Obsah (4)

§ 167§ 147§ 135§ 168

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Viivi Tomson, Egon Konsand Otsuse tegemise aeg ja koht 11. juuni 2009 Tartu Tsiviilasja number 2-08-18760 Tsi

) § 167 lg 1 kohaselt peatub nõude aegumine läbirääkimiste toimumise ajaks, kui läbirääkimisi peetakse nõude või asjaolu üle, millest nõue võib tuleneda. Läbirääkimised algasid 08.10.2008, millele järgnes kriminaalmenetluse tulemuste ootamine, töösuhte lõppemine ja pretensiooni esitamine kostjale, milles anti kostjale aega kaks nädalat kompromissi sõlmimiseks. Sellest lähtudes ei ole hagi esitamise tähtaeg möödunud. Hageja nõude aluseks on ka 14.02.2008 töölepingu lõpetamisel materiaalsete väärtuste mittetagastamine. Kostja oli töölepingu p-i 6.1 kohaselt kohustatud tagastama hagejale kõik kostjale usaldatud 2 materiaalsed väärtused. Selle kohustuse rikkumine toimus töölepingu lõpetamise päeval, mil kostja oleks pidanud kahju hüvitama või asendama samaväärsega. Hageja ei saanud kostja vastu sellel alusel varem nõuet esitada, sest kohustuse rikkumine ilmnes alles 14.02.2008. MAAKOHTU LAHEND Tartu Maakohus jättis 17. novembri 2008 otsusega GSMvalve OÜ hagi rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt on hageja nõue aegunud. Kostja on saatnud hagejale e-kirja varguse toimumise ja varastatud esemete kohta 24.09.2007 kell 21.38. Seega oli hageja järgmisel päeval teadlik vargusest ja sellega seoses tekkinud kahjust. 08.10.2007 esitas hageja kostjale kahju hüvitamise nõude, millest kostja keeldus.

§ 167

lg 1 kohaldamiseks käesolevas vaidluses alust ei ole, sest kostja on kirjalikult keeldunud kahju hüvitamise kohustusele alla kirjutamast.

§ 167

lg 1 kohaselt eeldatakse, et läbirääkimised on lõppenud, kui isik läbirääkimiste jätkamisest keeldub. Hiljemalt 08.10.2007 olid läbirääkimised lõppenud.

§ 147

lg 1 kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisti. Individuaalse ITLS § 7 kohaselt algab nõude esitamise tähtaeg järgmisel päeval pärast selle päeva saabumist või sündmuse toimumist, mil töötaja või tööandja sai või pidi saama teada oma õiguse rikkumisest. Hageja sai teada oma õiguse rikkumisest, st temale kuuluva vara vargusega tekitatud kahjust 25.09.

1. ITLS § 6 lg 1 kohaselt töösuhetest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise tähtaeg töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumiseks on neli kuud. Hagejal oli õigus pöörduda kostja vastu kahju hüvitamise nõudega töövaidluskomisjoni või kohtusse hiljemalt 25.01.
2. Hagi on kohtusse esitatud 12.05.
3. Poolte vahel sõlmitud töölepingu p 6.2 kohaselt on töötaja kohustatud hiljemalt töölepingujärgsel viimasel tööpäeval tagastama kõik temale tööandja poolt usaldatud materiaalsed väärtused. Tööandja saab nõuda sellise töötajale usaldatud vara tagastamist, mille kohta ei ole töölepingu kestel tööandjale teatavaks saanud tööandja vara kaotsiminek, rikkumine, vargus vms. Kui tööandjale on vara vargus varasemalt teatavaks saanud, siis algab kahju hüvitamise nõude aegumise tähtaeg tulenevalt ITLS §-st 7 järgmisest päevast, mil kahju tekkimise fakt tööandjale teatavaks sai. Sidudes kahju hüvitamise nõude õiguse tekkimise ainult töölepingu lõpetamise puhuks ettenähtud kohustuse täitamata jätmisega tekiks olukord, kus töötajalt saab nõuda kahju hüvitamist mitu aastat hiljem. See ei ole kooskõlas individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse eesmärgiga kehtestada töövaidluses nõude esitamiseks lühendatud tähtaeg. Seadus ei seo kahju hüvitamise nõude õiguse tekkimist töölepingu lõpetamisega, vaid nõudeõigusest teadasaamisega. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED APELLATSIOONIKOHTUS GSMvalve OÜ esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Maakohtu
4. novembri 2008 otsuse ning saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei aegunud nõue 25.01.
5. Kohtu otsus on vasturääkiv, sest kohus on selgitanud, et hiljemalt 08.10.2007 olid läbirääkimised lõppenud. Apellandile jääb arusaamatuks, millele tuginedes on kohus otsustanud, et kohtusse pöördumise viimane tähtaeg oli 25.01.
6. Selline järeldus jätaks apellandile kohtusse pöördumiseks vähem aega, kui seda lubavad ITLS §-d 6 ja
7. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud

167 lg-t 1, leides, et läbirääkimised lõppesid 08.10.2007, kui vastustaja kirjutas hüvitamise ettepanekule, et on teate kätte saanud ja 3 keeldub alla kirjutamast. 08.10.2007 ei nõustunud vastustaja kahju suuruse arvutamisega. Kohus on ebaõigesti tuvastanud, et see oli sisuliselt läbirääkimiste lõpetamine. 05.11.2008 toimunud kohtuistungil ütles vastustaja, et 08.10.2007 ei nõustunud kahju suurusega, sest temale ei olnud selge, millistel alusel see on arvutatud ning temale ei esitatud raamatupidamise dokumente. Vastustaja ei vaielnud vastu, et läbirääkimistel otsustati oodata ära kriminaalmenetluse tulemus. Kriminaalmenetlus lõpetati 11.01.2008 kuriteosündmuse osas kuriteo toimepannud isiku tuvastamatuse tõttu. Kuna pooled leppisid 08.10.2008 kokku, et oodatakse kriminaalmenetluse tulemust, siis on 11.01.2008 varaseim kuupäev, millest oleks võimalik hakata arvutama ITLS § 6 lg-s 1 sätestatud ja

§ 167lg 1 alusel peatunud aegumise tähtaega.

ITLS 01.01.2006 redaktsioon ei sisalda enam tööõiguse erinorme, mis reguleeriks, mil viisil vaidlust lahendav organ aegumise peatumise üle otsustaks. Kui erisätted puuduvad, tuleb kohaldada üldisemat. Sellest tulenevalt tuleb kohaldada eraõiguslikele suhetele kohaldatavat üldist akti, s.o

-i sätteid.

§ 167

lg 1 kohaselt peatub nõude aegumine õigustatud ja kohustatud isiku vahel peetavate läbirääkimiste toimumise ajaks, kui läbirääkimisi peetakse nõude või asjaolu üle, millest nõue võib tuleneda. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt õigustatud isiku poolt kohustatud isikule kohustuse täitmiseks täiendava tähtaja määramise korral on aegumine peatunud kuni täiendava tähtaja möödumiseni või kohustatud isiku poolt oma kohustuse täitmisest lõpliku keeldumiseni. Tartu Maakohus on valesti tõlgendanud lõplikku keeldumist. Kahju suurusega mittenõustumine ei ole lõplikuks keeldumiseks vaidluse lahendamisel

§ 167

lg 1 mõttes.

-s sätestatud põhimõte eesmärgiks, mille kohaselt peatub aegumine läbirääkimiste toimumise ajaks, on õhutada vaidluse pooli jõudma kompromissini. Siit tulenevalt oli aegumine peatunud kuni vastustaja lõpliku keeldumiseni, mis toimus 24.03.2008 vastusena pretensioonile. ITLS 6 lg 1 sätestatud nõude aegumistähtaeg ei ole möödunud, olenemata sellest, kas aegumise kulg algas 11.01.2008 poolte vahel kokku lepitud kriminaalmenetluse tulemuse teatavaks saamisel või 24.03.2008 mil vastustaja teatas, et ei näe kompromissi võimalust. P. Nurmoja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt tulenevalt ITLS § 7 lg 1 algab nõude esitamise tähtaeg järgmisel päeval pärast selle päeva saabumist või sündmuse toimumist, mil töötaja või tööandja sai või pidi saama teada oma õiguse rikkumisest. Maakohus leidis õigesti, et kuna kostja teatas hagejale varguse toimumisest ja varastatud esemetest e-kirja teel 24.09.2007, siis oli hageja järgmisel päeval teadlik vargusest ja sellega seoses tekkinud kahjust. Sellest tulenevalt sai hageja teada oma õiguste rikkumisest, st temale kuuluva vara vargusega tekitatud kahjust. 25.09.2007. Asjaolule, et maakohus tuvastas õigesti, millal hageja sai teada enda õiguste rikkumisest, viitab ka see, et juba 08.10.2007 esitas hageja kostjale kirjaliku teatise, milles ta nõudis vargusega tekitatud kahju hüvitamist. Seega algas hageja nõude aegumistähtaeg vara vargusest teada saamise päevale järgneval päeval ehk 26.09.2007. Maakohus leidis õigesti, et käesoleval juhul ei saa hagi aegumistähtaja algust arvestada kostja töölepingujärgsest viimasest tööpäevast, kuna hagejale sai vara kaotsiminek teatavaks varem.

§ 135lg 2 kohaselt lõpeb tähtaeg tähtpäeva saabumisel.

Kui tähtpäeva saabumine on määratud kuudes arvutatava tähtajaga, saabub tähtpäev viimase kuu vastaval päeval. Viimase kuu vastavaks päevaks on päev, millega määrati kindlaks tähtaja algus. Seega lõppes hageja nõude aegumistähtaeg 26.01.2008. Kuigi maakohus leidis, et hagejal oli õigus pöörduda kostja vastu kahju hüvitamise nõudega kohtusse hiljemalt 25.01.2008, on maakohtu otsus lõppjäreldustes õige. Kuna hageja esitas hagi kohtusse alles 12.05.2008, on tema nõue aegunud. 4 Samuti on maakohus õigesti leidnud, et kuna kostja keeldus hageja poolt 08.10.2007 esitatud kahju hüvitamise kohustusele alla kirjutamast, siis ei ole käesolevas vaidluses alust

§ 167lg 1 kohaldamiseks.

Hageja ei esitanud ühtegi tõendit, et poolte vahel toimusid kahju hüvitamise osas läbirääkimised. Läbirääkimiste pidamine eeldab mõlema poole poolt vastastikuste tahteavalduste tegemist. Õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte korral on läbirääkimiste pidamisega tegemist siis, kui esineb nii õigustatud kui ka kohustatud isiku poolne huvi ja soov jõuda kompromissile. Seejuures peab kumbki osapool seda huvi ja soovi ka väljendama. Kostja ei ole sellist huvi ega soovi kunagi väljendanud, vaid oli seisukohal, et ta hageja nõuet ei tunnista. Läbirääkimisteks ei saa pidada ühe poole poolt nõude ja kompromissiettepaneku esitamist, kui teine pool ei väljenda, et ta on valmis neid mingitel tingimustel aktsepteerima. TsMS § 231 lg 2 kohaselt ei vaja poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse. Kuna kostja ei võtnud omaks hageja väidet selle kohta, et pooled leppisid kokku kriminaalmenetluse tulemuse ootamises, on see hageja väide tõendamata. Juhul, kui käsitleda 08.10.2007 kostjale esitatud teadet hageja ettepanekuna läbirääkimiste alustamiseks, siis lõppesid pooltevahelised läbirääkimised samal päeval kui algasid. Kostja keeldus 08.10.2007 esitatud teatisele alla kirjutamast ning puuduvad tõendid selle kohta, et pooled oleks pärast seda kahju hüvitamise osas läbirääkimisi jätkanud.

§ 167

lg 1 kohaselt eeldatakse, et läbirääkimised on lõppenud, kui isik läbirääkimiste jätkamisest keeldub. Seega kestsid pooltevahelised läbirääkimised ühe päeva.

§ 168

lg 1 kohaselt ei arvestata aegumistähtaja hulka aega, mille kestel oli aegumine peatunud. Seega juhul, kui käsitleda hageja poolt 08.10.2007 kostjale kahju hüvitamise nõude esitamist läbirääkimiste pidamisena, lõppes hageja nõude aegumistähtaeg 27.01.

1. Kuna hageja esitas hagi kohtusse alles 12.05.2008, on hageja nõue aegunud. RINGKONNAKOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning maakohtu vaidlustatud otsus muutmata. Kuna maakohtu otsus on lõppjärelduselt õige ja põhjendatud, siis järgib ringkonnakohus kooskõlas TsMS §-ga 654 lg 6 esimese astme kohtu põhjendusi ega pea vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata.
3. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et ükski apellandi väide ei anna põhjust vaidlustatud kohtuotsuse tühistamiseks. Maakohus on õigesti leidnud, et hagi aegumise küsimuse lahendamisel tuleb kohaldada ITLS § 6 lg-s 1 sätestatud neljakuulist aegumistähtaega ning et hageja on nimetatud tähtaja mööda lasknud, mistõttu tuleb hagi jätta rahuldamata. Samuti on õige maakohtu seisukoht, et hageja sai teada oma õiguse rikkumisest, s.o temale kuuluva vara vargusega tekitatud kahjust, 25.09.2007, millega seoses hakkas neljakuuline aegumistähtaeg vastavalt ITLS §-le 7 kulgema 26.09.
5. Pooled vaidlevad selle üle, kas nad pidasid pärast tööandja poolt kahju tekkimisest teadasaamist läbirääkimisi ja kas sellest tulenevalt oli nõude aegumine

§ 167

lg 1 tähenduses mingi aja jooksul peatunud.

§ 167

lg 1 esimene lause sätestab, et nõude aegumine peatub õigustatud ja kohustatud isiku vahel peetavate läbirääkimiste toimumise ajaks, kui läbirääkimisi peetakse nõude või asjaolu üle, millest nõue võib tuleneda. Sama paragrahvi teise lause kohaselt eeldatakse, et läbirääkimised on lõppenud, kui isik läbirääkimiste jätkamisest keeldub. Ringkonnakohus nõustub maakohtu poolt asjas olevatele tõenditele antud hinnanguga, et läbirääkimised poolte vahel kahju hüvitamiseks lõppesid

§ 167

lg 1 teise lause 5 tähenduses 08.10.2007, mil vastustaja kirjutas hüvitamise ettepanekule (tl 21-22), et on teate kätte saanud ja keeldub sellele alla kirjutamast. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et pooltevahelised läbirääkimised ka pärast 08.10.2007 jätkusid. Kostja ei ole asja läbivaatamisel läbirääkimiste toimumist pärast 08.10.2007 omaks võtnud ning omaksvõttu ei nähtu ka tema poolt maakohtu istungil 05.11.2008 antud seletustest (tl 46). Üksnes kostja poolt nimetatud kohtuistungil antud seletuse fraas - „ … mina jäin ootama, et firma tuvastab tegeliku kahju. Jäi aga nii nagu mina olin kirja kahju pannud.“ - ei tõenda, et poolte vahel veel pärast 08.10.2007 läbirääkimisi peeti. Hageja ei ole tõendanud oma väiteid, et 08.10.2007 ei nõustunud kostja üksnes kahju suurusega ning et nimetatud kuupäeval leppisid pooled kokku kriminaalmenetluse tulemuse äraootamises. Ka ei tulene hageja 24.03.2008 kirjalikust pretensioonist kostjale (tl-d 25-27), et poolte vahel peeti vahepealsel ajal (08.10.2007 24.03.2008) läbirääkimisi kompromissi saavutamiseks. Käesoleval juhul on tõendatud poolte vahel läbirääkimiste pidamine vaid ühel päeval, s.o 08.10.2007, seega peatus kahjuhüvitusnõude aegumine vaid üheks päevaks ning sellest tulenevalt saabus aegumistähtaeg 27.01.2008. Kuna hagi käesolevas asjas esitati 12.05.2008, siis on hageja nõue kahju hüvitamiseks ITLS § 6 lg 1 kohaselt aegunud. 5. Ringkonnakohus märgib, et käesoleval juhul ei saanud nõude aegumine peatuda ka hageja poolt 24.03.2008 kirjaliku pretensiooni kostjale esitamise tõttu

§ 167

lg 2 kohaselt, kuna peatuda saab üksnes aegumistähtaeg, mis ei olnud võlausaldaja poolt võlgnikule kohustuse täitmiseks täiendava tähtaja määramise ajaks veel möödunud.

1. Maakohus on õigesti leidnud, et nõude aegumist ei mõjuta see, et poolte vahel sõlmitud töölepingu p 6.2 kohaselt oli töötaja kohustatud hiljemalt töölepingujärgsel viimasel tööpäeval tagastama kõik temale tööandja poolt usaldatud materiaalsed väärtused ning tööleping kostjaga lõpetati 14.02.
2. Apellant ei ole kaebuses nimetatud maakohtu järelduse õigsust vaidlustanud.
3. Kuna ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata, siis tuleb vastavalt TsMS §-dele 162 lg 1 ja 173 lg 1 jätta menetluskulud apellatsiooniastmes apellandi kanda. Viivi Tomson Andra Pärsimägi 6 Egon Konsand