3-08-863/25

3-08-863 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Maret Altnurme Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoober
2. a Tallinn Haldusasja number 3-08-863 Haldusasi OÜ Fransertal kaebus Tallinna Linnavalitsuse 02.04.2008 korralduse nr 540-k tühistamise nõudes. Asja läbivaatamise kuupäev 17.09.
3. Menetlusosalised Jüri Leppik – kaebuse esitaja OÜ Fransertal volitatud esindaja; Kaarel Berg – vastustaja Tallinna Linnavalitsuse volitatud esindaja; Asko Pohla – kolmanda isiku AS Eesti Vesiehitus volitatud esindaja. RESOLUTSIOON
4. Jätta kaebus rahuldamata.
5. Mõista kaebuse esitaja OÜ-lt Fransertal välja kolmas isik AS Eesti Vesiehitus kasuks menetluskuluna kantud õigusabikulud summas 45 000 krooni. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 01.10.2008 arvates esitada apellatsioonkaebus vahetult Tallinna Ringkonnakohtule. Asjaolud Eesti Vesiehituse AS esitas 17.12.1997 avalduse Paljassaare tee 8 maa ostueesõigusega erastamiseks. Tallinna Linnavalitsuse 02.04.2008 korraldusega nr 540-k määrati Paljassaare tee 8 ehitiste teenindamiseks vajalik maa selle ostueesõigusega erastamiseks Eesti Vesiehituse AS-ile. OÜ Fransertal esitas kohtule kaebuse Tallinna Linnavalitsuse 02.04.2008 korralduse nr 540-k tühistamiseks. 1 Kaebuse sisu Tallinna Linnavalitsuse 02.04.2008 korralduses on märgitud, et ostueesõigusega erastataval maal asuvad ehitised kuuluvad AS-ile Eesti Vesiehitus. Korralduse kohaselt läbib Paljassaare tee 8 maaüksust AS-i Tallinna Sadam omandis olev raudtee, mis ei ole registreeritud riiklikus ehitisregistris ega raudteeliiklusregistris. Korralduse kohaselt on AS Tallinna Sadam ja Eesti Vesiehituse AS sõlminud kinnistule isikliku kasutusõiguse seadmise võlaõigusliku lepingu ja avalduse eelmärke kinnistamiseks, millega seatakse moodustatavale kinnistule isiklik kasutusõigus AS-i Tallinna Sadam kasuks. 04.12.2007 pöördus kaebuse esitaja Tallinna Linnavalitsuse poole seoses teadasaadud andmetega maa mõõdistamise kohta Paljassaare tee
6. Tallinna Linnavalitsus nimetatud järelepärimisele vastanud ei ole. Tähelepanu ei ole pööratud kaebajale kuuluvale, kuid AS-i Eesti Vesiehitus erastatavale maale jäävale raudteesõlme (pöörangu) küsimusele ning ei ole seisukohta võetud lagunenud ja ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustavate ehitiste suhtes. Kaebuse esitaja leiab, et Paljassaare tee 8 asuvad ehitised on lagunenud, osaliselt kasutusest välja langenud, ümbrust ja maastikupilti tunduvalt kahjustavad ehitised. Nii Tallinna Sadam kui ka AS Eesti Vesiehitus, osaledes Paljassaare tee 8 maa-ala erastamist puudutavas haldsmenetluses, olid täiesti teadlikud sellest, et kinnistul Paljassaare tee 8 asub teisele isikule kuuluv omand OÜ Fransertal pöörangu näol, kuid ei teinud midagi selleks, et takistada selle aluse maa erastamist AS-ile Eesti Vesiehitus. Korralduses määratud maa-alal asub raudteesõlm (pöörang), mis on ehitatud OÜ Fransertal poolt ja on tema omand. OÜ Fransertal, informeerides Tallinna Linnavalitsust 04.12.2007, eeldas, et maa erastamise eeltoimingute läbiviimisel lahendatakse maa erastamise taotleja ja raudteesõlme (pöörangu) omaniku vahelised õigussuhted. Nende mittelahendamisel ei oleks saanud ka määrata kaebuse esitajale kuuluva raudteesõlme alust maad erastatava maa hulka. Kaebuse esitaja sai juhuslikult avalikest allikatest teada, et Tallinna Linnavalitus on 02.04.2008 võtnud vastu vaidlustatud korralduse, ilma, et kaebuse esitaja oleks haldusmenetlusse kaasatud. 02.05.2008 esitas kaebuse esitaja Tallinna Maa-ametile avalduse raudteesõlme (pöörangu) teenindamiseks vajalikule maale hoonestusõiguse seadmiseks ja maa jätmiseks riigi omandisse. Maareformi seaduse (MRS) § 3 lg 2 sätestab, et maareformi käigus seatakse ehitise omaniku kasuks hoonestusõigus. Kuna kaebuse esitaja on Paljasaare tee 8 maa-alal asuva raudteesõlme (pöörangu ) omanik, on tal õigus taotleda hoonestusõiguse seadmist. Hoonestusõiguse seadmise kokkulepet kaebuse esitaja kasuks ei ole aga käesolevaks hetkeks veel sõlmitud. Juhul, kui kaebuse esitaja kasuks seatakse tulevikus hoonestusõigus, ei ole vastustajal õigust anda Paljassaare tee 8 territooriumi ostueesõigusega erastamiseks, kuna see oleks vastuolus MRS § 31 lg 1 p-ga
7. Selle kohaselt jäetakse riigi omandisse teise isiku ehitise teenindamiseks vajalik maa, millele seatakse hoonestusõigus. Vastustaja Tallinna Linnavalitsuse vastulause ja taotlus Vastustaja leiab, et esitatud kaebus on põhjendamata ja palub jätta selle rahuldamata. Kaebuse esitaja ei ole põhistanud, kuidas rikub korraldus kaebaja seadusega kaitstud subjektiivseid õigusi. Vaidlustatud korraldusega määrati Eesti Vesiehituse AS-ile kuuluvate ehitiste teenindamiseks vajalik maa ostueesõigusega erastamiseks. Vaidlus puudub selles, et ehitised, mille teenindamiseks vajalik maa määrati, kuuluvad Eesti Vesiehituse AS-ile ning seega on äriühingul õigus erastada ostueesõigusega kõnealuste ehitiste juurde maad vastavalt MRS § 22 lg-le
8. 2 Kaebuse esitaja on asunud seisukohale, et Paljassaare tee 8 asuvad ehitised on lagunenud, osaliselt kasutusest välja langenud, ümbrust ja maastikupilti tunduvalt kahjustavad ehitised. Samas ei ole kaebuse esitaja põhistanud, millistel kaalutlustel ta sellise väite esitab. Kaebuse esitaja väitel kuulub temale Paljassaare 8 maaüksusel asuv raudteesõlm (pöörang), mis on ehitatud OÜ Fransertal poolt ja on tema omand. Kaebuse esitaja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et temale kuuluks Paljassaare tee 8 asuv raudteesõlm (pöörang). Väited raudtee registreerimise kohta kaebaja omandina on paljasõnalised. Samuti kaebuse esitaja viide tema haldusmenetlusse kaasamata jätmise kohta on vastustaja hinnangul asjakohatu. Paljasaare tee 8 teenindusmaa määramine ei saanud puudutada kaebuse esitaja õigusi. Samuti ei ole kaebuse esitaja põhistanud, kuidas viis väidetav menetlusnormi rikkumine vale haldusotsuseni. Vastustajale jääb arusaamatuks, kuidas sai OÜ Fransertal poolt esitatud hoonestusõiguse seadmise avaldus mõjutada korralduse õiguspärasust, kui taotlus esitati pärast korralduse vastuvõtmist. Pealegi ei ole leidnud tõestust hoonestusõiguse seadmise põhjendatus. Vastustaja hinnangul ei saa korraldus rikkuda kaebuse esitaja õigusi, samuti ei ole kaebuses välja toodud põhjendusi, mis annaksid kahelda vaidlustatud korralduse õiguspärasuses. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud kaebuse esitaja kanda. Kolmas isik AS Eesti Vesiehitus seisukoht ja taotlus Kolmas isik on seisukohal, et OÜ Fransertal kaebus on alusetu ning tuleb jätta rahuldamata. AS Eesti Vesiehitus on seisukohal, et kaebaja õiguste rikkumine tema poolt kaebuses esitatud asjaoludel ja põhjendustel saaks võimalik olla üksnes juhul, kui kolmandale isikule erastamiseks määratletud maal tõepoolest asuks OÜ-le Fransertal kuuluv ehitis kui vallasasi, s.t kaebaja poolt nimetatud raudteesõlm. Kaebuse esitaja ei ole oma kaebusele lisanud aga ühtegi dokumenti, millest nähtuks raudteesõlme kuulumine OÜ-le Fransertal ega asjaolu, et raudteesõlme näol oleks tegemist õiguspärasel alusel püstitatud ehitisega. Kolmandale isikule teadaolevalt kuulub Paljassaare tee 8 maaüksusel asuv raudteeharu tervikuna AS-ile Tallinna Sadam, kelle kasuks on seatud isiklik kasutusõigus raudteeharu kasutamiseks ning kes on nõustunud raudteeharu aluse maa erastamisega AS-ile Eesti Vesiehitus. Kuivõrd kaebuse esitaja ei ole tõendanud, et tal oleks olnud õigus vaidlustatud korraldusega AS-ile Eesti Vesiehitus ostueesõigusega erastamiseks määratud maad ostueesõigusega erastada või sellele hoonestusõiguse seadmist taotleda, siis kolmas isik leiab, et vaidlustatud korraldus ei saa rikkuda kaebaja õigusi. Tallinna Linnavalitsuse 02.04.2008 korralduse nr 540 õiguspärasuse hindamisel tuleb silmas pidada, et OÜ Fransertal kaebuses ja sellele lisatud dokumentidest nähtuvalt on avaldus hoonestusõiguse seadmiseks esitatud alles 02.05.2008, s.o kuu aega pärast seda, kui vaidlustatud korraldus oli juba antud. Kaebuse esitaja on väitnud, et Paljassaare tee 8 asuvad ehitised on lagunenud, osaliselt kasutusest välja langenud, ümbrust ja maastikupilti oluliselt kahjustavad ehitised. Kolmas isik selgitab, et Paljassaare tee 8 asuvad ehitised on käesoleval ajal sihtotstarbelises kasutuses, mis ei oleks võimalik, kui tegemist oleks lagunenud või kasutusest välja langenud ehitistega. Kohtule on esitatud seda väidet tõendavad rendilepingud. Samuti on paljasõnaline väide, et tegemist on ümbrust ja maastikupilti oluliselt kahjustavate ehitistega - ehitised ja nende kasutusotstarve on tööstuspiirkonda sobivad. Täiendaval rõhutab kolmas isik, et isegi kui Paljassaare tee 8 maaüksusel asuvad ehitised tõepoolest vastaksid MRS § 6 lg-s 31 sätestatud tunnustele, oli kohaliku omavalitsuse pädevuses otsustada, kas määrata tähtaeg ehitise kordategemiseks või kõrvaldamiseks või sundvõõrandamiseks. Kuivõrd käesoleva juhul ei ole Tallinna linn seda teinud, vaid on andnud korralduse nr 540, siis kinnitab ka see, et ehitised ei ole lagunenud ega kasutusest välja langenud. Seega on 3 alusetud ja paljasõnalised kaebaja viited, justkui ei oleks AS Eesti Vesiehituse ehitised Paljassaare tee 8 maaüksusel maa ostueesõigusega erastamiseks nõutavas seisukorras. Kolmas isik palub jätta kaebuse rahuldamata. Kohtuistung Kohtuistungil jäid menetlusosalised kohtule kirjalikult esitatud seisukohtade ja taotluste juurde. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus on seisukohal, et kaebuse rahuldamiseks alust ei ole. Kohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt. Kaevatud haldusakt ei riku kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi Kohus nõustub vastustaja ja kolmanda isikuga selles, et kaevatud haldusakt ei saa rikkuda kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi. Seetõttu ei pea kohus asuma hindama ka haldusakti õiguspärasust sisuliselt, vaid saab jätta kaebuse rahuldamata ainuüksi eelnimetatud argumendil. Kaebaja leiab, et kaevatud akt rikub tema subjektiivset õigust hoonestusõiguse seadmisele, kuivõrd ostueesõigusega erastataval maal asub temale kuuluv rajatis – pöörang. Kohus selle seisukohaga ei nõustu. Kohtu materjalide hulka ei ole esitatud ühtegi tõendit, mille alusel saaks asuda seisukohale, et vaidlusalune pöörang on kaebuse esitaja omandis. Teiseks on kaebuse esitaja avaldus Maa-ametile hoonestusõiguse seadmiseks esitatud alles 30.04.2008, so pärast maa ostueesõigusega erastamise korralduse andmist, mistõttu ei saanud Tallinna linn maa ostueesõigusega erastamise avalduse lahendamisel OÜ Fransertal sooviga ka arvestada. Vaidlusaluse pöörangu omandiõigus Kaebaja on kohtule esitanud terve rea dokumente, millega soovib tõendada oma omandiõigust pöörangule nr 1A, mis moodustab osa AS-ile Tallinna Sadam kuuluvast raudteest nr 1 ja kaebajale kuuluvast haruteest nr
9. Kohtu hinnangul kaebaja poolt esitatud tõendid aga omandiõigust ei kinnita. Asjas puudub menetlusosaliste vahel vaidlus selles, et harutee nr 7 on tõepoolest alates
10. a-st registreeritud raudteeregistris (tl 97-98 ja tl 116117), kuid vaidlus iseenesest puudub ka selles, et raudtee registreerimistunnistus ei ole omandiõigust tõendav dokument. Pöörangu omandiõigust ei tõenda ka toimikusse esitatud 26.07.1996 ehitise vastuvõtu akt (tl 118-119) ega AS ETP Grupp töö nr 64 joonised (tl 127-129), kuna nendest ei saa teha järeldust, et vaidlusalune pöörang nende dokumentide alusel ehitati. Ehitise vastuvõtu aktist nähtuvalt puudutab akt ümberlaadimise kompleksi kapremonti, kusjuures akti lisadest ükski ei puuduta vaidlusalust pöörangut ega haruteed nr
11. Seega ei nähtu eelnimetatud dokumentidest kuskilt, et neile tuginedes oleks õiguslikul alusel ehitatud vaidlusalune pöörang 1A. Toimikusse on esitatud 14.06.2007 sõlmitud notariaalne kinnistule isikliku kasutusõiguse seadmise võlaõiguslik leping ja avaldus eelmärke kinnistamiseks Eesti Vesiehitus AS ja AS Tallinna Sadam vahel (tl 73-80), mille p-st 1.2.5 ja lepingule lisatud kaardist nähtuvalt on kolmandale isikule erastataval maal hoopis AS Tallinna Sadam omandis olevad raudteed. Viimast asjaolu toetab ka TJA poolt esitatud tõlgendus (tl 165), mille kohaselt „määratakse 4 rööbasteede omandiõigus üldjuhul kinnistu piiride järgi, kuna rööbastee kui rajatis on kinnistu oluliseks osaks vastavalt AÕS-le. Vastavalt väljakujunenud praktikale kuulub põhitee omandiõigus tervikuna põhitee omanikule. Üldine praktika on nii, et ettevõte, kes soovib omale raudteeharu, peab saama põhitee omaniku nõusoleku. Selle käigus lepitakse kokku sisselõigatavate pöörmete hooldaja ja tulevane harutee piir. Senise praktika kohaselt ehitab raudteeharu soovija raudtee valmis ning annab sisselõigatud pöörmed ja rööbastee osa kuni kinnistu piirini tasuta põhitee omanikule, kui omavahelises lepingus ei ole sätestatud teisiti.“ Kohtu arvates on TJA poolt pakutud lahendus konkreetsel juhul mõistlik ja otstarbekas ega ole seadusega vastuolus. Asjas puudub vaidlus selles, et põhiraudtee nr 1, millel asub pöörang 1A ja millelt hargneb harutee nr 7, on AS Tallinna Sadam omandis. Asjas puuduvad tõendid selle kohta, et pöörang 1A oleks kaebuse esitaja omandis. Seega on mõistlik lugeda, et pöörang 1A on põhiraudtee nr 1 osana põhitee omaniku omandis ehk käesoleval juhul AS-i Tallinna Sadam omandis ning pöörangu ja erastatud maal asuva raudtee kasutamine tuleb äriühingute vahel lahendada tsiviilõiguslike vahenditega. Kaebaja avaldused seoses pöörangu 1A aluse maakasutusega Asja materjalidest nähtuvalt ei olnud kaebaja seisuga 02.04.2008, mil anti vaidlustatud korraldus, esitanud vaidlusaluse maa osas ei ostueesõigusega erastamise avaldust ega ka avaldust hoonestusõiguse seadmiseks. Seega ei saanud vastustaja korraldust andes kummagagi arvestada. Korralduse andmise ajaks ei olnud Tallinna linnale teada OÜ Fransertal kehtivat tahteavaldust pöörangu 1A kasutamise korraldamiseks. Sellises tingimuses on Tallinna Maa-amet oma 01.02.2008 vastuses kaebuse esitajale (tl 17) õigesti märkinud, et ei servituutide ega isikliku kasutusõiguse seadmine ei ole haldusorgani pädevuses, vaid selle peavad eraõiguslikud isikud omavahel ise kokku leppima, tagamaks raudteeharu kasutamise võimalikkuse. Kõike eelnevat kokku võttes on kohus seisukohal, et kaevatud korraldus ei riku kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi ning seetõttu ei pidanud Tallinna linn kaasama kaebajat ka haldusmenetluse läbiviimisele. Kaebus jääb rahuldamata ning kohus ei pea andma hinnangut menetlusosaliste nendele argumentidele, mis puudutavad kaevatud akti õiguspärasust sisuliselt (kolmanda isiku hoonete sihtotstarbelises kasutuses olemine jms). Menetluskulude jagamine HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. § 92 lg 7 sätestab, et kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele. Kolmas isik on kohtule esitanud taotluse (tl 218-226) menetluskulude väljamõistmiseks kaebuse esitajalt summas 91 497,20 krooni. Menetluskulu kandmine on toimikusse esitatud tõenditega tõendatud. Kohus leiab, et kantud õigusabikulud on ebamõistlikult suured ja põhjendamata. Kohus peab vajalikuks kolmanda isiku õigusabikulusid HKMS § 93 lg 5 alusel vähendada. Arvestades asja arutamise mahtu ning asja keerukust ning kohtupraktikat sarnastes asjades väljamõistetud õigusabikulude kohta peab kohus õiglaseks mõista kaebuse esitajalt kolmanda isiku kasuks välja menetluskuluna kantud õigusabikulu summas 45 000 krooni. Maret Altnurme Kohtunik 5