Obsah (4)

§ 70§ 48§ 60§ 61

1 2-08-12486 Ärakiri KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-08-12486 Otsuse tegemise aeg ja koht 18. detsember 2008, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Johannes Külaots Kohtuasi T.K. hagi

§ 70

lg 2 alusel tagasiulatuvalt, alates 05.04.2007 summas 1 800,00 krooni kuus lapse kohta ning alates 01.01.2008 summas 2 175.- krooni kuus ühe lapse kohta, kuid mitte vähem, kui seadusega kehtestatud alammäär.

1. mail 2008 kostja poolt esitatud vastuses nõustus kostja hagiga osaliselt, summas 1 100,00 krooni lapse kohta, kogusummas 2 200,00 krooni. Kostja teatas, et hageja poolt esitatud andmed ei vasta tõele, kostja maksab igakuiselt elatist summas 1000.- krooni, vastavalt kohtuotsusele. Alates 1999.aastast on kostjal teine elukaaslane, kellega kostja abiellus 28.06.
2. Sellest abielust on kostjal veel kaks last – tütar A. K.(sünd. xxx) ja poeg A. K. (sünd. xxx). Kostja sõnul puudub tal viimastel kuudel sissetulek, ta rendib välja väikest ehitist autoremonditööde teostamiseks, sellest saab kostja umbes 5 000,00 krooni kuus. Seoses ülaltooduga nõustus kostja maksma elatist summas 1 100.- krooni kuus lapse kohta, kogusummas 2 200,00 krooni kuus.
3. mail 2008 esitas hageja seisukoha kostja 14.05.2008 vastusele, milles ta ei nõustunud kostja väidetega. Hageja ütluste kohaselt kuulub kostjal autoremonditöökoda aadressil xxx, tal on olemas korter aadressil xxx, ka ehitab kostja endale maja Altserva tänavale ning rendib üha uusi ja kallimaid sõiduautosid Samuti ei vasta tõele väide, et kostja on kogu aeg maksnud elatist kohtuotsuse alusel, kostja hakkas elatist maksma alles
4. aastal, kuni selle ajani tekkis tal elatise võlgnevus summas 40 000,00 krooni ning hageja oli sunnitud pöörduma kohtutäituri poole. See võlgnevus kustutati ühisvara arvelt. Sellest lähtuvalt palub hageja hagi rahuldada hagis toodud ulatuses. KOHTUISTUNG
5. detsembri 2008.a. kohtuistungil jäi hageja hagis esitatud nõuete juurde. Hageja palus välja mõista elatis alates 05.04.
6. Hageja esindaja väitel on hageja pöördunud kostja poole kompromissi saavutamiseks, kuid kokkuleppele ei ole kostjaga jõutud. Esindaja arvamuse kohaselt näitab kostja oma sissetulekuid väiksemana, kui need on tegelikult. Pärast hagi esitamist lubas kostja maksta elatist summas 2 200.- krooni kuus kahe lapse kohta, kuid on maksnud 2000,00 krooni kuus.. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et kostja majanduslik seisund on palju parem, kui hagejal. Hagejat aitab tema ema. Hageja esindaja palus hagi rahuldada ja välja mõista kostjalt elatis alates 05.04.2007 summas 1 800.- krooni kuus ühe lapse kohta, kokku 3 600.- krooni kuus ning alates 01.01.2008 2 175.- krooni kuus ühe lapse kohta, kokku 4 350.- krooni kuus. Kostja ei ole esitanud dokumente, mis tõendaksid, et tal on mõjuvad põhjused, mille tõttu tal ei ole võimalik maksta elatist seadusega ettenähtud määras. 3 Kostja hagiga ei nõustunud, ta ei ole võimeline maksma elatist rohkem, kui 1 100.- krooni kuus ühe lapse kohta, kokku 2 200.- krooni kuus. Kostja teatas, et tema ülalpidamisel on veel kaks last ning elatise maksmisel hageja poolt nõutud suuruses jäävad tema lapsed halvemasse olukorda. Praegu on sissetulek väike, kuna firmal ei lähe kõige paremini. Kostja nõustus elatisega summas 1 100.- krooni kuus ühe lapse kohta, kokku 2 200.- krooni kuus, ülejäänud osas palus jätta hagi rahuldamata. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud hagiavaldusega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

§ 48

ja 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused lapse suhtes on võrdsed.

§ 60

lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last.

61 lg 2 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest.

§ 61

lg 4 kohaselt ei või igakuine elatisraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Lähtuvalt 2007.a. kehtinud kuupalga alammäärast (3 600 krooni) ei või väljamõistetav elatis ühele lapsele olla väiksem kui 1 800 krooni, lähtuvalt käesoleval aastal kehtivast Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (4 350 krooni) ei või väljamõistetav elatis ühele lapsele olla väiksem kui 2 175.- krooni. I.K. ja V.K.`i sünnitunnistustest (t.l. 38, 39) nähtub, et T.K. ja R.K. on nende vanemad. IdaViru Maakohtu 23.05.2000 kohtuotsuse (tl. 2) kohaselt on kostjalt välja mõistetud elatis alaealiste laste ülalpidamiseks summas 500.- krooni ühe lapse kohta kuus, kokku 1000.krooni kuus. Hagiavalduse kohaselt elavad I.K. ja V.K. hageja T.K. juures. Laste elukoht hageja juures tähendab seda, et hageja peab laste elu igapäevaselt korraldama ning omama selleks ka hädavajalikke rahalisi vahendeid. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest. Samas tuleb arvestada ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel

§ 61

järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt tulumaksu. Kostja nõustus hagiga osaliselt, summas 1 100.- krooni kuus ühe lapse kohta,. kokku 2 200.krooni kuus (t.l. 21,22), kuid samas ei ole kostja esitanud tõendeid, et esineks

§ 61

lg 6 p 1, 2 märgitud asjaolud või muud olulised põhjused elatise vähendamiseks alla miinimummäära. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis võimaldaksid elatise väljamõistmise kostjalt alla

§ 61

lg 4 nimetatud suuruse.

§ 70

mõttest tulenevalt tuleb kohtu poolt määratud elatis välja mõista alates elatisehagi esitamisest, lg 2 kohaselt, kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 lg 6 nimetatud asjaolusid. Hagi on kohtule esitatud 04.04.2008.a. Kohus mõistab elatise välja alates 05.04.2007, so. tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kuid kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada kostja poolt elatisena makstud summasid. Alates 14.05.2004. a kehtima hakanud

§ 61

lg 4 redaktsiooni kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Sellest tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt elatist vastavalt seadusele. Sellest lähtuvalt rahuldab kohus hagi ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 4 elatis tütre I.K. (sünd. xxx) ülalpidamiseks alates 05.04.2007.a. kuni 31.12.2007.a. 1 800.krooni kuus, ning alates 01.01.2008.a. summas 2 175.- krooni kuus, kuid mitte vähem, kui Perekonnaseadusega kehtestatud alammäär ühe lapse kohta kuus, kuni I.K. (sünd. xxx) täisealiseks saamiseni, s.o. 25.03.2010.a. ja poja V.K.`i (sünd. xxx) ülalpidamiseks alates 05.04.2007.a. kuni 31.12.2007.a. 1 800.- krooni kuus, ning alates 01.01.2008.a. summas 2 175.- krooni kuus, kuid mitte vähem, kui Perekonnaseadusega kehtestatud alammäär ühe lapse kohta kuus, kuni V.K.`i (sünd. xxx) täisealiseks saamiseni, s.o. 25.03.2012.a. Kohus, hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leiab, et on põhjendatud, et muuta Ida-Viru Maakohtu 23. mai 2000 kohtuotsusega nr. 2-333/2000 välja mõistetud elatise suurust. Hagi rahuldatakse hagiavalduses märgitud ulatuses ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel

§ 61, § 70 lg 1, 2; Ts

MS § 162 lg 1, § 434, § 442, § 452, § 467, § 468 lg 3, § 632 järgi. Kohtunik: /allkiri/ Ärakiri õige. Johannes Külaots Kohtunik Kohtuotsus jõustus

1. juunil 2009.a Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsusega, kusjuures ringkonnakohus otsustas: Resolutsioon:
2. Hagi rahuldada osaliselt.
3. Mõista R.K.ilt T.K. kasuks välja elatise lapse I.K. (sünd xxx) ülalpidamiseks alates 04.04.2008 kuni lapse täisealiseks saamiseni 25.03.2010 igakuiselt 1500 (üks tuhat viissada) krooni ning lapse V.K.i (sünd xxx) ülalpidamiseks alates 04.04.2008 kuni lapse täisealiseks saamiseni 25.03.2012 igakuiselt 1500 (üks tuhat viissada) krooni.
4. Jätta rahuldamata T.K. hagi R.K.i vastu elatise saamiseks ajavahemiku eest
5. aprill 2007 kuni
6. aprillini
7. Menetluskulude jaotus: kanda. Nooremreferent Menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus jätta poolte endi A. Kuzmina