Obsah (4)

§ 183§ 171§ 180§ 58

KOHTUMÄÄRUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Kersti Kerstna-Vaks Määruse tegemise aeg ja koht 26. mai 2009 kell 14.00, Tartu kohtumaja Tsiviilasi OÜ Sakkose Ehitus pankrotiavaldus T

§-s 171 ja § 180 lg-s 51 sätestatud kohustusi, mis vastab formaalselt ka KarS §-is 380 ja §-is 3851 sätestatud kriminaalkorras karistatava teo tunnustele. Ajutine haldur ei pea põhjendatuks võlgniku juhatuse liikme seletust, mille kohaselt ta sai äriühingu kehvast majandusseisust teada alles 2009. a veebruaris äriühingu 2008. a majandusaasta aruande koostamisel.

§ 183kohaselt korraldab osaühingu juhatus osaühingu raamatupidamist.

Alates

1. a algusest pidas äriühingu raamatupidamisarvestust eraldi raamatupidaja, kellele ei ole kordagi esitatud pretensioone töö puudulikkuse kohta, vaid on peetud põhjendatuks maksta isikule töötasu kuni töölepingu lõpetamiseni
2. a veebruaris. Eeltoodut arvestades on OÜ Sakkose Ehitus juhatuse liige olnud ise raskelt hooletu äriühingu juhtimisel ning äriühingu juhtimiseks vajalike andmete nõudmisel raamatupidajalt. Arvamus tagasivõidetavate tehingute ja muul alusel nõuete esitamise võimaluste kohta Ajutisel pankrotihalduril ei ole õnnestunud tuvastada selgeid võimalusi tehingute kehtetuks tunnistamiseks ning seeläbi vara pankrotivarasse tagasivõitmiseks või muude varaliste nõuete esitamiseks kolmandate isikute vastu. Välistatud ei ole võimalus esitada äriühingu juhatuse vastu kahjunõudeid seoses asjaoluga, et ta ei ole äriühingu maksejõuetuse ilmnemisel viivitamatult esitanud äriühingu pankrotiavaldust. Arvamus võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta Maksejõuetuse kujunemine sai alguse
3. a lõpus, faktiliselt tekkisid alalise maksejõuetuse tunnused
4. a alguseks. Alaline maksejõuetus kujunes majanduslike põhjuste ja juhatuse liikme poolt toimepandud raskete juhtimisvigade koosmõjus. Maksejõuetuse põhjused on järgmised: 1) äriühingu juhi kogenematus ja valearvestused seoses äritegevusega, ka juhatuse liige ise on põhjendanud kahju tekkimist lisatööde- ja kulutuste tegemise vajadusega, mida ta ei osanud klientidega kokkulepete sõlmimisel ette näha; 2) järsk majanduslangus ehitussektoris ning sellest tulenevalt OÜ Sakkose Ehitus poolt osutatavate tööde/teenuste järele nõudluse järsk vähenemine; 3) juhatuse liikme raske juhtimisviga – pankrotiavalduse viivitamatu esitamise kohustuse täitmata jätmine. Alates jaanuarist 2008 tegutses äriühing sisuliselt võlausaldajate vara arvel. Kahjumiga tegevuse jätkamist, vaatamata sellele, et äriühingu omakapital oli hävinud, saab käsitada PankrS § 28 lg 2 sätestatud raske juhtimisveana. Arvamus selle kohta, kas võlgniku vara katab pankrotimenetluse kulud OÜ-l Sakkose Ehitus on reaalselt vara 66.20 krooni. Pankrotivara suurendamine on võimalik vaid läbi juhatuse liikme vastu algatatavate kohtumenetluste, millega seotud kulude katteks aga vahendid puuduvad. Ajutine haldur ei saa ka garanteerida, et kohtumenetluse tulemusena õnnestub pankrotivara niipalju suurendada, et võlausaldajatel sellest mingit kasu oleks. Seega 3/4 võtaksid võlausaldajad pankrotimenetlust finantseerides riski, mis ei pruugi olla proportsionaalne nende nõude suuruse ja selle reaalse rahuldamise tõenäosusega. Ajutisel halduril puuduvad andmed isiku kohta, kes oleks nõus finantseerima OÜ Sakkose Ehitus pankrotimenetlust. Esineb PankrS § 29 lg-tes 1 ja 2 sätestatud alus pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. KOHTUISTUNG Juhatuse liige A. Sareal oli ajutise halduri tasu suurusega nõus, samuti oli ta nõus enda määramisega dokumentide hoidjaks. A. Sarealil on 9 klassi haridust, ta pidi tegema ainult lihttööd ja olema juhatuse liiga, firmat ei pidanud tema juhtima hakkama. Võlgniku esindaja M. Ploom ei vaielnud ajutise halduri aruandele vastu, samas ei olnud ta nõus ajaga, millal selgus juhatuse liikme jaoks maksejõuetus. A. Sarealil ja võlausaldaja E. Vigandil on olemas kokkulepe, E. Vigandi pankrotimenetlust finantseerida ei soovi. Ajutise halduri tasu on nõus maksma A. Sareal pärast raha saamist (tlk 95). KOHTU SEISUKOHT PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. PankrS § 29 lg 2 kohaselt võib kohus lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning pankrotiavalduse esitaja ei maksa kohtu deposiiti PankrS § 30 lõikes 2 nimetatud summat. Toimiku materjalidest nähtuvalt on OÜ-l Sakkose Ehitus kohustusi 412 000 krooni ning võlad kasvavad iga päevaga seoses viiviste lisandumisega. Vara on võlgnikul vaid 66.20 krooni väärtuses. Vara pankrotimenetluse kulude katteks ei ole. Tagasivõitmise aluseid ei esine. On küll alus juhatuse liikme vastu nõude esitamiseks, kuid teadaolevalt ei soovi keegi maksta kohtu deposiiti raha pankrotimenetluse kulude katteks. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et OÜ Sakkose Ehitus pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Võlgniku maksejõuetuse põhjustasid järgmised asjaolud. Äriühingu juhatuse liige Andrus Sareal oli kogenematu ning tegi seoses äritegevusega valearvestusi. Ehitussektoris toimus järsk majanduslangus ning sellest tulenevalt vähenes nõudlus. Maksejõuetust on süvendanud raske juhtimisviga. Alates
5. a jaanuarist ei vastanud äriühingu omakapital seaduses sätestatud nõuetele, äriühing oli maksejõuetu. Juhatuse liige ei võtnud aga tarvitusele vajalikke abinõusid (

§ 171

lg 1, 2, § 176) ega esitanud õigeaegselt ka pankrotiavaldust (

§ 180lg 51), vaid jätkas tegutsemist võlausaldajate arvelt.

Asjakohane ei ole juhatuse liikme seletus, et tema sai maksejõuetusest teada alles

1. majandusaasta aruande koostamisel
2. a veebruaris.

§ 183näeb ette, et juhatus korraldab osaühingu raamatupidamist.

Võlgnikul oli ka raamatupidaja, kelle töö kohta ei ole pretensioone esitatud. Seega on OÜ Sakkose Ehitus juhatuse liige olnud ise raskelt hooletu äriühingu juhtimisel ning juhtimiseks vajalike andmete nõudmisel raamatupidajalt. Vastavalt

§ 58lg-le 1 p 1 ja Pankr

S § 130 lg-le 4 tuleb ajutisel pankrotihalduril Küllike Mitil likvideerida OÜ Sakkose Ehitus kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Pärast OÜ Sakkose Ehitus registrist kustutamist tuleb Küllike Mitt vabastada ajutise pankrotihalduri kohustustest (PankrS § 165 lg 3).

§ 58

lg 4 alusel tuleb OÜ Sakkose Ehitus dokumendid anda hoiule juhatuse liikmele Andrus Sarealile, kes kinnitas kohtuistungil, et on nõus hakkama dokumentide hoidjaks. Ajutise halduri tasu suuruse ja hüvitatavad kulutused peab kohus mõistlikuks määrata kindlaks hiljem eraldi määrusega. Kohtunik 4/4