Obsah (4)

§ 6§ 221§ 23§ 22

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristjan Siigur Otsuse tegemise aeg ja koht 09. juuni 2009, Tallinn Haldusasja number 3-08-2119 Haldusasi OÜ Veksmar (pankrotis) ka

§ 6

lg 31 kohaselt ei käsitleta maa ostueesõigusega erastamise õigust andvate ehitistena kasutusest väljalangenud ehitisi, kuna OÜ Veksmar kasutab vaidlusalusel maal asuvaid ehitisi ning vallavalitsus ei ole tõendanud vastupidist. Samuti peab kaebuse esitaja põhjendamatuks vallavalitsuse etteheidet, et spordikompleksi hooneid ei ole kantud ehitisregistrisse, kuivõrd ehitusseaduse § 57 lg 1 p 1 kohaselt on selle eest vastutav just kohalik omavalitsus. 7. Kaebuse esitaja viitab

§ 221

lõikele 6 ning on märgib, et tema omandis olevate ehitiste juurde on krunt kindlaks määratud ning Loksa Vallavolikogu 29. augusti 1996 otsust tuleb käsitleda

§ 23lg 3 nimetatud otsusena.

Samuti toob kaebuse esitaja välja, et temale kuuluvate ehitiste paiknemine 9,04 ha suurusel maa-alal on tõendatud ka Harju Maavalitsuse Hooneregistri tõendiga nr 336 ning Loksa Vallavalitsuse 06 novembri 1996 tõendiga nr

1. Lisaks toob kaebuse esitaja välja, et järgnevatel aastatel on ta tasunud maamaksu kasutatava maa suurusest tulenevalt, kusjuures maakasutuse aluseks on
2. mail 1994 sõlmitud põllumajandusliku 2 maakasutuse leping, mille üheks tingimuseks oli kehtimine kuni maa omandiõiguse vormistamiseni.
3. Järgnevalt märgib kaebuse esitaja, et maa ostueesõigusega erastamise korra p 8 kohaselt pidi kohalik omavalitsus maa ostueesõigusega erastamise vastuvõtmisel andma isikule sellekohase tõendi, kus oleks tulnud märkida ka erastatava maa asukoht ja pindala, ent sellist tõendit kaebuse esitajale antud ei ole. Samuti tuuakse kaebuses välja, et Vabariigi Valitsuse määruse nr 144 „Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise korra kinnitamine“ p 7 kohaselt tuleb ettepanek esitada võimalikult kaasaegse situatsiooniga kaardil, millel peavad olema märgitud ehitised ja rajatised, mille teenindamiseks vajalikku maad määratakse, ettepaneku koostamise kuupäev ja ettepaneku koostaja allkiri, ent kaebuse esitaja väitel ei nähtu vallavalitsuse poolt esitatud plaanidelt arusaadavalt ei piirid, rajatised ega pindala. VASTUSTAJA SEISUKOHT
4. Kuusalu Vallavalitsus ei pea kaebust põhjendatuks ning taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastustaja selgitab, et kaebuse esitaja omandis olevate ehitiste seisukord on praeguseks selline, et maa erastamine on

§ 6

lg 31 tulenevalt võimatu – lastead-koolihoone tehniline seisund võimaldaks selle korrastamist ning seejärel maa erastamist selle ehitise juurde, ent spordikompleksist ei ole praktiliselt midagi alles. Vastustaja viitab ka Maa-ameti kirjale (tl. 68

1. jj)ning selles esitatud seisukohtadele, mis puudutavad lagunenud ehitiste kordategemist ning sinna juurde maa erastamist. 10. Järgnevalt viitab vastustaja maa ostueesõigusega erastamise korra punktidele 131 ja 20 ning leiab, et kuivõrd spordikompleks on täielikult lagunenud ning taastada seda võimalik ei ole, siis ei ole selle juurde ka võimalik maad erastada ning lasteaed-algkooli hoone tuleb korda teha, ent siinjuures selgitab vastustaja, et enne vastava ettekirjutuse tegemist soovis vallavalitsus hoone omanikuga kokku leppida teenindusmaa osas. 11. Samuti selgitab vastustaja, et kuna hooneregistri andmetel ei ole õigustloovat tähendust, siis ei saa neid andmeid erastatava maa määramisel arvesse võtta ning märgib samas, et 9,04 ha suurune pindala tulenes põllumajandusliku maakasutuse lepingust ning seda ei saa vaadelda teenindamiseks vajaliku maana, kusjuures vastustajale teadaolevalt ei ole OÜ Veksmar tegelenud põllumajandusliku maakasutusega, küll aga paiknesid seal ehitised. Vastustaja märgib, et ka maamaks määrati kasutuses olnud 7,54 ha suuruse maa pealt, ent maamaksu ei ole kaebuse esitaja tegelikult tasunud. KOHTU PÕHJENDUSED 12. Kohus, kaalunud poolte väiteid ja hinnanud nende kinnituseks esitatud tõendeid kogumis ja vastastikkuses seoses, leiab, et OÜ Veksmar (pankrotis) kaebus on lõppastmes põhjendatud ning tuleb rahuldada, tühistada kaebuse esitajale tehtud ostueesõigusega erastavata maa piiride kulgemise ettepanek ning kohustada Kuusalu Vallavalitsust uue ostueesõigusega erastatava maa piiride kulgemise ettepaneku tegemiseks, arvestades käesolevas kohtuotsuses antavaid juhiseid. 12. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selle üle, et OÜ Veksmar (pankrotis) on ümberkujundamise teel loodud AS-ist Veksmar, kes omandas 13. juunil 1995. aastal Harri Sikkalt Harjumaal Loksa vallas Kolga-Aabla külas asuva poolelioleva spordikompleksi ja ühekorruselise lasteaedkoolihoone (tl. 18
2. jj)ega selles, et 21. augustil 2006 esitas AS Veksmar Loksa Vallavalitsusele avalduse 9,04 ha maa ostueesõigusega erastamiseks (tl. 23) eelnimetatud ehitiste juurde. Vaidlust 3 pole ka selles, et Loksa Vallavolikogu võttis 29. augustil 1996 vastu otsuse, milles anti nõusolek maa ostueesõigusega erastamiseks AS-le Veksmar kuuluvate hoonete ja rajatiste juurde Loksa vallas Aabla külas, suurusega 9,04 ha (tl. 24). Pooled ei vaidle ka selle üle, et ühtegi konkreetset erastatava maa piiride kulgemise ettepanekut ehk dokumenti, kus kaardimaterjalil nähtuks võimaliku erastatava maa piirid, ei ole kohaliku omavalitsuse määratud ametnik koostanud enne 11. aprilli 2006 (tl. 28) ega selleski, et olles esitanud piiride kulgemise ettepanekule vastuväited, sai kaebuse esitaja vallavalitsuse 28. aprilli 2006 kirja, milles teatatakse vastuväidetega mittenõustumisest, kätte alles 22. septembril 2009. Vaidlust pole selleski, et erinevad kaebuse esitajale kuuluvad ehitised on käesolevaks ajaks vähem või rohkem lagunenud. Viimaks pole vaidlust ka selles, et kaebuse esitaja poolt vallavalitsusele esitatud maa ostueesõigusega erastamise taotlusega hõlmatud 9,04 ha suurune maatükk ei ole maareformi käigus maa tagastamise objektiks. 12. Vaidlus on poolte vahel aga selles, kui suurt maatükki peaks kaebuse esitajal ehitiste omanikuna olema võimalik ostueesõigusega erastada ning selles, milline on Loksa Vallavolikogu 29. augusti 1996 otsuse õiguslik tähendus. Lisaks on kaebuse esitaja kaebuses väitnud, et ekslik on vastustaja seisukoht nagu oleksid talle kuuluvad ehitised kasutusest väljalangenud. Viimase väite kohta leiab kohus, et Kolga-Aabla külas asuvate ning kaebuse esitajale kuuluvate ehitiste kasutamise või isegi kasutuskõlblikkuse kohta ei ole kaebuse esitaja esitanud ühtegi tõendit ning seega on väide ehitiste kasutamisest paljasõnaline. Vastustaja poolt kohtule esitatud fotomaterjaliga on tõendatud ehitiste halb seisukord, mille pinnalt võib eeldada, et sihipäraselt neid ehitisi ei kasutata. Vastupidist peaks tõendama kaebuse esitaja ning vastustajalt ei saa nõuda ehitiste mittekasutamise kui negatiivse asjaolu täiendavat tõendamist. Seega tuleb lugeda tuvastatuks, et ehitised ei ole käesoleval ajal kasutuses. 13.

§ 22

lg 1 kohaselt saavad ostueesõigusega maad erastada isikud, kellel on õigus maad osta ehitise omanikuna vastavalt

sätetele.

§ 6

lg 3 kohaselt on hoone või rajatis

tähenduses maapinnaga püsivalt ühendatud ehitis ehitusseaduse tähenduses, samuti lõpetamata ehitis ja ehitise püstitamiseks seaduslikus korras väljaantud ehitusluba. Sama paragrahvi lõikes 31 sätestatakse aga, et teed ning tehnovõrgud ja -rajatised, mis võimaldavad tagastatava maa otstarbekohast kasutamist, ei ole rajatised käesoleva seaduse tähenduses ning samuti ei käsitata ehitisena ajutisi hooneid või rajatisi ning lagunenud ja kasutusest väljalangenud ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustavaid ehitisi. Haldusasjas 3-3-1-57-04 tehtud lahendis on Riigikohus asunud seisukohale, et

§ 6

lg-t 31 tuleb mõista selliselt, et õigusvastaselt võõrandatud maa õigustatud subjektile tagastamist saab takistada üksnes selliste ehitiste olemasolu, mida sihtotstarbeliselt kasutatakse või mida on võimalik sihtotstarbele vastavalt kasutada. Kuigi käesoleval juhul ei ole vaidlusaluse maa suhtes esitatud konkureerivat maa tagastamise avaldust, leiab kohus, et eeltoodud seisukohast saab lähtuda ka maa ostueesõigusega erastamise võimalikkuse hindamisel ning seega tuleb eelnevat seisukohta mõista selliselt, et ehitise juurde maa ostueesõigusega erastamine on võimalik juhul, kui vastavat ehitist sihtotstarbeliselt kasutatakse või kui seda on võimalik sihtotstarbeliselt kasutada. Eelviidatud lahendis märkis Riigikohus samuti, et sihipärase kasutuse all tuleb mõista ehitise kasutamist selle püstitamisel või rekonstrueerimisel määratud eesmärgil, mis ehitisel oli omandireformi alguse hetkel, s.o

1. juunil
2. Antud juhul on kaebuse esitaja kohtuistungil möönnud, et tema omandis olevad spordikompleksi hulka kuuluvad ehitised ning ka lastead-koolihoone on käesolevaks ajaks osaliselt lagunenud. Ka vastustaja poolt esitatud fotomaterjalilt nähtub, et sihipäraselt, see tähendab ettenähtud eesmärgil, ei ole võimalik kasutada ühtegi seal näidatud hoonet ega rajatist.
3. Kuigi eelnevast tulenevalt ei ole lagunenud või kasutusest väljalangenud ehitise juurde maa ostueesõigusega erastamine võimalik, ei tähenda see siiski, et sellisel juhul tuleks erastamise taotlus kohe rahuldamata jätta või erastatava maa piiride kindlaksmääramisel lagunenud ehitiste 4 olemasoluga mitte arvestada. Eelviidatud

§ 6

lõikes 31 antakse ka juhised, kuidas sarnaste lagunenud ja/või kasutusest väljalangenud ehitistega toimida. Sätte kohaselt teeb omanik lagunenud ehitised korda või kõrvaldab kohaliku omavalitsuse määratud tähtpäevaks. Sama lõike viimane lause ütleb, et juhul, kui kohalik omavalitsus määrab lagunenud ehitise omanikule ehitise kordategemiseks tähtpäeva, määratakse ehitisele teenindamiseks vajalik maa, mida ehitise omanikul on õigus erastada pärast ehitise korrastamist. 15. Niisiis välistab asjaolu, et ehitis vastab

§ 6

lg 31 teises lauses sätestatud tunnustele, küll selle ehitise juurde maa ostueesõigusega erastamise, kuid mitte

§ 6

lg 31 kolmanda lause alusel ehitise kordategemiseks tähtaja andmise ja selleks ehitise juurde ajutise teenindusmaa määramise. Kui ehitise kordategemise tõttu langevad ära

§ 6lg 31 2.

lauses sätestatud asjaolud, mille tõttu ehitist ei käsitata

§ 6

lg 2 p 3 kohaselt maa tagastamist välistava ehitisena, on sellise ehitise juurde maa ostueesõigusega erastamine võimalik. Siinkohal märgib kohus, et eelviidatud lahendis nr 3-3-1-57-04 hindas Riigikohus

§ 6

lg 31 teises lauses sätestatud tunnustele vastava ehitise juurde maa erastamise õiguspärasust, mitte ehitise kordategemiseks tähtaja andmise õiguspärasust ning seega ei määra selles lahendis avaldatud seisukohad lõplikult

§ 6

lg 31 kolmanda lause rakendamisel antud haldusakti õiguspärasuse hindamise tulemust.

1. Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et kui maad taotletakse erastamiseks lagunenud või kasutusest väljalangenud ehitise tarbeks, peab kohalik omavalitsus esmalt kaalutlusõiguse alusel otsustama, kas nõuda ehitise omanikult ehitise korrastamist. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 4 lg 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Selle otsuse tegemisel peab kohalik omavalitsus hindama esmalt seda, kas lagunenud või kasutusest väljalangenud ehitiste kordategemine on võimalik, kas ehitiste omanik on sellest huvitatud ning samuti tuleb arvesse võtta ka ehitise kasutusest väljalangemise aega ja asjaolusid ning silmas tuleb pidada ka kolmandate isikute õigusi ja avalikke huve. Kohus leiab, et käesoleval juhul on vallavalitsus erastatava maa piiride kulgemise ettepaneku esitamisel küll asunud seisukohale, et muid ehitisi, peale lasteaed-koolihoone, ei ole võimalik korda teha ning seega ei ole nende juurde võimalik maad ostueesõigusega erastada, ent seisukoht, et nende ehitiste kordategemiseks ei ole vajalik omanikule tähtaega anda, on ebapiisavalt põhjendatud. Vastustaja ei ole tuvastanud asjas tähtsust omavaid asjaolusid ega kaalunud erinevaid huve.
2. Esmalt tuleb tähele panna, et õigusaktides ei sätestata, missuguses ulatuses ehitise renoveerimine jääb

§ 6lõikes 31 kasutatud ehitise kordategemise mõiste piiridesse.

Kohtu hinnangul tuleb mõistet sisustada aga laialt ning teatud juhtudel võib ehitise kordategemisega olla tegemist ka juhul kui hävinud ehitis tuleb sisuliselt algusest peale uuesti ehitada. Nii näiteks on Tallinna Ringkonnakohus asunud haldusasjas nr 3-05-132 tehtud lahendis seisukohale, et

§ 6

lg 31 kolmanda lause kohaldamisel ei ole ainumäärav see, kui suures osas on lagunenud või kasutusest väljalangenud hoone põhikonstruktsioonid säilinud. Kõnealuses lahendis leidis ringkonnakohus, et maareformi normid ja eesmärk ei välista ehitise kordategemisena ka omandireformi alguse ajal sihtotstarbelises kasutuses olnud õiguslikul alusel püstitatud ja maareformi ajal õnnetusjuhtumi tagajärjel hävinud elamu asemel samale krundile uue elamu püstitamist. Käesoleval juhul ei nähtu, et Kuusalu Vallavalitsus oleks tegelikult tuvastanud, millised ehitiste tunnustele vastavad objektid vaidlusalusel maal asuvad ning millised tehnilises seisukorras need tegelikult on. Kohtule on esitatud fotod rohtukasvanud staadionist ja tenniseväljakutest, samuti angaari (spordihoone) vundamendist, ent lisaks eelnevatele on Harjumaa hooneregistri teatises (tl. 20) märgitud ära ka tuletõrje veehoidla, teed, platsid, veevärk ja kanalisatsiooni välisvõrk. Kui teed ning võrgud ei ole ehitised

§ 6

lg 31 kohaselt maareformi seaduse mõistes ehitisteks, siis ei saa seda sama kindlalt väita platside kohta. See, kas 5 mingisuguseid platse lisaks staadionile ja tenniseväljakutele ka tegelikult vaidlusalusel maal asub ja kas need vastavad maareformi seaduse mõttes ehitise tunnustele, tuleb vallavalitsusel eelnevalt kindlaks teha. Samuti tuleb kindlaks teha väidetavalt vaidlusalusel alal asuvate ning kaebuse esitaja omandis olevate rajatiste tehniline seisukord, millest tulenevalt saab võtta seisukoha küsimuses, kas nende rajatiste kordategemine on võimalik või mitte. Tehnilise seisukorra hindamine eeldab üldiselt ekspertteadmisi. Kui tegemist on selliste rajatistega, nagu staadion või tenniseväljakud, millisel määral on säilinud nende objektide puhul tunnuseid, mis võimaldavad neid kvalifitseerida ehitistena ning selle pinnalt saab hinnata ka seda, mil määral on rajatised säilinud.

1. Kohus märgib siinkohal, et kohaliku omavalitsuse kaalutlusõigus ei tähenda seda, et tuvastades lagunenud või kasutusest väljalangenud ehitise olemasolu, peaks tingimata andma omanikule tähtaja selle kordategemiseks. Haldusasjas 3-08-1934 tehtud (praeguseks jõustumata) otsuses leidis Tallinna Ringkonnakohus, et korrastamisettekirjutuse tegemiseks on kohalikul omavalitsusel üldjuhul kaalutlusõiguse, ent teatud juhtudel võib see olla kahanenud nullini ning leidis konkreetses asjas, et näiteks püsivalt kasutusest väljalangenud vundamentide (mille peal ei ole kunagi ühtegi hoonet olnud) kordategemine ei ole võimalik. Kohus leiab, et otsustades ehitise kordategemiseks tähtaja andmise, peab kohalik omavalitsus lähtuma üksnes selle konkreetse ehitise otstarbest ja sihipärasest kasutamisest, mis tähendab antud juhul seda, et küsimuse puhul, kas anda staadioni kordategemiseks tähtaeg, tuleb kaaluda seda, kas konkreetse staadioni kordategemine on võimalik ja mõistlik ega tule arvestada seda, mida muud oleks või ei oleks võimalik sellele maale ehitada, kui see oleks kaebuse esitajale erastatud.
2. Lisaks lagunenud ehitiste kordategemise võimalikkusele tuleb kordategemise võimaluse andmisel (kohustuse panemisel) arvestada ka kolmandate isikute ning avalike huvidega. Käesoleval juhul nähtub, et maa ostueesõigusega erastamise avaldusega konkureerivaid maa tagastamise taotusi ei ole, mis tähendab, et vaidlusaluse erastamistaotlusega hõlmatud maa tagastamine ei ole aktuaalne. Samas on maa, mis ei kuulu tagastamisele ega ostueesõigusega erastamisele, võimalik jätta riigi omandisse või anda munitsipaalomandisse, mis peaks üldjuhul olema kantud avalikust huvist. Neid huvisid tuleks aga ehitiste kordategemiseks tähtaja andmisel arvestada ja kaaluda, ent ei nähtu, et Kuusalu Vallavalitsus seda sel korral teinud oleks. Kohus nõustub vastustajaga selles, et maad ei tule tingimata erastada, ent maa erastamisest keeldumine (või kohaliku omavalitsuse eeltoimingud ja eelhaldusaktid, mille tagajärjeks on eelduslikult maa erastamisest keeldumine või maa erastamine soovitust väiksemas ulatuses või halvematel tingimustel), peab olema kontrollimist võimaldaval viisil põhjendatud. Käesoleval juhul see nõnda aga ei ole.
3. Eelnevalt viidatud kohtupraktikas on samuti leitud, et ehitise kordategemiseks tähtaja andmisel tuleks arvesse võtta ka ehitise lagunemise või kasutusest väljalangemise asjaolusid. Nii näiteks on Tallinna Ringkonnakohtu 10.05.2006 otsuses nr 3-05-132 väljendatud seisukohta, et maareformi eesmärk ja

§ 6

lg 31 kolmas lause ei välista ehitise omanikule omandireformi alguse ajal sihtotstarbelises kasutuses olnud ja maareformi ajal õnnetusjuhtumi tagajärjel hävinud elamu asemel samale krundile uue elamu püstitamiseks ehitusloa väljastamist. Kohtuasjas 3-061168 tehtud otsuses leidis Tallinna Ringkonnakohus aga, et ehitise rekonstrueerimisega võib tegu olla erandina ka juhul, kui asendatakse ehitise kõik konstruktsioonid peale vundamendi, kusjuures konstruktsioonide uuendamise mahu kõrval tuleb arvestada ka rekonstrueeritud ehitise mõõtmete, väliskuju ja sihtotstarbe sarnasust rekonstrueerimiseelsega. Kui need näitajad ei muutu, pole

§ 6

lg-s 31 ehitise kordategemise mõiste selline sisustamine tingimata vastuolus maareformi eesmärkidega. Seetõttu tuleb vastustajal kaaluda ka seda, mis asjaoludel on kaebuse esitaja omandis olevad ehitised lagunenud või sihipärast kasutamist mittevõimaldavaks muutunud. Kohus möönab, et juhul kui see on tingitud omaniku enda lohakusest või sellest, et omanik ei ole oma asju heaperemehelikult vallanud ja kasutanud, on kordategemiseks tähtaja andmine märksa 6 vähem õigustatud kui siis, kui leiab tuvastamist, et ehitiste kasutusest lagunemine on tingitud omanikust vähem või rohkem sõltumatutest asjaoludest.

1. Eeltoodu tõttu leiab kohus, et vastustaja ei ole erastatava maa piiride kulgemise ettepaneku tegemisel kaalunud kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid ning huve ja seetõttu tuleb tehtud ettepanek kui eelhaldusakt tühistada ning teha vastustajale ettekirjutus küsimus uuesti läbi vaadata ning teha uus piiride kulgemise ettepanek, mille tegemisel oleks arvestatud iga konkreetse ehitise eripära ning oleks kaalutud iga konkreetse ehitise kordategemiseks tähtaja andmist. Lisaks eelnevale tuleb vastustajal silmas pidada ka järgnevaid kohtu seisukohti.
2. Kohus ei nõustu aga kaebuse esitaja väitega, et Loksa Vallavolikogu
3. augusti 1996 otsusest tulenevalt on kaebuse esitajal õigus erastada 9,04 ha maad. Kohaliku omavalitsuse volikogu sarnase nõusoleku regulatsioon tulenes enne maa ostueesõigusega erastamise korra jõustumist kehtinud Vabariigi Valitsuse
4. aprilli 1994 määruse nr 131 „Õigusvastaselt võõrandatud maa asendamise ja maa ostueesõigusega erastamise korra kinnitamine“ punktist 22, ent ka nimetatud sätetest ei tulenenud kohaliku omavalitsuse volikogu pädevust otsustada ehitiste teenindamiseks vajaliku maa ning seega ka ehitiste juurde ostueesõigusega erastatava maa suuruse ja piiride määramise üle. Loksa Vallavolikogu
5. augusti 1996 otsust saab käsitleda vallavolikogu nõusolekuna, et taotletava maa erastamine on põhimõtteliselt võimalik, ent selle otsuse puhul ei nähtu, ent sellest otsusest ei tekkinud maa ostueesõigusega erastamise taotluse esitajale mistahes õiguspärast ootust, et tal tulevikus volikogu otsuses nimetatud suuruses maad erastada võimaldatakse. Hoonete ja rajatiste teenindamiseks vajaliku maa määramine ning sellest tulenevalt ka ostueesõigusega erastatava maa suuruse ja piiride määramine kuuluvad ning kuulusid ka
6. aasta augustikuus kohaliku omavalitsuse täitevorgani (vallavalitsuse) pädevusse ning volikogul neis küsimustes pädevus puudus. Kohus leiab samuti, et eelnimetatud volikogu otsusest tulenevalt ei olnud kaebuse esitajal alust tellida maamõõtjalt ka katastriüksuse moodustamise töid, kuivõrd katastriüksuse moodustamine toimub maa ostueesõigusega erastamise korra p 131 kohaselt kohaliku vallavalitsuse poolt esitatud piiride kulgemise ettepaneku alusel. Selliseks ettepanekuks on käesoleval ajal üksnes
7. aprilli 2006 maakorraldaja Peeter Raudsepa poolt koostatud ettepanek (tl. 28), mis arusaadavalt edastati kaebuse esitajale
8. aprillil 2006, millele viitab kaebuse esitaja ka oma
9. aprillil 2006 esitanud vastuväidetes (tl. 48).
10. Õige ei ole kaebuse esitaja seisukoht, et käesoleval juhul ei peaks kohalik omavalitsus maa suurust ja piire sootuks kindlaks määrama, kuna krunt on kindlaks määratud.

§ 221

lg 6 kohaselt määratakse ehituse teenindamiseks vajalik maa tõepoolest vaid siis, kui krunt ei ole kindlaks määratud, ent käesoleval juhul ei saa rääkida krundi kindlaksmääramisest. Krundi kindlaksmääramine toimub planeerimismenetluse käigus ning kumbki menetlusosaline ei ole viidanud ühelegi planeeringule, millega oleks kaebuse esitaja omandis olevate ehitiste juurde krundid määratud. Ei Loksa Vallavalitsuse

1. augusti 1996 otsus ega hooneregistri andmed või õiendid ei määra kindlaks krundi suurust ja piire, samuti ei saa krundi suuruse määramisena käsitada
2. mail 1994 sõlmitud põllumajandusliku maakasutuse lepingut.
3. Samuti märgib kohus, et isegi kui vallavalitsus peaks põhjendatuks kaebuse esitajale lagunenud ehitiste kordategemiseks tähtaja andmist, ei tooks see iseenesest kaasa maa erastamise õigust taotluses näidatud 9,04 ha suuruse maa osas.

§ 221

lg 1 ja § 10 lg 1 kohaselt on väljaspool linna piire asuva ehitise omanikust juriidilisel isikul õigus ostueesõigusega erastada hoonete või rajatiste alust ning nende teenindamiseks vajalikku maad, mis määratakse kindlaks Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. Kõnealuse korra on Vabariigi Valitsus kehtestanud 30. juuni 1998 määrusega nr 144 „Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise korra kinnitamine“, mille punktist 3 tulenevalt määratakse ehitise teenindamiseks vajaliku maana maakorralduse nõuetest lähtuvalt ehitisealune ning ehitist ümbritsev vähim tarvilik ja piisav kogus 7 maad, mis tagab ehitise sihtotstarbelise kasutamise, hooldamise (remont jms), ohutu ekspluateerimise (avarii-, pääste-, tuletõrje- ja sanitaarkujad) ning füüsilise säilimise. Viidatud punkti alapunktist 5 tuleneb ka, et ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramisel arvestatakse, juhul kui see ei kahjusta maa tagastamise õigustatud subjekti huve, seaduslikus korras koostatud ja kinnitatud ehitusprojekte, mis põhjendavad sellele ehitisele juurdeehitamise vajadust või selle ehitisega seotud teise ehitise rajamise vajadust. Kuivõrd maa erastamine on eeltoodust tulenevalt ette nähtud konkreetse(

1. te)ehitis(
2. te)aluse ja nende teenindamiseks vajaliku maa ulatuses, siis tähendab see muuhulgas, et kui ühele isikule kuulub samas piirkonnas mitmeid ehitisi, mille sihipärane kasutamine võimalik üksteisest sõltumatult, siis on võimalik nende teenindusmaa ning erastamisele kuuluva maa piirid määrata üksteisest eraldi. Käesoleval juhul ei ole kaebuse esitaja iseenesest leidnud, et lasteaed-koolihoone teenindamiseks vajalik maa oleks suurem kui ettepanekus näidatud umbes 0,8 ha. Samas ei pea kohus võimalikuks jätta lasteaed-koolihoone osas tehtud ettepanekut (eelhaldusakti) kehtima, kuivõrd kaebuse esitaja on taotluse esitanud kompleksi kui terviku juurde maa erastamiseks ning seetõttu tuleb kohalikul omavalitsusel maa erastamise eeltoimingute tegemisel täiendavalt kaaluda seda, kas erinevad ehitised on üksteisest sõltumatult sihipäraselt kasutatavad ning kui see nii on, on võimalik erastatava maa suurus ja piirid määrata kindlaks iga ehitise juurde eraldi. 26. HkMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamisega on kohus teinud otsuse vastustaja kahjuks, mistõttu tuleb menetluskulud jätta vastustaja kanda. HkMS § 93 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude väljamõistmiseks esitada kohtule menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Koos kaebusega on esitatud kohtule tõend 80 krooni suuruse riigilõivu tasumise kohta. Muid tõendeid kaebuse esitaja menetluskulude kandmise kohta esitanud ei ole. Neil asjaoludel leiab kohus, et vastustajalt tuleb kaebuse esitaja kasuks välja mõista menetluskulu 80 krooni. Kristjan Siigur kohtunik 8