Obsah (6)

§ 100§ 113§ 94§ 76§ 101§ 108

ÄRAKIRI KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Viru Maakohus Kohtunik Irma Külavee Otsuse tegemise aeg ja koht 25.02.2009, Rakvere kohtumaja, Rohaia 8 Rakvere Tsiviilasja number 2-06-14

§ 100

kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 113

lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

§ 94sätestatud intressimäär, millele lisandub 7 % aastas.

Kui lepinguga on ettenähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne intressimäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kostja võttis endale kohustuse tasuda maksetähtaegadest mittekinnipidamisel viivist 3% päevas. Seega leppisid pooled kokku seadusjärgsest kõrgemas intressimääras.

§ 76

lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 76

lg 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Kostja õigeaegselt oma lepingulist kohustust ei ole täitnud. Sellest tulenevalt esitas hageja avalduse maksekäsu kiirmenetluses võlgnevuse sissenõudmiseks. Kostja esitas maksekäsu kiirmenetluses vastuväite, mistõttu 29.05.2008 anti maksekäsu kiirmenetluse esemeks olev A N (FIE E N õigusjärglane) võlanõue Viru Maakohtu määrusega üle kohtunikule edasiseks menetlemiseks hagimenetluses.

§ 101

lg l alusel võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

§ 108

lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Seega, hageja on õigustatud nõudma laenulepingu järgi võlgnevuse summas 5000 krooni tagastamist. Lisaks nõuab hageja lepingujärgset viivist, mille määraks oli 3% iga viivitatud päeva eest. Seisuga 14.06.2006 moodustab viivis 124 päeva eest kokku summas 18 600 krooni, mida hageja vähendab tulenevalt hea usu põhimõttest 5000 kroonini. Kuna kostja ei ole võlgnevust tasunud, siis taotleb ta kostjalt kokku 10 000 krooni hüvitamist. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 taotleb hageja tema poolt kantud menetluskulude kostja kanda jätmist. Hagiavaldusele on lisatud 12.11.2005 sõlmitud laenuleping. Kohtumenetluse käik. 2 Kohus võttis hagi korraldava määrusega menetlusse 30.07.2008 ning väljastas hagimaterjalid kostjale tutvumiseks ja kirjaliku vastuse esitamiseks. Kostja on hagimaterjalid isiklikult vastu võtnud 01.08.2008, kuid kohtu määratud tähtaja jooksul vastust ei esitanud. Tulenevalt TsMS § 174-1 sätestatust andis kohus hagejale täiendava tähtaja menetluskulude osas nõude esitamiseks. 31.10.2008 laekus hagejalt menetluskulude nimekiri, mille kohaselt hageja taotleb kostjalt menetluskulude hüvitamist kokku summas 5 510 krooni, sellest 5310 krooni moodustab õigusabikulu eest tasutud summa – 4500 krooni + 18% käibemaksu (summas 810 krooni) ning 200 krooni moodustab maksekäsu kiirmenetluses avalduse esitamisel tasutud riigilõiv. Kohus väljastas hageja poolt esitatud menetluskulude nimekirja kostjale tutvumiseks ja oma seisukoha esitamiseks 10 päeva jooksul. Kostjale õnnestus menetluskulude nimekiri kätte toimetada politseitöötajate vahendusel alles 12.02.

1. Ettenähtud tähtaja jooksul vastust kostja poolt ei esitatud. II. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leidis, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, sest TsMS § 407 kohaselt kohus võib omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata. Kohus saatis hagimaterjalid kostjale allkirja vastu kätteandmiseks tema elukoha aadressil – Essu küla Haljala vald. Hagimaterjalide väljastamisel kohustas kohus kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Kostja sai hagimaterjalid kätte 01.08.2008, kuid kohtu määratud tähtaja jooksul vastust ei esitanud. Hageja menetluskulude nimekirja sai kostja kätte koos kohtu selgitava kirjaga 12.02.
2. Kohus palus kostjal esitada oma kirjalik seisukoht 10 päeva jooksul, selgitades ühtlasi, et vastuse esitamata jätmisel lahendab kohus hagi tagaseljaotsusega kirjalikus menetluses ning mõistab ka ühtlasi sama otsusega kostjalt hageja kasuks välja hageja kantud menetluskulud. Kostjal oli vastuväidete esitamise viimaseks kuupäevaks 22.02.
3. Ühtlasi selgitati kohtu poolt kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatati nende tagajärgede eest. Kostja kohtule vastanud ei ole, samuti ei ole ta teatanud mittevastamise põhjustest. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud. Vastavaid seadusesätteid on hageja piisavalt kirjeldanud, mistõttu kohus neid üle ei korda. TsMS § 407 lg 1 kohaselt (kostjale hagimaterjalide väljastamise ajal kehtinud redaktsioonis) võib kohus kostja poolt tähtaegselt vastuse esitamata jätmisel lahendada hagi tagaseljaotsusega ka omal algatusel. Seega, kostjalt vastuväidete puudumisel on hageja nõue põhjendatud ja selle võib tagaseljaotsusega rahuldada hagis nõutud ulatuses ja alustel. TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Menetluskulude jaotus. 3 TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Eeltoodu kohaselt kohus leiab, et asjas esinenud menetluskulud kuuluvad tasumisele kostja poolt. TsMS § 174 -1 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on kohtu määratud tähtaja jooksul esitanud menetluskulude hüvitamise avalduse kokku 5 510 krooni väljamõistmiseks kostjalt. Taotluse kohaselt 5 310 krooni moodustab hageja kantud õigusabikulu ja 200 krooni maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus TsMS § 173, 174-1; 407; 442; 444 lg 1; 461 lg 4; 468 lg 1 p 2 nõudeist. Kohtunik: /allkiri/ Irma Külavee Ärakiri õige Nooremreferent Lea Herne Kohtuotsus jõustus
4. juunil
5. a. Nooremreferent Lea Herne 4