2-09-6468 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov Otsuse tegemise aeg ja koht
- mail 2009.a, kell 16.00 Narva kohtumaja kantselei Tsiviilasja number Tsiviilasi, hageja nõue 2-09-6468 Tsiviilasja hind 6 075 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: A B (isikukood:xxx; elukoht: xxx) Kostja: V M (isikukood: xxx; elukoht: xxx) Asja läbivaatamise kuupäev 04.05.2009.a, avalik kohtuistung Istungil osalenud isikud Hageja AB Kostja V M Sekretär Resolutsioon Jekaterina Masalska A B hagi V M`e vastu lapsele elatise suurendamise nõudes
- Rahuldada A B hagi.
- Muuta Viru Maakohtu
- novembri 2006.a otsusega tsiviilasjas nr 2-06-24443 V M`elt A B kasuks tütre M M`e ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suuruse summat.
- Välja mõista kostjalt V M`elt hageja A B kasuks elatis tütre M M`e, sünd. 07.02.2000.a, ülalpidamiseks alates 17.02.2009.a igakuiselt summas 2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni kuni tütre M M`e täisealiseks saamiseni, s.o. kuni 07.02.2018.a.
- Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-09-6468 kannab kostja V M. Edasikaebamise kord Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata (apellatsioonkaebuse esitamisega) otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud 1
(4)2-09-6468 taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse sisu A B (hageja) on 17.02.2009.a esitanud kohtule V M`e (kostja) vastu hagi elatise suurendamise nõudes, milles palub suurendada kostjalt tema kasuks tütre M M`e, sünd. 07.02.2000.a, ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suuruse summat 1 500 krooni kuni 2 175 kroonini. Kostja vastus 23.03.2009.a kohtule esitatud vastuses kostja hagi ei tunnistanud. Esitatud vastuväidete kohaselt kostjal on teine laps A M, sünd. 15.02.2007.a. Kostja on abielus, tema abikaasa I M on lapsehoolduspuhkusel ning töötab osalise töökoormusega. Kostja ei saa maksta elatist nõutava summa ulatuses. Tema palk on 7 250 krooni. Veel perekonna sissetulekutest on lastetoetus 900 krooni ja abikaasa töötasu 4 500 krooni. Kokku perekonna sissetulek moodustab 12 650 krooni. Perekonna kulud on järgmised: hüpoteegi laen – 7 302 krooni, elatis M M`e, sünd. 07.02.2000.a, ülalpidamiseks – 1 500 krooni, korteriüür – 2 912,89 krooni. Toidule jääb kuus 935,11 krooni. Võimaluse korral toetavad rahaliselt vanemad. Kostja nõustub maksma elatist summas 1 000 krooni. Hageja arvamus 31.03.2009.a kohtule esitatud hageja arvamuse kohaselt asjaolu, et kostjal on teine laps ja ta on võtnud laenu ei oma mingit tähtsust, kuna hageja nõuab elatist miinimumsummas 2 175 krooni. Hageja samuti maksab kulud korteri eest ja samuti on lapsehoolduspuhkusel. Hageja jääb oma hagiavaldusele juurde. Kohtuistung Kohtuistungil 04.05.2009.a. jäi hageja hagiavalduse nõude juurde, kinnitas kohtule, et soovib välja mõista kostjalt 2 175 krooni kuus lapse ülalpidamiseks. Kostja hagi ei tunnista. Kostja väitel ei ole tal võimalik hageja nõutud määras elatist maksta, kuna siis ei jääks talle rahalisi vahendeid, et maksta laenu ja ülal pidada teist last. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, ning ära kuulanud pooled, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tsiviilasjas esitatud tõenditega on täielikult tõendamist leidnud järgmised asjaolud: • et pooltel sündis 07.02.2000.a tütar M M. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud sünnitunnistusega xxx (t.lk. 3), mille põhjal tegi kohus kindlaks, et M M põlvneb V M`ilt, kes on tema isa. • et Viru Maakohtu 30. novembri 2006.a otsuse tsiviilasjas nr 2-06-24443 alusel V M peab maksma A B`le tütre M M`e, sünd. xxx.a, ülalpidamiseks igakuiselt elatist summas 1 500 krooni kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o 07.02.2018.a. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud Viru Maakohtu 30. novembri 2006.a otsusega tsiviilasjas nr 2-06-24443 (t.lk. 53-55). • et kostjal sündis xxx.a poeg A M. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud sünnitunnistusega xxx (t.lk. 18), mille põhjal tegi kohus kindlaks, et A M põlvneb V M`ilt, kes on tema isa. Hageja palub suurendada 30. novembri 2006.a. Viru Maakohtu otsusega väljamõistetud elatise summat ja välja mõista kostjalt hageja kasuks tütre M ülalpidamiseks 2 175 krooni, mis on 2
(4)2-09-6468 seaduses sätestatud elatise miinimumsumma. Perekonnaseaduse (edaspidi PkS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja sama seaduse § 61 lg 1, 2 kohaselt, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel välja elatise lapsele. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vastavalt PkS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ja selle summa vähendamine vastavalt sama paragrahvi lg-le 6 on võimalik juhul, kui vanem, kellelt elatist nõutakse on töövõimetu või lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Alates 01.01.2008.a on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 4 350 krooni, pool sellest moodustab 2 175 krooni. Vastavalt PkS § 61 lg 3 vanemate varalise seisundi või lapse vajaduste muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. PkS § 70 lg 1 kohaselt kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Perekonnaseaduses on seadusandja sätestanud lapse miinimumvajadused, millises ulatuse on lapsevanem kohustatud lapse ülalpidamiskohustust täitma. Riigikohus leidis tsiviilasjas nr 3-2-17-05, et kuna PkS § 61 lg 4 kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel, ei pea elatise nõudja selles osas lapse vajadusi eraldi tõendama. Pooled ei vaidle laste vajaduste üle. Kohus ei pea vajalikuks anda hinnangut lapse vajadustele, kuna hageja soovib elatist seadusega kehtestatud miinimummääras. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 23.04.2004.a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-51-04 väljendatud seisukohta, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Seega kui elatise nõudmiseks õigustatud isik leiab, et vanem maksab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt, võib ta nõuda teiselt vanemalt elatise suuruse muutmist. Kostja väidete kohaselt ei ole ta võimeline lapsele elatist tasuma seaduses sätestatud miinimummääras. Kostja on esitanud vastuväite, et elatise väljamõistmisel hagiavalduses nimetatud suuruses osutuks kostja teine laps vähem kindlustatuks. Lähtuvalt PkS § 61 lg 5 võib kohus elatise suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Lisaks tütrele M on kostjal veel poeg A. Kostja varalise seisu osas on kohus tuvastanud, et palgatõendi (t.1k. 20) kohaselt on kostja 2008.aasta netopalk 7 250 krooni kuus. Kostja sissetuleku 7 250 krooni jagamisel kolme isiku vahel, s.o 2 lapse ja kostja vahel, jääks igaühele 7 250 / 4 = 2 417 krooni kuus, mis on piisav lapsele elatise maksmiseks hageja poolt nõutud summas 2 175 krooni. Sama summa jääks ka kostja teisele lapsele. Seega on elatise väljamõistmisel hageja poolt nõutud summas 2 175 krooni, ei osutu kostja poeg A vähem kindlustatuks kui elatist saav tütar M. Maksu- ja Tolliameti andmetel t.lk. 35 on kostja töötasu samuti keskmiselt 8 430 krooni kuus. Kohus leiab, et kostja on võimeline hagejale tasuma tütre M ülalpidamiseks 2 175 krooni kuus. Samuti leiab kohus, et kostja vabatahtlikult võetud võlaõiguslikud kohustused (laenuleping t.lk. 21-22) ja muud kohustused (korteri kommunaalmaksete kviitungid (t.lk. 23-25) ei saa olla mõjuvaks põhjuseks seaduses sätestatud ülalpidamiskohustuse täitmata jätmiseks. Kohus peab vajalikuks märkida, et PkS § 60 lg 1 sätestatud vanema kohustus oma alaealist last üleval pidada on sisult aktiivne kohustus, mille täitmiseks peab kohustatud vanem tegema kõik endast oleneva, et tagada lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite olemasolu. Kohus ei hinda tõendit t.lk. 19 kostja abikaasa I M töötasu kohta, sest kostja abikaasa varalise olukorra hindamisel ei ole käesoleva asja lahendamisel tähtsust. 3
(4)2-09-6468 Kohus leiab, et hagi elatise suurendamise nõudes tuleb rahuldada ning muuta tuleb Viru Maakohtu
- novembri 2006.a. otsuses nr 2-06-24443 väljamõistetud elatise summat ning välja mõista kostjalt V M`elt hageja A B kasuks elatis tütre M M`e, sünd. 07.02.2000.a, ülalpidamiseks alates
- veebruarist 2009.a s.o. alates elatise suurendamise nõudes hagi esitamisest, igakuiselt summas 2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni kuni tütre M M`e täisealisuseks saamiseni, s.o. kuni 07.02.2018.a. Tsiviilasja hinna määramine Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind. Seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa (TsMS § 129 lg 2). Viru Maakohtu
- novembri 2006.a otsuse tsiviilasjas nr 2-06-24443 kohaselt V M on kohustatud maksma elatist 1 500 krooni kuus. Hageja hagis palub suurendada väljamõistetud elatusraha suurust 2 175 kroonini. Käesolevas tsiviilasjas on hagihinnaks väljamõistetud elatise ja hagis taotletud suurendatud elatise üheksa kuu maksete summade vahe. Seega on käesoleva elatise suurendamise hagi hinnaks 6 075 krooni (9 kuud x 675 krooni). Menetluskulude jaotus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi täies ulatuses ning seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Kohus selgitab, et lähtuvalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov 4
(4)