3-09-1323/2

3-09-1323 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Enno Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht 26.06.2009; Tallinn Haldusasja number 3-09-1323 Haldusasi AS Talot kaebus seonduvalt Tööinspektsiooni Põhja inspektsiooni töövaidluskomisjoni 30.09.2008 otsustega töövaidlusasjades nr 9.4-02/1948-08 ja nr 9.4-02/1949-08 ning kohtutäituri Katrin Vellet tegevusega Menetlusosalised Kaebuse esitaja (avaldaja) – AS Talot RESOLUTSIOON Tagastada kaebus selle esitajale ja selgitada, et töövaidluskomisjoni otsuseid on võimalik vaidlustada individuaalse töövaidluse lahendamise seaduses- ja töölepinguseaduses- ning kohtutäituri tegevust või otsuseid täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras ning maakohtutes (HKMS § 11 lg 4); Saata käesoleva määruse ärakiri kaebuse esitajale Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul arvates määruse ärakirja kättesaamisest (HKMS § 11 lg 8). 1. AS Talot kaebus on esitatud seoses sellega, et Tööinspektsiooni Põhja inspektsiooni töövaidluskomisjoni 30.09.2008 otsusega töövaidlusasjas nr 9.4-02/1948-08 (edaspidi – töövaidlusasi nr 1948) mõisteti kaebuse esitajalt S.M-i kasuks TLS § 119 lg 2 alusel hüvitusena lõpparve kinnipidamise eest välja 13 051 krooni. Töövaidlusasjas nr 9.4-02/1949-08 (edaspidi – töövaidlusasi nr 1949) mõisteti kaebuse esitajalt samadel alustel 13 051 krooni suurune summa välja ka S.S-i kasuks. Haldusasja materjali juurde lisatud Harju Maakohtu 04.05.2009 määrusest nähtub, et avaldaja on töövaidlusasjades nr 1948 ja 1949 tehtud otsuseid vaidlustanud, kuid maakohus jättis avalduse riigilõivu tähtaegselt tasumata jätmise tõttu menetlusse võtmata ning eelnimetatud 04.05.2009 määrusega hiljem ka vastava tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata. Samuti ilmneb kaebusele lisatud materjalidest, et kohtutäitur on saatnud 29.05.2009 seisuga AS-le Talot vastavad täitmisteated ja täitekulu väljamõistmise otsused täiteasjades 031/2009/2730 ja 031/2009/2731. Eelnevast järeldub, et sisuliselt soovib AS Talot vaidlustada töövaidlusasjades nr 1948 ja 1949 tehtud otsuseid ja on seda (vähemalt osaliselt) ka teinud. Samas on kaebuse esitaja pidanud täitemenetluse algatamist ekslikuks ning seda seetõttu, et töövaidluskomisjon või selle esimees on lugenud komisjoni otsused põhjendamatult jõustunuks alates 06.11.2008. Seoses eelnimetatuga taotleb kaebuse esitaja töövaidluskomisjoni (või selle esimehe) kohustamist jõustumismärke tühistamiseks ning mõista välja ka täitemenetluse kulud. 2. Lähtuvalt halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi – HKMS) § 11 lg 1 p-st 2 kontrollitakse kõigepealt kas kaebus üldse kuulub halduskohtu pädevusse. 3. Halduskohtumenetluse seadustiku § 3 lg 1 kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse avalikõiguslike vaidluste lahendamine, seadusega sätestatud juhtudel haldustoiminguks loa andmine ning seadusega halduskohtu pädevusse antud muude asjade lahendamine. Sama seadustiku ja paragrahvi teises lõikes on sätestatud, et halduskohtu pädevusse ei kuulu (selliste) avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra. 4. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse § 24 lg-s 1 on sätestatud, et töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel võivad vaidlevad pooled pöörduda sama töövaidluse läbivaatamiseks maakohtusse ühe kuu jooksul, arvates töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast. Lähtuvalt eeltoodust töövaidluste läbivaatamine halduskohtu pädevusse kuuluda ei saa olenemata sellest, et muudel juhtudel võib töövaidluskomisjon olla vaadeldav ka haldusorganina. Kaebusest nähtuvalt ongi avaldaja püüdnud töövaidluskomisjoni otsuseid maakohtus vaidlustada, kuid maakohtu 04.05.2009 määrusega jäeti möödalastud tähtaja ennistamise taotlus rahuldamata. Seda maakohtu määrust on võimalik omakorda vaidlustada ja tuua soovi korral põhjendusena esile ka jõustumismärke väidetav ekslikkus, kuid teemat ei saa jaotada mitmeks erinevaks osaks ning taotleda tsiviilkohtumenetluse korras kaevatava lahendi üksiku(

1. te)aspekti(
2. de)kontrollimist halduskohtumenetluse seadustikus ettenähtud korras. Vastasel korral kujuneks olukord, kus hagimenetluses tekitatakse halduskohtumenetluse kaudu tõendamise seisukohalt olulisi asjaolusid ja seda ka nendes küsimustes, mida oleks võimalik hinnata koheselt hagimenetluse raames. Arvestades seda, et kaebuse esitaja sisuliseks eesmärgiks on töövaidluskomisjoni otsuste vaidlustamine, ei ole jõustumismärke ekslikkuse teema tervikteemast eraldatav ega halduskohtu kaudu vaidlustatav. Olenemata sellest peab kohus antud juhul vajalikuks selgitada, et tulenevalt individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse § 25 lg-st 1 jõustub töövaidluskomisjoni otsus pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui kumbki pool ei esitanud avaldust maakohtusse ning lähtuvalt sama seaduse ja paragrahvi kolmandast lõikest lisab töövaidluskomisjon poole taotlusel otsusele jõustumismärke. Seega ei ole taolistes olukordades tegemist mitte töövaidluskomisjoni esimehe või mõne teise konkreetse isiku toiminguga haldusmenetluse seaduse tähenduses, vaid vastava taotluse esitamise korral on see ühtlasi töövaidluskomisjoni kohustus, mille tähendust hinnatakse vajadusel komisjoni otsuse edasikaebe realiseerimise järgselt tsiviilkohtumenetluse seadustikus ettenähtud korras. Teisalt ei sõltu lahendi jõustumine mitte jõustumismärkest, vaid selle tegelikust jõustumisest, mida hindab maakohus. Materjalile lisatud maakohtu 04.05.2009 määrusest nähtub, et käesoleval juhul ei olnud tegemist mitte niivõrd jõustumismärke problemaatikaga ega sellega, et töövaidluskomisjoni otsuse vaidlustamisega oleks hilinetud, vaid riigilõivu tähtaegselt tasumata jätmisega ning sellelt pinnalt esitatud hilisema tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata jätmisega. 5. Lähtuvalt eeltoodust ei saa kaebuse lahendamine halduskohtu pädevusse kuuluda, sest töövaidluskomisjoni otsuste vaidlustamiseks on individuaalse töövaidluse lahendamise seaduses nähtud ette teistsugune menetluskord. Mis puutub kohtutäituri tegevuse võimalikku vaidlustamisse, siis on ka selleks nähtud ette teistsugune menetluskord ning võlgniku täitekulusid töövaidluskomisjonilt või selle esimehelt välja nõuda ei saa. Põhjendamatute täitekulude korral tuleb vaidlustada kohtutäituri tegevust. Tulenevalt täitemenetluse seadustiku §-st 217 on võimalik kohtutäituri tegevuse või otsuse peale kaebusi esitada, kõigepealt vastavale kohtutäiturile. Lähtuvalt sama seadustiku §-st 32 peab kohtutäitur vajaduse korral oma täitetoimingute tegemise õigust tõendama ning § 218 lg 1 kohaselt on võimalik kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale esitada kaebus maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri seaduse § 6 lg 3 sätestab, et kohtutäitur vastutab kui avaliku võimu kandja riigivastutuse seaduses sätestatud alustel ja ulatuses ja et (võimalik) kahju hüvitamise nõue vaadatakse läbi hagimenetluses maakohtus. Olenevalt asjaoludest on kaebuse esitajal võimalik vajaduse korral kaaluda ka sundtäitmise lubamatuks tunnistamist, kuid selliste nõuete lahendamine ei saa samuti halduskohtumenetluse seadustikus ettenähtud korras toimuda. Seega näeb seadus ka kohtutäituri kui avaliku võimu kandja tegevusest tuleneva vaidluse lahendamiseks ette teistsuguse menetluskorra, mis ei kuulu lähtuvalt halduskohtumenetluse seadustiku § 3 lg-st 2 halduskohtu pädevusse. Kaebust on võimalik esitada kohtutäiturile ja Harju Maakohtule ning vajaduse korral taotleda ka tähtaja ennistamist. Enno Loonurm Kohtunik