Obsah (5)

§ 142§ 407§ 444§ 162§ 468

KOHTUOTSUS (tagaseljaotsus) EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Sirje Lahesoo Otsuse tegemise aeg ja koht 07.juuli 2008.a Paide Tsiviilasja number 2-07-48137 Tsiviilasi AS-i Hansapank

§ 142lg 1,2).

Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034799018 SEB Pangas või arveldusarvele nr 221013921094 Hansapangas, viitenumber mõlemal juhul 3100057277. AS Hansapank võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. KOHTU SEISUKOHAD 1.

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hageja hagi omal algatusel tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja vaatamata hoiatusele jättis kohtu Tsiviilasi nr 2-07-48137 määratud tähtajaks kohtule vastamata. Kostja ei ole kohtule vastanud käesoleva ajani. Kostja ei ole teatanud kohtule vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest ega taotlenud vastamistähtaja pikendamist. Hagimaterjalid on kostjale isiklikult kättetoimetatud (tl 69).

§ 407

lg-tes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid ei esine.

§ 444

lg 1 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ja märgib kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. 2. VÕS § 76 lg 1 kohaselt lasub 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhetest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hagi asjaolude (faktiliste väidete) kohaselt sõlmisid pooled 20.09.2006.a käenduseta väikelaenulepingu nr 06-171679-VL (edaspidi Väikelaenuleping) ja 31.10.2006.a arvelduskrediidi lepingu nr 06-204736-KP (edaspidi Arvelduskrediidi leping, mõlemad koos Lepingud) milledes kokkulepitud omapoolseid rahalisi kohustusi kostja ei täitnud. Mõlemad lepingud on hageja kostjapoolsete rahaliste kohustuste rikkumise tõttu ennetähtaegselt üles öelnud. Lepingute lõppemisel tekkis kostjal kohustus tagastada hagejale Lepingute järgsed tagastamata krediidisummad ja tasuda lepingujärgsed intressid. Kostja neid kohustusi vabatahtlikult ei täitnud. Seisuga 16.11.2007.a on kostjal Väikelaenulepingu järgi hagejale tagastamata 21 845 krooni krediiti ja tasumata 3622.72 krooni intressi ning Arvelduskrediidi lepingu järgi tagastamata 4000 krooni krediiti ja tasumata 458.50 krooni intressi.

§ 407

lg 1 kohaselt loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja nõue tagastamata krediidisummade ja tasumata intresside saamiseks hagis nõutud ulatustes on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja kohus rahuldab need.

1. VÕS § 113 lg 1 mõtte kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda nii seaduses kui lepingus kokkulepitud määras. Asjaolu, et kostja ei täitnud Lepingutest tulenevaid omapoolseid raha maksmise kohustusi tähtaegselt annab tunnistust, et kostja viivitas nimetatud kohustuste täitmisega. See asjaolu annab hagejale õigustuse nõuda kostjalt viivist ja seda ka Lepingutes kokkulepitud määras. Kostja ei ole viiviste suurust (vastavalt 489.57 krooni ja 142.80 krooni) ja nende arvestuslikku õigsust vaidlustanud. Hageja nõuded viiviste saamiseks on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kohus rahuldab need.
2. VÕS § 159 lg 1 mõtte kohaselt võib kahjustatud lepingupool lisaks kohustuse täitmise nõudmisele nõuda ka kokkulepitud leppetrahvi. Lepingute sõlmimisel nõustus kostja, et hageja võib temalt nii lepingu rikkumise kui hagejapoolse lepingu ülesütlemise korral nõuda leppetrahvi Lepingutes kokkulepitud ulatuses. Kuna kostja rikkus Lepinguid, on hageja nõue leppetrahvi (vastavalt 561.86 ja 302.16 krooni) saamiseks õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. 5.

§ 162

lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, st kostja. 6.

§ 468lg 1 p 1 alusel tunnistab kohus käesoleva kohtuotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Sirje Lahesoo Kohtunik 2