3 Ajutine haldur leiab, et kuna antud menetluses puuduvad vara tagasivõitmise ning tagasinõudmise võimalused ning võlgniku varast ei jätku pankrotimenetluse kulude katmiseks, kuulub OÜ Paperlink lõpetamisele pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu tulenevalt Pankrotiseaduse § 29 lg. 2. III KOHTUISTUNG Võlgniku esindaja oli kohtuistungil ajutise halduri aruandega ja selles esitatud järeldustega nõus ja vastuväiteid ei esitanud. Ajutine haldur selgitas, et võlgniku pangakonto on arestitud Maksuja Tolliameti nõude katteks. Võlgniku esindaja ei vaielnud vastu ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste suurusele ja nõustus tasuma füüsilise isikuna menetluskulud kohtu deposiitarvele. IV KOHTU SEISUKOHT
lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus.
lg 2 kohaselt võib kohus lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning pankrotiavalduse esitaja või muu isik ei maksa kohtu deposiiti pankrotiseaduse § 30 lõikes 2 nimetatud summat. Ajutise halduri aruandest ja esitatud tõenditest nähtuvalt on võlgnik alaliselt maksejõuetu. Tagasivõitmise aluseid ei esine. Küll võib võlgnikul esineda kahju hüvitamise nõue juhatuse liikme M. Lepp vastu seoses raske juhtimisveaga, samuti kahju hüvitamise nõude esitamise võimalus Tõnu Runneli ja OÜ Fraktal vastu. Kohus leiab, et nimetatud nõuete esitamise perspektiivikus ei ole hetkel selge. Nõuete esitamise perspektiivikus nõuab täiendavaid kulutusi, mis on võimalik üksnes sisi, kui võlausaldajad on huvitatud pankrotimenetluse läbiviimisest. Võlgniku pangakontol on küll maksuameti kasuks arestitud rahalisi vahendeid 22 719.79 krooni, millest aga ei piisa kogu pankrotimenetluse nõuetekohaseks läbiviimiseks. Kohtule teadaolevalt ei soovi ükski isik sh riik Maksu- ja Tolliameti kaudu tasuda kohtu deposiiti täiendavalt raha pankrotimenetluse kulude katteks, mistõttu ei ole võimalik pankrotimenetluse kaudu realiseerida võimalikke kahju hüvitamise nõudeid. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus nõustub ajutise halduri seisukohtadega maksejõuetuse põhjuste osas ja ei pea vajalikuks neid põhjalikult üle korrata. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku poolt tahtlikult maksude tasumisest kõrvalehoidumine, millele on mõju avaldanud võtmetöötajate lahkumine konkureerivasse ettevõttesse. Maksude tahtlik mittemaksmine on raske juhtimisviga pankrotiseaduse tähenduses. ÄS § 180 lg 5 `kohaselt kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata esitama kohtule ühingu pankrotiavalduse. Kohus nõustub ajutise halduri seisukohaga, et hiljemalt augustis 2008. a, mil lõppes Maksu- ja Tolliameti kontroll, mille tulemusena suurenes võlgniku maksukohustus 1 025 561 krooni (lk 63), pidi võlgnik aru saama, et ta on alaliselt maksejõuetu. Käesoelval juhul on võlgnik esitanud pankrotiavalduse alles veebruaris 2009, pärast seda, kui registripidaja oli 9. detsembril 2008. a andnud ühingu sundlõpetamise küsimuse otsustamiseks üle kohtule (tsiviilasi nr 2-08-84662) ja kohus oli asjas pidanud 13. jaanauril 2009. a kohtuistungi võlausaldaja Katrin Laiapea osavõtul. Kohus leiab, et võlgniku juhatus on rikkunud juhatusele pandud ÄS § 180 lg 5` sätestatud kohustust kas tahtlikult või vähemalt raskest hooletusest ja seega saab tegevusetust pankrotiavalduse mitteõigeaegsel esitamisel käsitleda raske juhtimisveana. Pankrotiavalduse õigeaegne esitamata jätmine ei ole küll põhjustanud maksejõuetust, kuid on aidanud kaasa selle süvenemisele. Raske juhtimisviga on KA raamatupidamise korraldamata jätmine juhatuse liikme poolt. 4 Vastavalt ÄS § 58 lg 1 p 1 ja
lg 4 tuleb ajutisel pankrotihalduril likvideerida võlgnik kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Pärast võlgniku kustutamist registrist tuleb ajutine pankrotihaldur I. Lepsoo vabastada ajutise pankrotihalduri kohustustest (
ÄS § 58 lg 4 alusel tuleb võlgniku dokumendid anda hoiule Mattias Lepp´ale. Menetluskulud Ajutine haldur on esitanud taotluse ajutise halduri tasu 16 800 krooni ja kulutuste katteks 1449.50 krooni välja mõistmiseks. Võlgniku esindaja oli kohtuistungil ajutise halduri tasu ja kulude hüvitamise taotlusega nõus. Pankrotiseaduse § 23 lg.1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra kehtestab justiitsminister (Justiitsministri 18.12.2003.a. määrus).
lg 4 kohaselt otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-138-08 asunud seisukohale, et
lg-st 3 ja TMS § 51 lg-st 1 järeldub, et kui võlgniku pankrotti välja ei kuulutata (nt raugemise või avalduse rahuldamata jätmise tõttu), võib võlgniku suhtes jätkuda enne pankrotimenetluse algatamist alustatud täitemenetlus. Riigikohus asus ka seisukohale, et pankrotiseaduse §-i 146 (pankrotimenetlusega seotud väljamaksed ja väljamakete järjekord) saab kohaldada siis, kui on välja kuulutatud võlgniku pankrot. Praegusel juhul seda normi pankrotimenetluse lõpetamise tõttu enne pankroti väljakuulutamist kohaldada ei saa, mistõttu ei ole võimalik võlgniku likvideerimismenetluse käigus ajutise halduri kulude katmine võlgniku arvel olevate ja Maksuja Tolliameti kasuks arestitud rahaliste vahendite arvel. KujunenuD olukorras nõustus võlgniku juhatuse liige menetluskulude kandmisega. Kohus leiab, et arvestades tehtud tööd ja halduri kutseoskusi kuulub ajutise halduri taotlus menetluskulude osas rahuldamisele täielikult juhatuse liikme poolt kohtu deposiitarvele tasutud raha arvelt. Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.