Obsah (6)

§ 127§ 1043§ 1045§ 1050§ 113§ 94

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Kaupo Paal, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 05. juuni 2009, Tallinn Tsiviilasja number 2-08-4659 Tsi

§ 127

lg 4 isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).

§ 1043

kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Seega sätestab eelnimetatud paragrahv vastutuse õigusvastaselt ja süüliselt teise isiku kaitstud õigushüvedele tekitatud kahju eest, st tegemist on klassikalise deliktiõigusliku süülise vastutusega. Isik vastutab õigusvastaselt tekitatud kahju eest üksnes, siis kui ta tekitas kahju süüliselt, st tahtlikult või hooletuse tulemusena, kui seaduses ei sätesta teisiti. Hooletuseks loetakse siinjuures isiku käitumist, kes ei järgi temalt vastavalt asjaoludele ja tema isiklikele omadustele oodatavat hoolsust, mille määramisel arvestatakse kahju tekitanud isiku omadusi. Kahjude hüvitamise kohustus väljaspool lepingulisi suhteid tekib, siis kui rikutakse mingit üldist kehtivat hoolsusnormi. Tehakse midagi, mis ei ole lubatud või jäetakse tegemata midagi sellist, milleks ollakse kohustatud. Deliktivastutuse tekkimise ainsaks aluseks on kohustuslike õigusnormide rikkumine. Vastutuse tekkimise eelduseks on vajalik järgmise nelja elemendi samaaegne olemasolu: seadusega kaitstud õigushüvede rikkumise tulemusena peab olema kannatanul tekkinud kahju; kahju tekkimise põhjuseks peab olema kahjutekitaja käitumine ehk kahju tekkimine peab olema kausaalses seoses isiku õigusvastase teoga; kahju peab olema tekitatud õigusvastaselt; kahju peab olema tekitatud süüliselt, seega kas tahtlikult või hooletuse tõttu. Seadus seob vastutuse õigusvastaselt ja süüliselt tekitatud kahjuga. Samas aga kahju tekitamisest tulenev kohustus tekib ainult siis, kui kahju tekitanu õigusvastase ja 4 süülise käitumise ja kannatanul saabunud varalise kahju vahel on põhjuslik seos. Põhimõte seisneb selles, et tegevus on kahju tekitamise seisukohalt siis kausaalne, kui selle tegevuse mittetoimumisel langeks ära negatiivne tagajärg (kahju).

§ 1045

lg 1 p 5 ja 7 sätestavad, et kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega ja seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. 8. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et kostja on tunnistanud 03.03.2008 menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis hoiatamismenetluses väärteoasjas nr 5-5/08-4-MSA-HO, et ta ostis interjöörahju, mille projekti tellijaks oli E. Põlluaas ning kasutas nimetatud ahju (tl 78-80, 83,87). Tulekahju tekkepõhjuseks oli teisel korrusel metallahju kütmisel soojuse ülekandumine puitkonstruktsioonidele. 03.03.2008 hoiatamisotsusega tehti kostjale hoiatustrahv 200 krooni, kuna Xxxxxxx xxx xx hoone teisele korrusele oli paigaldatud metallahi ilma projektita, millega rikuti tuleohutuse üldnõuete § 60 nõudeid (tl 81,82). Nimetatud otsust kostja ei vaidlustanud. Seega on kostja tunnistanud, et rikkus tuleohutuse üldnõudeid ning seoses kostja poolse ahju kasutamisega tekkis tulekahju. 09.01.2008 allkirjastas kostja akti, millega fikseeriti visuaalselt hageja varade põlengujärgsed kahjustused (tl 14-15). Maakohus leidis, et eelnimetatud tõenditega on tõendamist leidnud, et hagejal on tekkinud kahju, mille tekkimise põhjuseks on kostja õigusvastane käitumine, kuna ta paigaldas ja kasutas projektita paigaldatud ahju, millest sai alguse tulekahju. Eeltoodu käitumist saab hinnata raske hooletusena. Kohus rõhutas, et ebaseaduslikult paigaldatud ahju mittekasutamine oleks välistanud tulekahju tekkimise. Seega vastutuse tekkimise eeldused on olemas.

§ 1050

lg 1 kohaselt ei vastuta kahju tekitaja kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Kostja ei ole esitanud tõendeid, mis välistaks tema vastutuse tulekahju tekkimises. Kuna kostja on kohustust rikkunud, hagejal on tekkinud kahju ning esineb põhjuslik seos kostja tegevuse ja hageja kahju vahel, on hageja õigustatud nõudma kostjalt kahju hüvitamist. 9. Kostja leidis, et kahju on osaliselt tõendamata ja vaidles kahju suurusele vastu. 15.01.2009 kohtuistungil tunnistas kostja, et hageja kandis kahju 35 000 krooni ulatuses. Komisjonilepingutega, üleandmise-vastuvõtmise aktidega ja müügilepinguga on tõendatud, et hagejale kuulusid mootorrattad 2003 HONDA CBR 600RR, 2003 Honda CB 900 sinine, 1999 Yamaha TDM 850 sinine, Yamaha XT 600, 1998 KTM LC4, Honda hornet 600, Honda hornet 900, Aprilia Caponord 2003, Suzuki SV 6505, 2001 Honda CBR 929, 2001 Honda VTR 1000 kollane, mis olid Xxxxxxx xxx xx komisjonkaupluses (tl 53-68, tõlked 91-105). Kaupluses kahjustada saanud vara on loetletud 09.01.2008 vormistatud ja poolte poolt allkirjastatud aktis (tl 14-15). Samuti on hageja esitanud kahjustuste kinnituseks pildid CD-l (tl 84). Kohus leiab, et tõendatud on asjaolu, et kaupluses olid müügil hagiavalduses loetletud kiivrid, mis said kannatada ja muutusid kuumuse tagajärjel kasutuskõlbmatuks, seega ka müügikõlbmatuks. Eeltoodu kinnituseks esitas hageja kohtuistungil tutvumiseks kuumusekahjustustega kiivri. Kohus leidis, et kiivrite hinnad on reaalsed ja vastavuses müügilolevate samaliigiliste kiivrite hindadega, mis on avaldatud vastavatel kodulehekülgedel internetis. Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et nõue 55 090 krooni kasutuskõlbmatuks muutunud sõiduvarustuse eest on põhjendatud. HR-Moto OÜ arvega nr 2008-19 (tl 70) ja Larsen Kaubanduse OÜ arve-saatelehega nr 280123269 (tl 168) on tõendatud, et hagejal kulus mootorrataste kahjude kõrvaldamiseks kokku 71 934 krooni. Hageja on tasunud mootorrataste parandamise ees HR-Moto OÜ-le 35 000 krooni kviitung order nr 11 alusel (tl 167) ning võlgneb veel 35 980 krooni. Kohus leidis, et hagejal on kohustus tasuda eelmärgitud kahjusumma ja see on käsitletav kostja poolt põhjustatud kahjuna sõltumata sellest, et hageja kohustus on kolmanda isiku ees veel täitmata. Holdtrans arvega nr 11579 summas 9000 krooni (tl 169) on hageja tõendanud, et ta rentis laopinna 5 mootorrataste ladustamiseks ja kolis mootorrattad lattu, millega tekkis hagejale kahju 9000 krooni. Kohus leidis, et eeltoodud kulutused olid vajalikud, kuna hageja pidi ladustama asjad tulekahjust kahjustatud ruumist teise ruumi. Hageja on esitanud kohtule arved (loetelu maakohtu otsuse p 12), mis tõendavad põlengus kahjustada saanud ruumides olnud inventari ja seadmete ning nende paigalduse maksumust (tl 126-134, 136-152) kokku summas 49 325,05 krooni. Kohus leidis, et eeltoodud arvetega on tõendatud kahjustused ruumidele ja inventarile. Tuginedes eeltoodule leidis kohus, et kahju suurusega 185 349,05 krooni on leidnud tõendamist ja kuulub kostjalt väljamõistmisele. 10.

§ 113

lg 2 sätestab, et kui kahju tuleb hüvitada muu kui raha maksmise kohustuse rikkumise tõttu, arvestatakse kahjuhüvitiselt viivist alates ajahetkest, mil kahju hüvitamiseks kohustatud isik sai kahju tekkimisest teada või pidi sellest teada saama.

§ 94

lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta

1. jaanuari ja
2. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Kostja sai tulekahju toimumise päeval, s.o 09.01.2008 teada, et ta on põhjustanud hagejale kahju (tl 14-15). Kahjunõude esitas hageja kostjale kirjalikult 14.01.2008 (tl 12-13). Tuginedes eeltoodule leidis kohus, et kostjalt kuulub väljamõistmisele vastavalt hageja arvestusele seadusjärgne intress 185 349,05 kroonilt 20,59 krooni (185349,05 * 4% /360 = 20,59). Hageja on arvestanud intressi 254 päeva eest kuni 09.10.2008, kokku 5229,86 krooni. Apellatsioonkaebuse põhjendused
3. Kostja palus kohtuotsuse tühistada ja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Kaebuse põhjenduste kohaselt märkis maakohus otsuses õigesti, et kostjat karistati PõhjaEesti Päästekeskuse 03.03.2008 otsusega. Otsusest järeldub, et tuletõrjetalituse poolt tuvastati kostja poolt metallahju ebaseadusliku paigaldamise fakt, mille eest teda karistati 200 krooni suuruse rahatrahviga. Otsusest ei järeldu, et tulekahju põhjuseks oli ebaseaduslikult paigaldatud ahju kasutamine. Ülevaatuse ajal ei fikseeritud, kas ahi oli soe või köetav. Päästeseaduse § 39³ lg 3 p 2 kohaselt karistatakse tuleohutusnõuete või tuleohutuspaigaldiste projekteerimis-, paigaldamis-, kontrollimis- või hooldamisnõuete rikkumise eest, kui sellega on põhjustatud tulekahju tekkimise oht, rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. Seega karistati kostjat ainult ahju ebaseadusliku paigaldamise eest.
4. Tõele ei vasta hageja väide, nagu oleks kostja tunnistanud 09.01.2008 kahjustuste tuvastamisel, et tulekahju tekkis temale kuuluvas ruumis. Kostja arvates oli tulekahju põhjuseks süütamine ja ta ei ole kunagi tunnistanud end süüdi. Kostja paigaldatud ahi ei olnud kasutusel. Arvestades asjaolu, et tulekahju alguse kohaks oli puitkonstruktsioon, mis oli ahjutoru kohal, ei eita kostja põhimõtteliselt oma vastutuse osa tulekahjuga tekitatud tagajärgede eest juhul, kui kostja süü ahju kasutamises, mis põhjustas tulekahju, on tõendatud. Põhja-Eesti Päästekeskuse menetlusbüroo õiendist järeldub, et tulekahju tekkepõhjus on teisel korrusel metallahju kütmisel soojuse ülekandumine puitkonstruktsioonidele. Seega ei ole tegelikku tulekahju põhjust kindlaks tehtud ja järelikult ei ole kindlaks tehtud ka isikut, kes on tulekahju tekkimises süüdi. Süttimise ainsaks võimalikuks põhjuseks võiks olla esimesel korrusel hageja poolt renditud ruumides asuva kamina kasutamine, kuna majas ei ole teisi toruga ühendatud kütteseadmeid. Maakohus jättis tähelepanuta kostja ütlused selle kohta, et ahju kasutamiseks oli vaja ühendada ahi püstiku külge, mis asus Eldur Põlluaasale kuuluvas naaberruumis. E. Põlluaas andis kostjale ahjutoru ja instrueeris paigaldamise ja ühispüstiku külge ühendamise küsimuses. Seega ahi ei ole tulekahju põhjustanud. Tulekahju tõenäoliseks põhjuseks oli süütamine või valesti paigaldatud toru, mis läks väga tuliseks ja põhjustas puitkonstruktsiooni süttimise. Kuna toru vales paigaldamises on süüdi nii kostja kui ka E. Põlluaas, siis nad vastutavad tulekahjuga 6 tekitatud kahju eest solidaarselt. Tuleb arvestada, et tulekahju tekkis E. Põlluaasale kuuluvas ruumis teisel korrusel kostja ja E. Põlluaasa poolt valesti paigaldatud toru tõttu, sest kostjale kuuluvad ruumid ei saanud eriti kannatada.
5. Kostja ei ole nõus hageja poolt välja toodud kahjusummaga. 09.01.2008 ülevaatuse aktis on fikseeritud komisjonimüügil olnud mootorrataste kahjustused, sealhulgas värvikahjustused ja kriimustused. Kõik 11 mootorratast olid väljalaskeaastaga 1998-2005 ja varem kasutatud. Hageja ei ole esitanud tõendit selle kohta, et enne tulekahju ei olnud mootorratastel aktis mainitud kahjustusi ja et need olid tekitatud just tulekahju kustutamise käigus. On kahtlane, et kasutatud võidusõidumootorrattad olid ideaalses seisundis, ilma ühegi kriimustuseta. Esialgses hagiavalduses oli kahjusummaks 182 152 krooni, millest 11 mootorratta taastamisremondi maksumus oli 73 192 krooni, kuigi tõendina esitatud hinnapakkumine oli tehtud summale 47 890 krooni. On ebatõenäoline, et HR-Moto OÜ arve nr 2008-19 summas 70 980 krooni on 11 mootorratta kahjustuste kõrvaldamise kohta, mille maksetähtaeg oli 09.04.2008 ja millest hageja on tasunud 35 980 krooni ja ülejäänud 35 000 krooni tasumist ei ole HR-Moto OÜ nõudnud. See võib tõendada seda, et HR-Moto OÜ poolt esitatud arve kriimustuste kõrvaldamise eest on suurendatud 35 000 krooni võrra.
6. Kostja ei ole nõus ka sellega, et 18 kiivri kahjustamisega tekitatud kahju arvestuse aluseks on võetud realiseerimismaksumus. Kiivrite osas võib reaalne kahju olla 51 090, 56 krooni juhul, kui need kõik olid täielikult rikutud. Hageja ei näidanud kostjale kiivreid ja ütles, et need on hävitatud, kuid kiivrite hävitamist ei ole hageja tõendanud. Kostja arvab, et mingi osa kiivritest ja mootorratastest müüs hageja ära. Järelikult ei ole kahjusumma hageja poolt tõendatud. 09.01.2008 aktis fikseeriti 3 põlenud ja 1 kahjustatud kiiver. Teised kiivrid olid suitsulõhnaga ja hageja teatas, et need tuleb anda keemilisse puhastusse. Hagiavalduses aga märkis hageja, et ta pidi 18 kiivrit hävitama, mida ta ei ole tõendanud.
7. Kostja ei ole nõus ka 49 325,05 krooni suuruse kahjusummaga seadmete ja inventari kahjustamise eest. Hageja esitatud arved ei tõenda, et tema kulud on seotud tulekahjuga kahjustatud seadmete ja inventari taastamisega. On arusaamatu, millega on seotud hageja poolt esitatud arved ajavahemiku 01.02.2007-14.07.2007 eest. Hageja ei ole tõendanud, et inventar ja seadmed maksumusega 49 325,05 krooni hävisid või kahjustusid tulekahju tõttu. Hageja poolt ajavahemikul 2006.a detsember-20007.veebruar teostatud remondi maksumus ei ole otsene kahju, kuna hageja ei ole tõendanud, millises ulatuses said ruumid rikutud ja kuuluvad taastamisele. Kostja teada vähendas rendileandja hageja renditasu remonditööde maksumuse võrra, mistõttu ei saa remondikulu lugeda otseseks materiaalseks kahjuks. On arusaamatu, mis põhjusel soovib hageja kostjalt saada raha, mille ta kulutas ruumide remondiks, kuid ise lõpetas rendilepingu.
8. Kostja on võtnud õigeks, et Razer II kolme põlenud kiivri ja ühe kahjustatud kiivri eest peab ta hüvitama hagejale 10 890,78 krooni. Samuti peab kostja hüvitama 9000 krooni laopinna kasutamise ja kolimise eest, kokku seega 19 890,78 krooni ning nimetatud summa tuleb välja mõista solidaarselt kostjalt ja E. Põlluaasalt. Vastus apellatsioonkaebusele
9. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
10. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus tuleb tühistada ja asi saata TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule menetlusnormi olulise rikkumise tõttu.
11. Hageja esitas kostja vastu kahju hüvitamise nõude.

§ 1043

sätestab, et teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta 7 on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.

§ 1045

lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane muu hulgas siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega.

§ 127

lg 4 järgi peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti (

§ 1050lg 1).

Seega vastutab isik deliktiõiguse alusel, kui ta on toime pannud õigusvastase teo, milleks võib muu hulgas olla ka kannatanu omandi rikkumine. Kahju õigusvastasest põhjustamisest tuleneva deliktilise vastutuse kohaldamiseks peab hageja tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse. Kui hageja on tõendanud kahju õigusvastase põhjustamise kostja poolt, siis vabaneb kostja vastutusest, kui ta tõendab süü puudumise. Seega peab kohus kahju hüvitamise nõude lahendamisel tegema kindlaks kõik deliktilise vastutuse alused ja need kohtuotsuses kajastama. Antud asjas on maakohus seda ka teinud ning ringkonnakohus nõustub selles osas esimese astme kohtu seisukohtadega.

1. Maakohus tegi õigesti kindlaks, et hagejal tekkis varaline kahju tulekahju tõttu, mille põhjustas kostja poolt ebaseaduslikult paigaldatud metallahju kütmisel tekkinud soojuse ülekandumine puitkonstruktsioonidele. Maakohus põhjendas otsuses, milliste asjaolude ja tõendite alusel ta sellisele järeldusele jõudis. Kostja võttis maakohtu istungil omaks asjaolu, et ta tekitas hagejale kahju (tl 180). Apellatsioonkaebuses esitatud uued asjaolud - tulekahju ei tekkinud kostja valduses olnud ruumis; tulekahju tekkis hageja kasutusel olnud ruumides asuva kamina kütmisest; tulekahju tekkis Eldur Põlluaasale kuuluvas ruumis valesti paigaldatud ahjutoru tõttu; tulekahju põhjustas süütamine; kostja paigaldatud ahi ei olnud kasutusel; hagejale tekkinud kahju eest peab vastutama koos kostjaga solidaarselt E. Põlluaas – jätab ringkonnakohus TsMS § 652 lg 4 alusel tähelepanuta, kuna kostja neid esimese astme kohtus ei esitanud ja ta ei ole uute asjaolude esitamise lubatavust põhjendanud.
2. Kostja on kogu menetluse kestel vaielnud vastu kahjunõude suurusele ja selle tõendatusele. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus kostja poolt hüvitamisele kuuluva kahju suuruse kindlakstegemisel järginud menetlusnorme. Maakohus viis asjas läbi puuduliku eelmenetluse, mis võis kaasa tuua ebaõige lahendi tegemise. Eelmenetluse ülesanded on sätestatud TsMS §-s
3. Kohus peab eelmenetluses välja selgitama hageja nõuded ning poolte faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta, samuti tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks. TsMS § 230 lg-te 1 ja 2 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
4. Kahju hüvitamise eesmärgiks on

§ 127

lg 1 järgi kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Seega oleks maakohus pidanud tegema eelmenetluses kindlaks, milles hageja kahju konkreetselt seisneb, so millised asjad on kahjustatud, kui suur on tekkinud kahju ja millega hageja seda tõendab. Hagiavalduses ja selle täienduses märkis hageja, et tema kahjuks on muu hulgas 18 kahjustada saanud kiivri müügihind. Hagiavaldusele lisatud 09.01.2008 aktis (tl 14) on märgitud, et põlenud kiivreid on kolm ning üks kiiver haiseb. 03.11.2008 vastuses hagiavaldusele ja kohtuistungil (t lk 158, 179) esitas kostja vastuväite, et puuduvad tõendid selle kohta, et hageja väidetud 18 kiivrit oleks olnud müügikõlbmatud ning need oleks hävitatud. Maakohus sellele tähelepanu ei pööranud ning luges hageja väite tõendatuks kohtuistungil uuritud ühe põlenud kiivri 8 järgi, mis on ilmselt ebapiisav. Vaidlust ei olnud asjaolu üle, et tulekahjus sai kahjustusi neli kiivrit.

1. Esialgses hagiavalduses on hageja esitanud loetelu (p-d 30-38) ruumidele ja inventarile tekkinud kahju kohta kogusummas 44 870 krooni, mis sisaldab muu hulgas aastatel 20062007, so enne tulekahju toimumist tehtud remondi kulu 30 000 krooni. Hagiavalduse täienduses ei ole hageja seda loetelu täiendanud, kuid on märkinud, et ruumidele ja inventarile tekitatud kahju on kogusummas 49 325,05 krooni. Millest tuleneb eelmärgitud summade vahe, kohus välja ei selgitanud. Muu hulgas on kohus lugenud hageja kahjuks kahjustada saanud seadmete paigalduse maksumuse, kuigi hageja ei ole hagiavalduses seda enda kahjuna välja toonud. Hagiavalduses märgitud kahjustatud inventar ja seadmed ning remondikulu ei ole suures osas kokkuviidavad hageja esitatud kviitungitel ja arvetel märgitud summadega. Maakohus sellele tähelepanu ei pööranud ega selgitanud välja, mida hageja iga kohtule esitatud arve või kviitungiga tõendada soovib. Maakohtu üldine viide toimiku lk-del 126-134 ja 136-152 asuvatele kviitungitele ei võimalda hageja ega maakohtu seisukohti kahjusumma suuruse osas kontrollida, kuna nendele märgitud kaubad ja teenused ei ole automaatselt seostatavad hagejale tekkinud kahjuga. Kuigi kostja juhtis 03.11.2008 vastuses maakohtu tähelepanu arvete ja kviitungite ebaselgele seosele hagiavalduses märgituga, kohus seda puudust asja menetlemisel ei kõrvaldanud.
2. Kuna kohus ei ole vaidluse lahendamisel välja selgitanud asja lahendamiseks olulisi asjaolusid, ei ole kohtuotsuse puudulikkus ringkonnakohtu poolt kõrvaldatav, sest vaja on tuvastada uusi asjaolusid ja hinnata seni kohtu poolt hindamata tõendeid, mistõttu tuleb asi saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule eelmenetluse staadiumist. Ringkonnakohus ei pea antud asjas võimalikuks kohtuotsuse tühistamisel uue otsuse tegemist, sest uute faktiliste asjaolude tuvastamise ja tõendite esmakordse hindamise korral peab olema pooltele tagatud Põhiseaduse § 24 lg-s 5 sätestatud edasikaebeõigus kohtu poolt tuvastatud faktiliste asjaolude vaidlustamiseks tulenevalt TsMS § 688 lg-tes 3 ja 4 sätestatust. Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus asja lahendamiseks olulist tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamise tagamiseks juhinduma TsMS §-dest 348 ja
3. TsMS § 230 lg 2 teise lause järgi võib kohus vajadusel teha menetlusosalistele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid.
4. Asja uuel läbivaatamisel tuleb arvestada asjaoluga, et kostja on apellatsioonimenetluses võtnud hagi õigeks kohustuse osas hüvitada hagejale nelja kiivri (10 890,78 krooni) ning laopinna üürimise ja kolimise kulud (9000 krooni). Apellatsioonkaebuses märgitu, nagu tuleks eelnimetatud 19 890,78 krooni välja mõista solidaarselt E. Põlluaasaga, ei ole õige, sest E. Põlluaasa vastu ei ole hagi esitatud ja ta ei ole käesolevas asjas kostja.
5. Menetluskulud jaotatakse asja uuel läbivaatamisel sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. G. Kivinurm K. Paal A.Tänav