ÜS §5 ning VÕS §76, §94, §113, §101 lg.1 pp.1,3,4 ja , §396 ning
, §173, §407, §415, §420, §§434-§436, §442, §630 ja §632, kohus otsustas: Rahuldada AS X hagi E.V. ja I.V. vastu täies ulatuses. Välja mõista E.V.’ilt (is.kood XXXXXXX) ja I.V.’lt (is.kood XXXXXX) solidaarselt laenulepingu järgi võlgnevus summas nelikümmend kaheksa tuhat kaheksasada üheksakümmend kaheksa (48 898) krooni ja 74 senti ning menetluskulud summas 2 950 krooni, AS X (reg.kood XXXXXXX) kasuks. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Edasikaebamise kord Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (16.02.2009.a.) Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 14 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. ASJAOLUD Hageja nõue Hagiavaldusest ja sellele lisatud materjalidest nähtub, et 13.06.2006.a. sõlmiti hageja ning E.V. ja I.V. vahel laenuleping nr XXXXXX, mille alusel hageja väljastas kostjatele laenu summas 60 000 krooni. 13.10.2006.a sõlmiti lepingule lisakokkulepe, mille järgi eraldati kostjatele veel 10 000 krooni, seega jäi laenu lõplikuks summaks 70 000 krooni. Lepingu tingimuste kohaselt laenu tagastamine ja intresside maksmine pidi toimuma annuiteetmaksetena, iga kuu 10. kuupäevaks. Intressimääraks leppisid pooled kokku 16% aastas. Laenulepingu eritingimuste kohaselt oli viivise määraks iga viivitatud päeva eest 9% aastas. Kostjad ei täitnud lepinguga võetud kohutusi . Hageja kinnitab, et kostjad pole võlgnevust tasunud, mistõttu palub kostjatelt välja mõista lepingu järgi võlguolevad summad kogumahus 48 898,74 krooni, sealhulgas : laenu(krediidi)võlgnevus summas 46 516,15 krooni, intressivõlg summas 2 335,75 krooni ja põhiosa viivis summas 46,84 krooni. Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud. Menetluse käik 29.01.2008.a. väljastas kohus kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud materjalidega ning kaaskirja, milles kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama 20 päeva jooksul menetlusdokumentide kättesaamisele järgnevast päevast arvates. Kostjat hoiatati, et tähtajaks vastuse mitteandmisel ja/või vastuse puudulikkuse korral võib kohus omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada /tl.22-24/. Kostjatele on hagiavaldus lisadega edastatud 13.12.2008.a. /tl.49-50/. Kuni käesoleva ajani kostjad kohtule vastanud ei ole. Kostjad, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud. Kuna kostjad ei ole kohtule vastanud tuleb asjas 2
) (RT 49/05-395) §407 lg.1 alusel teha tagaseljaotsus.
lg 1 kohaselt võib kohus omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostjad, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostjate poolt omaksvõetuks. Neil asjaoludel lahendab kohus
§-s 407 lg 1, lg 3 ja lg 5 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega.
Kohtu otsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses.
lg.4 sätestatu kohaselt võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa ning põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks motiveerida pikemalt hageja rahalise nõude suuruse arvestamise korda, vaid viitab selles osas otsuse tegemise aluseks olevatele õigusnormidele ja asjas kogutud tõenditele. Kohustuse tekkealus “Tsiviilseadustiku üldosa seaduse” (TsÜS) (RT 35/02-216) §5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja -kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekke, samuti õigusvastastest tegudest. Asja materjalidega /tl 5-17/ on tõendatud, 13.06.2006.a. sõlmiti hageja ning kostjate vahel laenuleping nr X, mille alusel hageja väljastas kostjatele laenu summas 60 000 krooni. 13.10.2006.a sõlmiti lepingule lisakokkulepe, mille järgi eraldati kostjatele veel 10 000 krooni, seega jäi laenu lõplikuks summaks 70 000 krooni. Seega eksisteerib poolte vahel tehingust tekkinud kohustus, millist reguleerivad võlasuhet (antud juhul krediit) puudutavad õigusnormid. Materiaalõiguslik regulatsioon “Võlaõigusseadus” (VÕS) (RT 81/02-336) §76 lg.1 kohaselt tuleb kohustused täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. Kostjad kohustusid laenu ja intressid tagastama osade kaupa annuiteetmaksetena iga kalendrikuu 10. kuupäeval. Asja materjalidega /tl.14-15/ on tõendatud, et kostjad pole hagejale intresse ja püsimakseid nõuetekohaselt tasunud. Asja materjalidega on tõendatud, et kostjad võlgnevad hagejale tagastamata laenuna 46 516,15 krooni. VÕS §397 ja §401 lg.1 annavad hagejale õiguse nõuda kostjatelt intressi tasumist lepingus ettenähtud määras. Hageja on intressi arvutamisel lähtunud lepingus sätestatud määrast ja –tingimustest (16% aastas, tasumisega igakuuliselt 10.kuupäevaks ), saades intressivõla suuruseks 2 335,75 krooni. VÕS §113 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest, kuni kohase täitmiseni nõuda viivitusintressi (viivist). Lepinguga on kohustuse pooled fikseerinud viivise suuruseks iga viivitatud päeva eest 9% aastas. Hageja on viivise 3
3 sätestab, et kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Kuna kohus rahuldas hageja nõude täielikult, siis tuleb kõik asjas kujunevad hageja menetluskulud jätta kostjate kanda. Seega tuleb kostjatelt hageja kasuks välja mõista menetluskuluna asjas tasutud riigilõivud summas 2 950 krooni.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.