TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS menetlusabi taotluse läbivaatamise kohta Kohtuasja number 3-09-1275 Määruse kuupäev 18.06.2009 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi A.L.` taotlus riigi õigusabi võimaldamiseks. Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Resolutsioon
- Jätta A.L.´ taotlus rahuldamata. riigi kulul õigusabi saamiseks
- Määrus saata teadmiseks riigi õigusabi taotlejale A.L.´ile. Edasikaebamise kord Määruskaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 471 lg 3). Asjaolud ja kohtu seisukoht A.L. esitas Tartu Halduskohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks. Taotlus on vormistatud nõuetekohasel blanketil, puudub taotleja majandusliku seisundi teatis. Riigi õigusabi liigina on taotluse punktis 2 märgistatud „isiku esindamine halduskohtumenetluses“ ja „õigusabi seoses pöördumisega kaebusega Euroopa Inimõiguste Kohtusse“. Taotluse punktis 6 on märgitud probleemi kirjelduseks, mille lahendamiseks riigi õigusabi soovitakse Tartu arestimajas inimõiguste rikkumine. Igal kinnipeetaval on õigus viibida kinnipeetava soovil üks tund päevase valve all vabas õhus viibida. Mina olin Tartu arestimajas 23.03.2009.a kuni 19.05.2009.a ja kordagi seda võimalust Tartu arestimaja ei pakkunud, isegi omal soovil küsides. Vabaduskaotuse tõttu on vangistus juba iseenesest karistus ning seetõttu ei tohi kinnipeetavale kehtestatud režiim olla selline, mis raskendab vabaduskaotusega juba niigi kaasnevaid kannatusi.“ 1 Politseiameti vastusest nähtuvalt ei ole kaebaja Tartu arestimajas viibimise ajal soovi avaldanud värskes õhus viibimiseks ei kirjalikus ega suulises vormis. Arestimaja sisekorra eeskirja § 31 p. 4 kohaselt on soovi korral vähemalt üks tund päevas võimalik viibida kinnipeetaval värskes õhus. Taotluse punktis 7 on märgitud põhjendusena, miks riigi õigusabi saamine on vajalik taotleja õiguste kaitseks: Ei tule üksi toime riigi vastu ennast kaitsta.“ Taotluse punktis 8 on asjast taotlejale tuleneva võimaliku kasuna märgitud: „Eesti Vabariigi Põhiseadus § 25 Igaühel on õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele.“ TsMS § 180 lg 4 kohaselt toimub riigi õigusabi määramine „Riigi õigusabi seaduses“ (RÕS) sätestatud korras. RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas RÕS § 7 lõikes 1 on sätestatud juhud, mil riigi õigusabi ei anta. RÕS § 7 lg 1 punkti 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi ning sama lõike punkti 5 kohaselt - kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene; sama lõike punktis 12 on sätestatud, et riigi õigusabi ei anta, kui taotlejale asjast võimalik tulenev kasu on ebamõistlikult väike, võrreldes riigi eeldatavate kuludega õigusabile. Samas on taotleja märkinud taotluse p. 8, et esitatud kaebuse huviks on moraalse ja materiaalse kahju hüvitamise nõude esitamine. Tulenevalt RÕS § 7 lg 1 p. 6 kohaselt ei anta riigi õigusabi , kui seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks. A.L. on korduvalt esitanud nii maakohtusse kui ka halduskohtusse kaebusi ning ise ka oma õigusi kohtuistungil kaitsnud. Kohus peab siinjuures vajalikuks märkida, et riigi õigusabi taotluses ära toodud info ja taotlusele lisatud materjalide põhjal on kaebuse esitajal võimalik ise koostada halduskohtus menetletav kaebus ning end esindada halduskohtumenetluses. Eeltoodust lähtudes puudub kohtul alus A. L. riigi õigusabi taotluse rahuldamiseks riigi õigusabi võimaldamiseks „isiku esindamiseks halduskohtumenetluses“. Kohus on seisukohal, et A. L. on võimeline ise kaitsma oma õigusi halduskohtumenetluses. Samas on halduskohus ka seisukohal, et antud asjas on asjaoludest tulenevalt taotleja võimalik tulenev kasu ebamõistlikult väike, võrreldes riigi eeldatavate kuludega õigusabile. Arvestades eeltoodut ning juhindudes HKMS §-st 94 , TsMS § 180 lg 4 ning RÕS § 7 lg 1 punktidest 1, 6 ja 12 - jätab kohus riigi õigusabi taotluse rahuldamata. Kohus selgitab, et Euroopa Inimõiguste Kohtusse saab pöörduda alles pärast seda, kui kõik siseriiklikud kaitsevõimalused kaebuse lahendamiseks on ammendatud, s.t et siseriiklike vahendite ammendamiseks tuleb oma kaebusega minna riigi kõrgeima kohtuni, mis on pädev antud asja lahendama. Lähtudes eeltoodust ei kuulu rahuldamisele 2 A. L. taotlus ka taotluse punktis 2 osutatud õigusabi andmiseks seoses pöördumisega kaebusega Euroopa Inimõiguste Kohtusse. Mare Priks kohtunik 3