. Tallinna Halduskohus jättis kaebuse rahuldamata ning mõistis kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja 45 000 kr õigusabikulude hüvitamiseks. Vaidlusalune korraldus ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi, mistõttu ei pidanud Tallinna Linnavalitsus kaasama kaebajat haldusmenetluse läbiviimisele ning kohus ei pea andma hinnangut vaidlustatud haldusakti sisulisele õiguspärasusele. Kaebaja väide, et kolmandale isikule maa ostueesõigusega erastamine rikub tema subjektiivset õigust hoonestusõiguse seadmisele, ei ole põhjendatud. Esiteks pole kohtumaterjalide hulka esitatud ühtegi tõendit, mille alusel saaks asuda seisukohale, et erastataval maal asub kaebaja omandisse kuuluv rajatis. Teiseks on kaebaja avaldus Tallinna maa-ametile hoonestusõiguse seadmiseks esitatud alles 30.04.2008, so pärast maa ostueesõigusega erastamise korralduse andmist, mistõttu ei saanud linnavalitsus kolmandale isikule maa erastamise avalduse lahendamisel kaebaja viidatud sooviga ka arvestada. Kaebaja väidab omandiõigust raudtee pöörangule nr 1A, mis moodustab osa AS-le Tallinna Sadam kuuluvast raudteest nr 1 ja kaebajale kuuluvast haruteest nr
- Vaidlust pole selle üle, et harutee nr 7 on
- aastast registreeritud raudteeregistris, kuid vaidlust pole ka selles, et raudtee registreerimistunnistus ei ole omandiõigust tõendav dokument. Kaebaja omandiõigust kõnealusele rajatisele ei tõenda 26.07.1996 ehitise vastuvõtu akt ega AS ETP Grupp töö nr 64 joonised, kuna neist ei nähtu kõnealuse raudtee pöörangu ehitamist. Vastuvõtu akt puudutab ümberlaadimise kompleksi kapremonti ning ükski akti lisa ei puuduta vaidlusalust pöörangut ega haruteed nr
- Kaebaja esitatud dokumendist ei nähtu õiguslikul alusel pöörangu 1A ehitamist. AS Eesti Vesiehitus ja AS Tallinna Sadam vahel 14.06.2007 sõlmitud notariaalse lepingu (kinnistule isikliku kasutusõiguse seadmise võlaõiguslik leping ja avaldus eelmärke kinnistamiseks) punktist 1.2.5 ja lepingule lisatud kaardist nähtuvalt on kolmandale isikule erastataval maal hoopis AS Tallinna Sadam omandis olevad raudteed. Viimast asjaolu toetab ka Tehnilise Järelevalve Ameti poolt esitatud tõlgendus raudtee omandiõigusest (vastavalt väljakujunenud praktikale kuulub põhitee omandiõigus tervikuna põhitee omanikule), ning viimase poolt pakutud lahendus (raudteeharu soovija ehitab raudtee valmis ning annab sisselõigatud pöörmed ja rööbaste osa kuni kinnistu piirini tasuta põhitee omanikule, kui omavahelises lepingus ei ole sätestatud teisiti) on konkreetsel juhul mõistlik ja otstarbekas ega ole seadusega vastuolus. Vaidlus puudub selles, et põhiraudtee nr 1, millel asub pöörang 1A ja millelt hargneb harutee nr 7, on AS Tallinna Sadam omandis. Kuna puuduvad andmed selle kohta, et pöörang 1A oleks kaebaja omandis, siis on mõistlik lugeda, et pöörang nr 1A on põhiraudtee nr 1 osana põhitee omaniku ehk AS 3
(6)3-08-863 Tallinna Sadam omandis ning pöörangu ja erastatud maal asuva raudtee kasutamine tuleb äriühingute vahel lahendada tsiviilõiguslike vahenditega. Kolmas isik taotles õigusabikulude hüvitamist summas 91 497,20 kr. Seda summat tuleb HKMS § 93 lg 5 alusel vähendada ning õige ja õiglane on välja mõista kaebajalt kolmanda isiku kasuks 45 000 kr. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES OÜ Fransertal apellatsioonkaebuses palutakse tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada või saata asi esimese astme kohtule uueks arutamiseks. Apellandi väitel rikkus kohus menetlusnorme ja kohaldas vääralt materiaalõigust. Kaebaja esitas veenvad tõendid selle kohta, et talle kuulub kõnealusel maa-alal raudteepöörang ja sealt tulevad raudteeharud tema kinnistu suunas. Apellandile jääb arusaamatuks kohtu poolne eelistus kahe isiku vahelisest tehingust (AS Eesti Vesiehitus ja AS Tallinna Sadam vaheline 14.06.2007 leping) tuvastada poolte deklaratsioonide alusel, kelle omandis on vaidlusalune pöörang või kelle omandis see pole. Kaebaja on hämmeldunud kohtu seiskohast, mis nõustub kolmanda isiku poolt esitatud Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektori kirja tavaõigusliku tõlgendusega sellest, kellele kuulub põhitee omandiõigus vastavalt väljakujunenud praktikale. Selles kirjas väljendatud seisukoht ja arvamus ei tugine ühelegi seadusele. Kohus jättis aga tähelepanuta sama kirja esimese lõigu, kus on märgitud, et inspektsiooni teadmisel kuulub OÜ-le Fransertal raudtee nr 6 pikkusega 267 m algusega pöörme 2 raamrööpalukust ja lõpuga tupikus ning raudtee nr 7, mille pikkus on 276 m, algus pöörme nr 1A raamrööpalukust ja lõpp pöörme nr 9 juures. Asjakohatu on kohtu väide, et hoonestusõiguse seadmise taotlus esitati pärast vaidlusaluse korralduse andmist. Kaebusele on lisatud materjalid, millest nähtub, et kaebaja on pöördunud linnavalitsuse poole juba varasematel aastatel, kuid vastustaja pole teinud midagi selleks, et selgitada välja, kellele kuuluvad ehitised maa-alal, mida nad soovivad anda kolmandale isikule erastatavaks maaks; samal ajal on nad suutnud tuvastada, et Paljassaare tee 8 maaüksust läbib AS Tallinna Sadam omandis olev raudtee, mis ei ole kusagil registreeritud. Tegelikkuses loobus AS Tallinna Sadam 14.06.2007 lepinguga enda omandiõigusest kolmanda isiku kasuks ning talle jäi vaid raudtee kasutusõigus. Kohus on seadusega vastuolus lahendanud menetluskulude taotluse. Kolmanda isiku esitatud kohtukulude nimekiri ei vasta seadusele. Kohus ei pööranud tähelepanu sellele, kas ja mis ulatuses on kolmandal isikul õigus tasutud teenuste eest käibemaksu tagasi saada. 01.09.2008 arve ei vasta käibemaksuseaduse nõuetele, selle lisad on allkirjastamata ja paljud osised kontrollimatud. Vastustaja ja kolmas isik leidsid apellatsioonkaebuse põhjendamatu olevat ja palusid jätta selle rahuldamata. Tallinna Linnavalitsuse vastuväidete kohaselt ei ole asja lahendamisel tähendust asjaolul, kas kohtuotsuses ja apellatsioonkaebuses viidatud 14.06.2007 lepingu järgi asub vaidlusalusel maaüksusel AS-le Tallinna Sadam või Eesti Vesiehitus AS-le kuuluv raudteepöörang, tähendust omab, et see ei kuulu kaebajale. Tehnilise Järelevalve Amet selgitab oma kirjas väljakujunenud tava ja praktikat, mida tuleb üldjuhul arvata õigusallikate hulka. Apellant pole viidanud, millise seadusega Tehnilise Järelevalve Ameti selgitav seisukoht vastuolus on. Kuna kaebaja pole kunagi esitanud ostueesõigusega erastamise avaldust Paljassaare tee 8 maa suhtes, siis on käesoleva vaidluse puhul asjakohatud tema väited selle kohta, et ta on palunud linnavalitsuselt informatsiooni võimaliku piiride kulgemise ettepaneku tegemise kohta. AS Eesti Vesiehitus on jätkuval seisukohal, et vaidlusalune linnavalitsuse korraldus kaebaja õigusi ei riku, sest kaebaja pole tõendanud omandiõigust kolmandale isikule 4
(6)3-08-863 erastatavale maale jäävale raudteepöörangule. Isegi kui möönda Paljassaare tee 8 maaüksusel kaebajale kuuluva ehituse olemasolu, siis on tal võimalik taotleda hoonestusõiguse seadmist ka siis kui maa ostueesõigusega kolmandale isikule erastatakse (AÕS RS § 15 lg 1 esimene lause). Menetluskulude jaotusega seotud apellandi väited on asjakohatud. Menetluskulude nimekiri vastab seaduses sätestatud nõuetele. Kohus rahuldas kolmanda isiku menetluskulude hüvitamise taotluse vaid osaliselt ning välja mõistetud summa ei küüni kogu kantud menetluskulude summani, millest on tasutud käibemaks maha arvatud. Apellant ei selgitanud, milles seisneb 01.09.2008 arve vastuolu käibemaksuseadusega. Arve ega selle lisaks olevate spetsifikatsioonide allkirjastamist ei nõua ükski õigusakt. Ebaselge on, mida pidas apellant silmas väitega, et 01.09.2008 arve osised on kontrollimatud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Apellatsioonkaebuse väited ei anna selle rahuldamiseks alust. Vaidlusaluse korraldusega määrati Paljasaare tee 8 teenindusmaa maa ostueesõigusega erastamiseks ehitiste omanikule AS-le Eesti Vesiehitus. Kaebaja on naaberkinnistu Nõlva tn 9 omanik, kellele kuuluvate ehitiste juurde on maa erastatud ja kinnistatud aastaid tagasi. Kaebaja väidab, et vaidlusaluse korraldusega määratud teenindusmaal asub talle kuuluv ca 20 meetri pikkune raudteepöörang, mille juurde pole ta maa erastamist taotlenud, kuid tal on õigus taotleda hoonestusõiguse seadmist riigimaale. Esimese astme kohus leidis, et vaidlusalune korraldus kaebaja subjektiivseid õigusi ei riku, sest kaebaja pole tõendanud omandiõigust kõnealusele pöörangule ning ka hoonestusõiguse seadmise avaldus esitati alles kuu aega pärast vaidlusaluse korralduse tegemist. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu seisukohaga ja põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata. Apellandi väitega, et halduskohus rikkus oluliselt menetlusnorme ja kohaldas materiaalõigust vääralt, ringkonnakohus ei nõustu. AÕS RS § 15 lg 1 kohaselt on hoonestusõiguse seadmist õigus nõuda õiguslikul alusel püstitatud ehitise omanikul, kes ei soovi või kellel pole õigust maad erastada. Seega pidi kohus kaebaja õiguste rikkumise tuvastamiseks kontrollima kaebaja omandiõigust pöörangule ja rajatise püstitamise õiguslikku alust. Kaebaja väidab apellatsioonkaebuses, et on esitanud veenvad tõendid, mis tema omandiõigust pöörangule kinnitavad. Ringkonnakohus apellandi arvamust ei jaga. Kohus hindas asjas kogutud tõendeid nende kogumis ning leidis põhjendatult, et ühtegi tõendit, mille alusel saaks asuda seisukohale, et vaidlusalune pöörang on kaebaja omandis ja ehitatud õiguslikul alusel, asjas esitatud pole. Apellatsioonkaebus ei sisalda selliseid põhjendusi, mis annaks ringkonnakohtule alust hinnata asjas kogutud tõendeid esimese astme kohtust erinevalt. Kaebaja omandiõigust pöörangule ja selle õiguslikul alusel püstitamist ei tõenda ka kohtu poolt eraldi analüüsimata jäetud Kopli sadama raudtee haruteedel manöövritööde korraldamise juhend, mille lahtris „Omandi piir“ on märgitud, et pöörang nr 1A alates raamrööpa lukust kuni riströöpa taga asuva esimese lukuni kuulub METK AS-le ja AS-le Haltransa (kaebaja väidetav õiguseellane). Tegemist on tehnilise juhendiga, mitte omandiõigust tõendava dokumendiga. Asja materjalide kohaselt on kõnealune pöörang nr 1A seotud kaebaja kinnistule jääva haruteega nr 7, mistõttu on asjasse puutumatud apellatsioonkaebuse väited kaebajale kuuluva raudtee nr 6 kohta. Kaebuse lahendamisel ei ole määravat tähendust ei asjaolul, kas vaidlusaluse korraldusega määratud teenindusmaal asuvad AS-le Eesti Vesiehitus või AS-le Tallinna Sadam kuuluvad rajatised, ega viidatud äriühingute vahelisel 14.06.2007 sõlmitud omandiõigusest loobumise lepingul. Kohus viitas 14.06.2007 lepingule ja tsiteeris Tehnilise Järelevalve Ameti 21.08.2008 kirja sisu selgitamaks, milline võiks olla lahendus 5
(6)3-08-863 olukorras, kus kaebaja on talle erastatud maale jääva harutee nr 7 omanik ja tema omandiõigus pöörangule nr 1A on tõendamata, ning miks on aktsepteeritav inspektsiooni esitatud tõlgendus, mille kohaselt pöörang (mis on põhitee koosseisus ja kulgeb kaebajale mitte kuuluva põhitee nr 1 sees) põhitee osana saab olla põhitee omaniku, mitte harutee omaniku omandis. Kohus on lahendanud menetluskulude jaotuse seadusega kooskõlas. Väites kolmanda isiku poolt kuludokumendina esitatud 01.09.2008 arve mittevastavust käibemaksuseadusele, pole apellant selgitanud, millisele sättele arve ei vasta ja milles mittevastavus seisneb. Kolmanda isiku arved on selle esitaja poolt allkirjastatud, arvete lisades on tehtud töö üksikasjaliselt ära näidatud ning arvete tasumine on tõendatud. Lisadel allkirjade puudumine menetluskulude hüvitamist ei mõjuta. Riigikohus on 15.11.2007 lahendi nr 33-1-58-07 punktis 15 märkinud, et menetluskulu tuleb välja mõista koos arvel märgitud käibemaksuga ning halduskohus ei saa kohtuasja läbivaatamisel võtta siduvat seisukohta selles, kas menetluskulu kandnud isikul on õigus sisendkäibemaksu täielikult või osaliselt maha arvata. Seega ei pidanud halduskohus ka käesolevas asjas pöörama tähelepanu sellele, kas ja millises ulatuses on kolmandal isikul õigus tasutud teenuste eest käibemaksu tagasi saada. Kolmandale isikule välja mõistetud menetluskulude suurust pole apellant vaidlustanud. Eeltoodu alusel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja HKMS § 92 lg 1 alusel jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. HKMS § 92 lg 7 alusel tuleb kaebajal hüvitada kolmanda isiku AS Eesti Vesiehitus poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud, mis kulude nimekirja ja kuludokumentide kohaselt seisnevad esindajatasus summas 15 758,00 kr + käibemaks 18 % so kokku 17 273,40 kr. Lauri Madise Viive Ligi Silvia Truman 6
(6)