) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. 1
Kohus selgitab, et vastavalt
lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik Kohtul ei ole õnnestunud kostjale hagimaterjalid kätte toimetada, kohtule ei ole ühestki andmebaasist selgunud kostja elu- töö- ega viibimiskoht, samuti ei olnud võimalik dokumenti kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul viisil. Seetõttu on kostjale kirjaliku vastuse nõue kätte toimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 16.03.2009.a. Vastavalt
lg 1 p-le 1 ja lg-le 5 loeb kohus, et menetlusdokument on kostjale kätte toimetatud.
lg 5 alusel loeb kohus menetlusdokumendid kostjale avalikult kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel väljavõtete Ametlikes Teadaannetes ilmumise päevast. Kohus kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama 20 päeva jooksul hagi avalikult kättetoimetamisest alates; kohus hoiatas kostjat, et kohtule tähtaegselt vastamata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostja ei ole käesoleva ajani kohtule vastanud. Hageja on taotlenud esitatud hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega. Kohtuotsuse põhjendused
lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad
lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud.
lg 4 alusel võib kohus kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Hageja on taotlenud hagi rahuldamist tagaseljaotsusega. Kohus leiab, et kuna hagiavaldus on õiguslikult põhjendatud, see tuleb rahuldada tagaseljaotsusega. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 12 lg 2 ning tsiviilkoodeksi § 173 lg 1, § 174, § 191 lg 1, § 192, § 222 lg 1, § 231 lg 1. Kuna kostjale ei ole menetlusdokumente õnnestunud muul viisil kätte toimetada, tuleb
Väljaandes Ametlikud Teadaanded tuleb avaldada kohtuotsuse väljavõte, kus märkida asja arutav kohus, 2
Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda.
lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud hagis menetluskulude kindlaksmääramise taotluse ja menetluskulude nimekirja, mille kohaselt palub välja mõista kostjalt menetluskuludena kokku 2 750 krooni, millest 250 krooni moodustab maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv, 1 000 krooni hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv ning õigusabikulud summas 1 500 krooni. 19.02.2009.a on hageja tasunud riigilõivu summas 100 krooni väljaandes Ametlikud Teadaanded teate avaldamise eest.
lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.
p 5 järgi on asja läbivaatamise kulud väljaandes Ametlikud Teadaanded või ajalehes kutse või teate avaldamise kulud. Vastavalt
p-le 1 ja 7 kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata käesoleva seadustiku § 483 lõike 2 punkti 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Kohtute Infosüsteemist nähtub, et tsiviilasjas nr. 2-08-48002 Osaühingu Aktiva Finants maksekäsu kiirmenetluses I L vastu 1 816,80 krooni nõudes, on kohus 12.12.2008.a määrusega jätnud maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata
Nimetatud määrus jõustus 12.12.2008.a. Käesolevas asjas on hagiavaldus kohtule esitatud 16.01.2009.a, seega ei ole ühe kuu jooksul, mistõttu ei ole hageja nõue maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivu summas 250 krooni väljamõistmiseks põhjendatud. Hageja taotleb mõista kostjalt välja esindaja kulu suuruses 1 500 krooni ja on selle tõendamiseks esitanud Julianus Inkasso OÜ 15.01.2009.a arve nr. 817586 (t lk 31). Kohus on tsiviilasja materjalide analüüsimise tulemusena seisukohal, et tegemist on ilmselgelt ebamõistlikult suure esindaja kuluga, milline ei vasta tsiviilasja materjalidest nähtuva esindaja tegeliku töömahuga. Kohus arvestab esindaja kulu suuruse põhjendatuse ja vajalikkuse määramisel järgmiseid asjaolusid kogumis: 1) esindajateks antud asjas olnud füüsilised isikud on Julianus Inkasso OÜ töötajad ning nimetatud äriühing tegeleb hageja esindamisega sarnastes õigusvaidlustes vähemalt aastast 2005; nimetatud asjaolud saab lugeda üldiselt teadaolevateks ja on kohtule teada igapäevasest tööpraktikast; 2) kõikide nimetatud aastate jooksul on viidatud õigusvaidlusteks olnud mobiilside liitumislepingutest tulenevad klientide võlgnevused ja vastavasisulisi hagiavaldusi on kohtutesse esitatud tuhandeid; 3) hagiavalduste, sealhulgas ka antud asjas, vormistamisel on kõigi aastate jooksul esindaja kasutanud algselt välja töötatud hagiavalduse vormi, milles, lähtuvalt konkreetsest võlgnikust, muudetakse vaid nimesid, aadresse, lepingute kuupäevi ning võlgnevuse perioode ja summasid; samad on ka nõuete materiaalõiguslikud põhjendused. Seega arvestades esindaja(te) tegelikku töömahtu ja nende töö madalat keerukust peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt esindaja kulu välja suuruses 500 krooni. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista õigusabikulud summas 500 krooni, hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõiv 1 000 krooni ning väljaandes Ametlikud Teadaanded teate avaldamise eest tasutud riigilõiv 100 krooni, kokku 1 600 krooni. Kohus selgitab, et kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.